143a

Tegime liikumiskavasid kehalise kasvatuse tunnis, igaüks sai kaasa mõelda. Liikumiskava valmimise ajal tegime palju koostööd, et liikumiskava kõigile meeldiks. Esitasime liikumiskavasid 12. detsembril, saime näha siis ka gümnaasiumi ja 7.-9. klassi kavasid. Nendest sai kindlasti palju inspiratsiooni järgmisteks aastateks. Samuti oli tore elada kaasa teistele. Kõik said esinemiskogemuse ja ka mõnusa šokolaadi. Kokkuvõttes oli see väga hea kogemus enda tantsu- ja esinemisoskuste arendamiseks.

Teksti kirjutas Marta

Me käisime klassiga loodusmiuseumis, kus jagunesime pooleks. Üks grupp läks maakoort uurima ja teine õppeklassi kive uurima. Maakoore tuppa oli peidetud qr koodid mille skaneerimisel tuli ette küsimus või ülesanne mille vastus oli leitav toast. Õppeklassis uurisime erinevaid kivimeid ja kuidas nad reageerivad erinevatele nähtustele (nt. Mis liiki kivim see on, kui tugev see on jms.). Lisaks uurisime kui kiiresti sool kristalliseerub kui valada kuuma ja kui valada külma. Lisaks vaatasime ühte filmi mille tegelasteks olid Maria (Eestis kõige suurem püütud kala) ja Harri (hülgepoeg) mis rääkis merest ja selle puhtusest ning peamistest reostuse põhjustest.

Teksti kirjutas Johanna

18. novembril oli meil lahe geograafiatund. Meile tulid külla Tartu Ülikoolist kaks üliõpilast, kes seal geograafiat õpivad. Tunnis tegime ülesandeid erinevate äppidega. Nt: Waze, Tripadvisor, Booking.com ja veel mitmete teistega. Üks ülesannetest oli, et me pidime leidma vahemaa koolist Eesti Rahva Muuseumisse. Pidime vaatama, kas tee peal on mingeid takistusi, politseid või teisi probleeme. Me pidime veel leidma söögikoha, kus on praad alla 8€. Kokkuvõttes oli tund väga lõbus. Minu arust võiks selliseid tunde veel olla.

Teksti kirjutas Gustav

Esmaspäeval, 14. novembril tähistasime koolis Reaali poisi 95. sünnipäeva. Selle puhul oli poiss Ukraina lipu värvides. Pidupäeva puhul saime lõunasöögiks hernesuppi ja moosipalle. Samuti toimus aastapäeva puhul aktus, kus direktor pidas kõne Reaali poisi mälestamiseks. Edasi rääkis meile gümnasist vabadussõjast ja seal langenute õpetajate ja õpilaste kohta ning neile püstitatud ausammastest lähemalt. Aktuse lõpetas gümnasistidest koor, kes olid riides Vabadussõja-aegsete sõjaväelastena ning laulsid ühe metsavendade laulu. Hiljem sai aulas vaadata ka relvanäitust.

Teksti kirjutas Elinora

Meil käis koolis Eesti Rahvusmeeskoor laulmas. Nad laulsid mitu väga toredat laulu. Neid on kooris üpriski palju ja kõiki koos kuulates oli see väga võimas ja ilus. Dirigendid suhtlesid publikuga palju ja see oli väga tore. Väga lahe oli, et nad said meile esinema tulla.

Teksti kirjutas Bianka

Käisime koos 7.b klassiga sügisvaheajal nädalaks keelereisil Iirimaal. Elasime läänerannikul asuvas linnas nimega Galway. See on Iirimaa suuruselt kolmas linn umbes 75 000 elanikuga.
Me ööbisime peredes. Mina oli kahe klassiõega Iiri peres, kes elas ridaelamus äärelinnas. Seal piirkonnas elas palju peresid. Meie peres oli isa, ema, kolm last ja üks pisike koer. Kahjuks me lastega eriti palju ei suhelnud, sest nad olid kogu aeg koolis ja trennides. Kolme peale oli neil 12 erinevat trenni.
Meie päevaplaan oli selline, et hommikul läksime ise bussi peale, mis oli kahekordne. Buss sõitis tavaliselt kaua ja jäi kogu aeg hiljaks. Seetõttu ka meie jäime oma keeltekooli pidevalt hiljaks. Keeltekoolis jagati meie grupp kaheks, mõlema grupi õpetajad olid väga toredad, aga ei rääkinud sõnagi eesti keelt. Keeltekoolis me rääkisime inglise keeles juttu ja arutlesime erinevatel teemadel nagu koolitoit erinevates kultuurides, sõnade järjekorra üle lausetes.
Keeltekooli lõunapausil sõime kaasa pandud võileibu. Poolest päevast alates algas meil vaba aeg, kust saime linna avastada ja ostelda. Lisaks olid meil korraldatud tegevused nagu iiri tantsu õppimine, Cliffs of Moher’ile sõitmine, trummimäng ja aardejaht linna peal.
Saime teada ja kogeda, kuidas inimesed Iirimaal elavad. Ilm on neil kehvapoolne, iga päev sadas vihma. Vasakpoolne liiklus ajas meid segadusse, eriti alguses, kui pidime ise bussipeatust otsima ja koju sõitma. Sain ka teada, et neile meeldivad väga võileivad ja kartul. 

Reisimuljeid jagas Miia

Cliffs of Moher

Iirimaa buss näeb välja selline.

