Kaasaegse kunsti muuseumis
Ühel teisipäeval kui ei toimunud kunsti tundi käisime kunstimuuseumis.
Sinna läksime bussiga kõik koos. Minu jaoks oli see väga huvitav ja ma arvan, et
teiste jaoks ka. Alguses näitusele sisenedes oli valge ruum, mis kaotas oma valguse
ning igale poole oli paigutatud väikseid kõlareid kust tulid helinad. Üks heli oli näiteks
iPhone-i SMS helin kui keegi kirjutab sulle.
Siis liikusime edasi teise tuppa, kus oli hästi pime ja valgust tuli ühelt maalilt. See
maal kujutas musta auku, mis tekitas illusiooni, et see liigub, aga tegelikult oli see
tavaline maal, mis ei liikunud.
Siis kui olime seal maali ära vaadanud läksime teisele korrusele, kus läksime ruumi
milles oli projektor mis näitas seinale ja sealt näitas timelapse-i loodusest. Kunstnik
oli paigutanud rohelise ekraani ehk Green Screeni loodusesse. Selle eesmärk oli
panna midagi sinna metsa rohelise ekraani abil.
Kui see timelapse oli vaadatud läksime viimasele näitusele ehk kolmandale
korrusele, mille tee peal nägime pilti, mis kujutas kitse vaatamas kaamera poole
kuna see tegi valgussähvatuse rohelise ekraani ees. Paljud arvasid, et see on
fotoshopitud kuna see valgus oli halvasti sel ajal ja tänapäevase moodsa
tehnoloogiaga tundus see väga tõenäoline, aga tegelikult see ei olnud, lihtsalt see
valgus oli halvasti.
Kui olime pärast pildi vaatlust üles läinud, siis seal oli näha väga palju inimeste pilte
ja kuidas arvuti ehk AI muutis inimeste nägusid, et näiteks võttis prillid ja teised asjad
veel inimese näolt ära. Seal sai ka veel ennast pildistada, aga ma ei käinud seal ning
ei teadnud kuidas see toimib.
Pärast saime minna ise koju või kooli juurde.
Teksti kirjutas Alfred
© 2024, 143a