Arhiveeritud - kuu 09.2022

Kooli sünnipäev

Neljapäeval 29. septembril toimus taas kooli sünnipäev. Tallinna Reaalkooli sai juba 141. aastaseks. Esimesed 4 tundi olid tavalised, aga 5. tunni ajal tuli meile klassi vilistlane Rene Truuts 134. lennust. Ta rääkis meile oma koolielust ning lasi meil küsida mida veel sooviksime teada. Hiljem rääkis ta veel oma edasistest õpingutest Tartu Ülikoolis. Kui vilistlasega tund läbi sai, siis läksime stadioonile traditsioonilisele sünnipäeva aktusele. Direktor pidas oma kõne ning autasustati heade tulemuste eest õpilasi. Peale seda saime hakata pitsat ja kringlit sööma. Kui kõhud täis olid, siis tantsisid veel gümnasistid oma rebaste tantsud ning peale seda läksime oma viimastesse tundidesse.

Teksti kirjutas Oliver

29.09.2022

Kaasaegse kunsti muuseumis

Ühel teisipäeval kui ei toimunud kunsti tundi käisime kunstimuuseumis.
Sinna läksime bussiga kõik koos. Minu jaoks oli see väga huvitav ja ma arvan, et
teiste jaoks ka. Alguses näitusele sisenedes oli valge ruum, mis kaotas oma valguse
ning igale poole oli paigutatud väikseid kõlareid kust tulid helinad. Üks heli oli näiteks
iPhone-i SMS helin kui keegi kirjutab sulle.
Siis liikusime edasi teise tuppa, kus oli hästi pime ja valgust tuli ühelt maalilt. See
maal kujutas musta auku, mis tekitas illusiooni, et see liigub, aga tegelikult oli see
tavaline maal, mis ei liikunud.
Siis kui olime seal maali ära vaadanud läksime teisele korrusele, kus läksime ruumi
milles oli projektor mis näitas seinale ja sealt näitas timelapse-i loodusest. Kunstnik
oli paigutanud rohelise ekraani ehk Green Screeni loodusesse. Selle eesmärk oli
panna midagi sinna metsa rohelise ekraani abil.
Kui see timelapse oli vaadatud läksime viimasele näitusele ehk kolmandale
korrusele, mille tee peal nägime pilti, mis kujutas kitse vaatamas kaamera poole
kuna see tegi valgussähvatuse rohelise ekraani ees. Paljud arvasid, et see on
fotoshopitud kuna see valgus oli halvasti sel ajal ja tänapäevase moodsa
tehnoloogiaga tundus see väga tõenäoline, aga tegelikult see ei olnud, lihtsalt see
valgus oli halvasti.
Kui olime pärast pildi vaatlust üles läinud, siis seal oli näha väga palju inimeste pilte
ja kuidas arvuti ehk AI muutis inimeste nägusid, et näiteks võttis prillid ja teised asjad
veel inimese näolt ära. Seal sai ka veel ennast pildistada, aga ma ei käinud seal ning
ei teadnud kuidas see toimib.
Pärast saime minna ise koju või kooli juurde.

Teksti kirjutas Alfred

27.09.2022

Seitsmendike tutvumisõhtu

Teisipäeval, 20.09 toimus kooli staadionil 7.klasside tutvumisüritus, mille käigus said seitsmendad klassid: 7.a, 7.b ja 7.c omavahel tuttavamaks. Üritus koosnes kahest osast mille üks pool oli tutvumismängud. Meid jaotati erinevatesse võistkondadesse ja iga kord uuel viisil. Ülesandeks oli ennast teistele tutvustada ja lõppkokkuvõttes pidid kõik oskama üksteise nimesid oma võistkonna piires. Vahepeal oli ka paus, kus kõik said pirukat ja mahla. Ürituse teises pooles olid spordimängud. Toimusid teatevõistlused, harjutuste tegemine kiiruse peale terve võistkonnaga ja palju veel. Üritus oli hästi korraldatud ja enamusele see meeldis.