Meie koolis toimus 10.-21. oktoobril kunstinäitus teemal „Reaalne kunst“. Selle korraldas 8 c klassi õpilane Heli Valgeväli seoses oma loovtööga. Meie klassist osalesid näitusel Lisbet ja Karolin. Mõlemad esitasid näitusele kolm maali ehk kokku kuus teost. Lisbetil oli näiteks ühe teose nimi „Vanamees“ ja Karolinil oli näiteks ühe teose nimi „Valge ring mustal taustal“. Näitus oli kõigile vaatamiseks teise ja kolmanda korruse koridorides.

Reedel 21. oktoobril toimus näituse lõppüritus. Seal oli kohal natukene üle kümne inimese. Kohale tulid ka kolm kunstieksperti, kes andsid oma kommentaarid iga töö kohta. Selgitati ka välja hääletuse võitja ehk kooli õpilaste meelest töö, mis meenutab kõige rohkem “Reaalset kunsti.” Võitjaks tuli maal “Leegitsev armastus.” Kõik osalenud kunstnikud said endale kingipakid, mille sees oli kaks limonaadi ja märkmik.

Tekstid kirjutasid Karolin ja Lisbet

Hommikul kell 8.30 läks kooli juurest buss. Sõit Palamusele kestis umbes kaks tundi. Kui sinna jõudsime, suundusime vanasse koolimajja, kus meile räägiti kuidas vanasti kool toimis ja kui kaua lapsed koolis pidid käima. Pärast kooli ajaloo kuulmist saime ise tindiga kirjutada, rehkendusi lahendada, laulda ja täita tunnistust vanaaegse hindamis süsteemiga. Pärast koolitundi vaatasime koolimaja peal ringi, et näha kuidas see vanasti sisustatud oli. Suurem osa majast olid köstri eluruumid ja vaid väike osa kooliruumid. Seejärel käisime söömas ja viimaks vaatasime ringi ka muuseumis mis rääkis “Kevade” loomisest ja selle tegelastest/näitlejatest. Muuseumis oli ka ronimisala, mis kujutas ristimisel toimunud jama alkoholiga ja kus pidid õige pudeli kiiresti kätte saama (see oli muuseumi parim osa). Pärast ekskursiooni saime ka ise natuke ringi vaadata. Nägime raamatus mainitud jõge, parve ja sauna (mille kõik aknad olid terved). Pärast kõige nägemist tegime klassi pildi ja lahkusime muuseumi aladelt. Siis käisime veel vaatamas Lible kuju, mis asus Palamuse apteegi kõrval, tegime veel ühe pildi ning seejärel suundusime tagasi bussi ja sõitsime tagasi Tallinnasse.

Muljeid jagas Elo-Mirt

Neljapäeval 29. septembril toimus taas kooli sünnipäev. Tallinna Reaalkooli sai juba 141. aastaseks. Esimesed 4 tundi olid tavalised, aga 5. tunni ajal tuli meile klassi vilistlane Rene Truuts 134. lennust. Ta rääkis meile oma koolielust ning lasi meil küsida mida veel sooviksime teada. Hiljem rääkis ta veel oma edasistest õpingutest Tartu Ülikoolis. Kui vilistlasega tund läbi sai, siis läksime stadioonile traditsioonilisele sünnipäeva aktusele. Direktor pidas oma kõne ning autasustati heade tulemuste eest õpilasi. Peale seda saime hakata pitsat ja kringlit sööma. Kui kõhud täis olid, siis tantsisid veel gümnasistid oma rebaste tantsud ning peale seda läksime oma viimastesse tundidesse.

Teksti kirjutas Oliver

Ühel teisipäeval kui ei toimunud kunsti tundi käisime kunstimuuseumis.
Sinna läksime bussiga kõik koos. Minu jaoks oli see väga huvitav ja ma arvan, et
teiste jaoks ka. Alguses näitusele sisenedes oli valge ruum, mis kaotas oma valguse
ning igale poole oli paigutatud väikseid kõlareid kust tulid helinad. Üks heli oli näiteks
iPhone-i SMS helin kui keegi kirjutab sulle.
Siis liikusime edasi teise tuppa, kus oli hästi pime ja valgust tuli ühelt maalilt. See
maal kujutas musta auku, mis tekitas illusiooni, et see liigub, aga tegelikult oli see
tavaline maal, mis ei liikunud.
Siis kui olime seal maali ära vaadanud läksime teisele korrusele, kus läksime ruumi
milles oli projektor mis näitas seinale ja sealt näitas timelapse-i loodusest. Kunstnik
oli paigutanud rohelise ekraani ehk Green Screeni loodusesse. Selle eesmärk oli
panna midagi sinna metsa rohelise ekraani abil.
Kui see timelapse oli vaadatud läksime viimasele näitusele ehk kolmandale
korrusele, mille tee peal nägime pilti, mis kujutas kitse vaatamas kaamera poole
kuna see tegi valgussähvatuse rohelise ekraani ees. Paljud arvasid, et see on
fotoshopitud kuna see valgus oli halvasti sel ajal ja tänapäevase moodsa
tehnoloogiaga tundus see väga tõenäoline, aga tegelikult see ei olnud, lihtsalt see
valgus oli halvasti.
Kui olime pärast pildi vaatlust üles läinud, siis seal oli näha väga palju inimeste pilte
ja kuidas arvuti ehk AI muutis inimeste nägusid, et näiteks võttis prillid ja teised asjad
veel inimese näolt ära. Seal sai ka veel ennast pildistada, aga ma ei käinud seal ning
ei teadnud kuidas see toimib.
Pärast saime minna ise koju või kooli juurde.

Teksti kirjutas Alfred