140a

Üheteistkümnenda klassi tippprojektiks saab vaieldamatult pidada uurimistöö valmimist. Juba kümnenda klassi lõous hoo sisse saanud töö kulminatsioon saabub aga alles maikuus, kui saame üheskoos kaitsmisel piitsa ja präänikut maitsta. Kogu aasta väldanud peavalu on siiski õnneks vaibumas ning juba õige-õige varsti saame teatepulga taaskord paaritu lennu kätte ulatada. Siinkohal toome teieni, armsad lugejad, täieliku juhendi, kuidas oma uurimistööst viimast võtta.

1. Ära vali teemat liialt kiirustades. Usutavasti tuleb teema märkida UT tabelisse kindlaks kuupäevaks mai lõpus või juuni alguses, see pole aga ühelgi viisil lõplik. Pigem mõtle sellele, milline ainevaldkond sind huvitab ning keda soovid enda juhendajaks, täpse pealkirja sõnastamiseks on aega maa ja ilm.

2. Kuula soovitusi vanematelt koolikaaslastelt ja õpi nende vigadest või proovi kõik omal nahal läbi. Nagu ütleb rahvatarkus: “Targad õpivad enda vigadest, geeniused teiste omadest.”

3. Pea kinni kuupäevadest isegi siis, kui teised pooled seda ei tee. Enamasti rünnatakse jamade korral esimesena õpilast, kuupäevadest mitte kinni pidamine võib kergesti muutuda kitsaskohaks.

4. Ära stressa kollokviumite pärast, kuulujutud nendest on ülepaisutatud.

5. Naudi elu ka uurimistöö kõrvalt. UT-st ei tohiks saada sinu (ega sinu juhendaja) personalitytrait. Kindlasti ei saa seda tuua iga asja vabanduseks, pigem võta seda kui harivat ja silmiavavat kogemust.

Järgnevalt mõned küsimused, millele vastasid just uurimistöökadalipu läbinud õpilased.

Kirjeldage uurimistööd ühe sõnaga?

„Ihunuhtlus“

„AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH

HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH

HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH“ (muutmata kujul)

Mis on kõige suurem asi, mille pidite ohverdama uurimistöö heaks?

„Vaimne tervis“

„Oma au ja väärikuse“

„30. märts“

„Kooliväline juhendaja“

„Uneaeg, kuna **** tegeleb UT-ga ainult öösel“

Milline valitud töö teema jäi teile enim silma?

„Dostojevski elulugu“

„Mitmed“

„Veiste poegimise teemaline töö“

„?“

3. aprillil toimus Kalevi Spordihallis Reaalkooli “Mere pidu” ehk mereteemaline laulu- ja tantsupidu, kus osalesid/esinesid Reaalkooli õpilased, lapsevanemad ja õpetajad. Pidu juhtisid Peeter Veltmann ning Märt Agu. Peo tõmbas käima Märt Agu, kelle juhtimisel tehti mõned vägevad Mehhiko lained. Eriti entusiastlikult võtsid lainetest osa 1. klassi õpilased, kuid lapsevanemad vajasid järeleaitamist. Peeter Veltmann esitas bändi saatel esimese laulu, milleks oli Kihnu Virve “Mere pidu”. 

Meie klassi poisid tormasid lavale juba kolmandana ning esitasid võimlemiskava “Vallatud madrused” laulu “Drunken Sailor” saatel. Kava valmis juba detsembrikuus ning poisid harjutasid enne pidu usinasti. Seega ei tulnud üllatuseks, et esinemine hästi õnnestus. Publik elas valjusti kaasa ning poisid vihtusid täiel rinnal tantsu. Tantsu menukaim hetk oli kõige lõpus, kui poisid kõrvuti maas lamades nii rullisid, et Uku neist Jaan Tätte “Ojalaulu” remixi saatel üle veeres. Lõpu poole õnnestus mõnel poisil ka enda särk puruks rebida.