Teksti kirjutas Maria

21.09.2022

Muusikal “Helisev muusika”

Muusikalis olid laval paljud õpilased ja õpetajad, keda olen koolis näinud. Esinesid ka neli meie klassi tüdrukut: Elo-Mirt, Liisi, Maria ja Pärle. Saalis oli mõlemal etendusel meie klassi lapsi. Esimesel ja teisel etendusel polnud eriti mingit vahet, aga ikka oli põnev. Laval olid huvitavad rekvisiidid ja need andsid väga palju juurde. Olen lugenud ka raamatut ja arvan, et need olid sarnase mõttega. Näitlejad olid väga osavad. Etendus algas nagu raamatki, kloostris. Noviits Maria saadetakse ühe kapteni pere juurde lapsehoidjaks. Majahoidja käest saab Maria teada, et pereisa abikaasa suri ja et mees on õnnetu. Pärast lastele laulude õpetamist ja kui kapten oma kihluse katki jättis, abiellub Maria kapteniga ja mees saab õnnelikuks. Fašistliku Austria sanktsioonide ähvardusel, sundides kaptenit hakkama nende allveelaevade kapteniks, põgeneti kodust ja reisiti üle mägede. Raamatus on sellel kohal ainult ⅕ läbi ja elu Ameerikas alles algab.

 

Laval olles oli hoopis teistsugune tunne kui pealtvaatajana. Et selline suur projekt üldse lavale publiku ette jõuaks, pidi proovidega alustama juba kevadel, kui toimusid ettelaulmised. Kui rollid olid jagatud alustati repertuaari õppimisega. Kui laulud selged võisime rahuliku südamega minna suvevaheaega nautima, kuid ka manitseti, et laulud ikka meeles püsiksid kuna suur töö oli ju juba tehtud. Suve lõpus kogunesime jälle koolimajja ja tuletasime kevadel õpitu meelde, ning hakkasime ka proovidega pihta. Olid pikad ja väsitavad päevad harjutades, kuid kõike seda oli ka väga tore teha, kuna oli palju motivatsiooni ja eriti tore seltskond :). Kui nädalaga oli kooli aulas saanud etendus selgeks oli aeg kolida Katariina kirikusse. Alguses tundus kõik natuke võõras, kuid ruttu harjusime ära muudatustega ja lõpuks oli kirikus isegi kodune tunne…  Etenduseks saime kostüümid ja grimmi mis oli väga huvitav kogemus. Kostüümi vahetused olid kiired, kuna pidi jälgima, et kostüüm grimmiga kokku ei puutuks ja õigel ajal laval olema. Etenduse päevadel oli natuke elevust, lavanärvi aga samas ka enesekindlat tunnet, et me saame sellega hakkama. Laval olla oli hoopis teine tunne kui proovides, oli lavavalgus, ei olnud enam eksimisruumi ja kõige tähtsam publik oli saalis. Etenduse lõpus kogunesime kokku, pildistasime ja avaldasime tänu, ning läksime õnnelikult laiali. Esimesel päeval kooli tulles oli ka väga tore, et nii palju tuttavaid nägusid vastu kõndis. Kokkuvõttes oli väga eriline kogemus, mida paljud veel võimalusel sooviksid kogeda.

Pealtvaatajana jagas muljeid Martin
Lavamuljeid kirjeldas Liisi

05.09.2022

Spordipäev

2. septembril oli meil taas spordipäev. Samamoodi nagu eelmisel aastal toimus üritus Pirita jõe ääres. Orienteerudes oli vaja läbida 12 punkti väikese ala piires. Algus ja finiš olid mõlemad Pirita velodroomi juures. Pärast tunni ajast orienteerumist andsime vajalikud vahendid tagasi ning saime kosutuseks õuna ning pirukat. Üritust juhtisid kehalise kasvatuse õpetajad.

Teksti kirjutas Lisbet

 

02.09.2022

Head uut õppeaastat 7.a!

01.09.2022