Teistest esinemistest olid eriti meeldejäävad “Kalamees”, kus tantsisid õpetajad, vilistlased ja lapsevanemad ning 139. lennu poiste võimlemiskava “Vaalakütid”. Publiku heakskiidu pälvisid ka “Silveri laul”, mida laulsid Indrek Vahur (vil!137) ja Joosep Toomeste (vil!137), ning “Tuulevaiksel ööl”, milles olid solistideks Eva-Marie Tammik ja Indrek Vahur. Peeter Veltmanni juhtimisel lõpetasid peo ühislaulud “Reaali tänulaul” ning “Saaremaa valss”, millele järgnesid veel Kaera-Jaan jt simmani lood. Kokkuvõttes sai peetud igati vägev ja meeldejääv pidu, mis ühendas kogu Reaalipere ning tõstis esile eestlastele kalli teema, milleks on meri.

Kirjutas Sander

Teisipäeval, 2. aprillil toimus Reaalkoolis teaduspäev juba 20. korda. Teaduspäeva eesmärk on rikastada õpilaste mõttemaalima ja silmaringi läbi erinevate kohtumiste, kus esinevad oma ala professionaalid eri valdkondadest. Meie klassile langes osaks õnn kuulata koguni kuut erinevad ettekannet, mille hulgast ei puudunud ka teaduspäeva peaesineja, president Kersti Kaljulaidi loeng. 

Esimeses tunnis esines meile TalTechi infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan, kes rääkis lähemalt tehisaru toimimisest ja sellest, miks see vajalik on. Saime näha tehislikult genereeritud videoid ja pilte ning võrdluseks ka seda, kuidas tehisaru võimekus on aja jooksul tõusnud. Lisaks arutlesime AI-ga kaasnevatest riskidest ja ohtudest. 

Seejärel kuulasime TalTechi informaatika õppekava programmijuhi Ago Lubergi tutvustust infotehnoloogia teaduskonnast ning IT õppimisest ülikoolis. Meile tutvustati humoorikalt mitmeid eri põhjuseid teemal “Miks (mitte) minna infotehnoloogiat õppima?”. Oma kogemust jagas ka Reaalkooli 137. lennu vilistlane Siim Tiivel.

Järgmiseks suundusime koos 140.b klassiga auditooriumisse ning meile esines kaitseminister Hanno Pevkur, kellel juhtus olema sünnipäev. Seetõttu alustasime tundi kiire sünnipäevalauluga ja jätkasime aruteluga Eesti tuleviku ja poliitika teemadel. Saime teada, kuidas sai alguse tema poliitiline karjäär ning kuulsime mitmeid nii-öelda elu toimimise filosoofiaid. 

Pärast seda tuli meile külla Dan Heering, kes on doktorant-nooremteadur merenduse küberjulgeoleku keskuses. Tema tutvustas meile oma teadustöid ja küberturvalisust. Saime teada palju huvitavaid nippe, kuidas ennast internetis kaitsta ning kinnitust sai ka tõde, et parem karta kui kahetseda. 

Muusikatunni asemel saime kogeda pildikesi endise haridusministri Mait Klaasseni koolipõlvest, kes jagas elutarkusi ning arutles loomaarstiks olemisest ja sellega kaasnevast vastutusest, eetikast ja moraalist. Kõlama jäi soovitus teha bakalaureusekraad Eestis, et kasulikke suhtlussidemeid saada.

Laast but not liist, nagu öeldakse, saime osaleda teaduspäeva aktusel ja kuulata peaesinejat president Kersti Kaljulaidi. Teemaks olid valeinformatsioon ning õhuke piir tõe ja väära vahel. Pärast ettekannet autasustati tublisid olümpiaadilisi ja teadustööde konkursile pääsenuid. 

Päev jätkus kunstiajaloo arvestusega ja inglise keele tunniga, millest kumbagi ei saa arusaadavatel põhjustel nimetada päeva säravaimaks hetkeks. Teaduspäev oli tore ja silmiavav, usutavasti tekitas meis kõigis mõtteid ja uusi värskeid ideid. 

Kirjutas Ingrid