134c

Iga Anu Kella õpilase suurim hirm. Üks rangeimaid unemurdjaid terves Reaalis. Noored kümnendikud on sellele lihtsaimaks ja nõrgeimaks saagiks. See ei ole miski muu kui Anu Kella kultuuripäevik. Õpetaja tutvustas seda meie klassile juba esmasel kohtumisel ning esimesed oiged kostusid sekunditega. Aga see oli alles oiete algus. Tähtajaks määrati 6. veebruar ja kui kätte jõudis 5. veebruari õhtu, oli enamikel vesi ahjus. Aset leidis tõeline kirjutamismaraton ning maadelda tuli nii kannatuse, pealetükkiva une kui väsinud käega. Taolised sõnad nagu retsensioon, arutlus, tiitelleht ja eriti veel kultuuripäevik oleks meid neil hilistel õhtutundidel sama hästi kui võinud oksele ajada. Leidus neid mõistlikke, kes olid selle valmis saanud juba varem ning nendel oli unetundidega kõik nagu ennegi, aga oli ka neid, kes viisid asja nii kaugele, et leppisid täiesti minimaalse uinakuga.
Suur aplaus Gerlile ja Triinule, kes on seekordsed uneedetabeli kangeimad 134c õpilased. Näis, mis saab järgmisel korral.

I-II Gerli ~ 1 tund
I-II Triin ~ 1 tund
III Annika ~ 1 tund ja 30 minutit
IV Christopher ~ 2 tundi
V-VI Kaspar Kluge ~ 3 tundi
V-VI Kristofer ~ 3 tundi

Kätte jõudis suur ja tähtis päev. 21. detsembril, 2016. aastal, peeti maha agressiivne ja tormiline lahing 10.c ning 11.c parimate korvpallurite vahel. Õhus oli tunda pinget ja närve. Kaalul oli oi kui palju. Kaalul oli klasside au ja uhkus, ehk veelgi enam. Siiski, meie klass suutis sellest edukalt ja igati võidukalt väljuda, võites mängu skooriga 53:33. Seda eelkõige tänu mängijate suurepärasele tasemele ning fännide kirglikule kaasaelamisele!
Suur tänu õpetaja Madis Somelari kangetele lõvidele selle metsiku võitluse eest, mis oli vägagi pingeline. Karikas on siiski sel aastal meie ning loodame edu saavutada ka järgnevatel aastatel!

Rasked hommikud. Ühel kolmapäevasel hommikul juhtus kordumatu olukord. Nimelt hilines füüsikaõpetaja 16 minutit tundi ning kuna tegemist oli väga raske esimese tunni ning õppeainega, siis otsustas meie klassi unekott teha pisikese uinaku. Kahjuks sai uni kiiresti läbi, sest kohale tuli otsitud õpetaja, kes oli hilinenud pisikese haigusepisikuse pärast.

Aastalõpp on kätte jõudmas ning jõulud juba paistavad. Seoses saabuvate pühadega tuli meie klassil armas mõte teha jõuluteemaline koosviibimine. Nimelt korraldasime me reedel  koolis klassiöö.

Alustasime 16. detsembril juba varakult. Päeva kestel toimus gümnaasiumi jõululaat, kus osalesid ka meie klassi vahvad jüngrid. 10. C poolt olid väljas krõbedad võileivad, magusad muffinid, koogid ning muud maiustused, mis olid õpilaste seas väga populaarsed.

Meie klassi jõulupidu algas õhtul huvitava seiklusmänguga. Nimelt olid Rebecca ja Kaspar K korraldanud meile mõistatustega grupimängu. Kooli jõudes seadsime end sisse, panime asjad ära ning jagasime ennast gruppidesse. Iga grupp sai endale värvi. Värve oli kokku neli, st et iga võistkond sai endale eraldi raja. Mängu eesmärgiks oli leida üles kadunud klassijuhataja Villu. Stardipunktis said osalejad mõistatuse, mille lahendus oli koht koolimajas, kus ootas neid järgmine mõistatus. Kõikidel võistkondadel oli nuputamist palju, sest lahenduste leidmiseks oli vaja kogu tiimi. Lõpuks leidsime härra Raja raamatukogu tagatoast, kus ta rahulikult matemaatikat lahendas. Peale mängu suundusime kokandusklassi. Väikses majas ootasid meid juba valmis seatud toiduained ja küpsetusvahendid. Samades gruppides hakkasime valmistama pitsasid. Kokku valmis 2 hakklihapitsat, singipitsa ja juustu-ananassipitsa ning kõrvale sai nautida maitsvat glögi. Pitsade valmimise ajal kuulasime jõulu-ning lemmikmuusikat ning rääkisime juttu. Samuti valmis meil ka Kaspar K ja Karli jõulueri: ”Kuidas valmistada pitsat” video. Muusika kõrvalt ei puudunud ka tants ning heas meeleolus keerutasime kõik jalga uute ja vanade hittide saatel.

Kui mängud mängitud ja pitsad söödud siis suundusime tagasi esialgsesse klassi ja selleks ajaks oli meie klassijuhataja valmistanud meile matemaatilise viktoriini. Küsimused olid tuntud matemaatikute ning tõestajate kohta ning puudu ei jäänud mõistatused meie koolipere kohta.

Peale teisi toimetusi viisime kõik kingitused Reaalkooli ehitud kuuse alla, laulsime jõululaule ning juba oligi aeg pakke avada. Meie suurepäraseks pakivahendajaks oli jõulukirjak Ave ning tema kaks abilist Maian ja Kirsika.

Siis alustasime valmistumist eesootavaks gümnaasiumi jõulupeoks, kus meie klass valmistab playboxi 2008 aastal ilmunud lugudega. Tõotab tulla huvitav kogemus, sest oleme pannud pead kokku ja valmis on saanud hea show.

Öösel suundusime me pallisaali ning tüdrukud valmistusid koos oma ala parimatega järgmise hommiku klassidevaheliseks tüdrukute korvpallivõistluseks. Oliver ja teised kossuässad õpetasid nippe ja trikke, kuidas pall paremini korvi saada ning milline oleks parim mängutaktika.

Peale trenne hakkasime ühiselt klassis vaatama filmi “Vehkleja”. Filmi oli meile välja valinud Villu, sest see on tema üks lemmikutest. Vabal ajal avastasime veidi ka öist koolimaja. Õhtu lõppes enamike jaoks aulas, kus olnud siniste pinkide peale oli hea pikali visata.

Hommikusel korvpallivõistlusel olid kõik tüdrukud ilusti platsis ning tänu öistele trennidele ning hea treeneri abiga saime edukalt edasi poolfinaali.

Jah, just nii.

VÕIT ON MEIE! Ühel laupäevasel hommikul toimus Tallinna Reaalkooli pallisaalis ebatavaline korvpallivõistlus. Meie klassi kossuparemik oli platsil vastamisi paralleelklassi sportlastega. Nimelt oli 10. B kokku tulnud ebatavalise kostüümiga. Meie vastased riietusid end saunakostüümidesse. Palliplatsil oli näha värvilsi käterätikuid, saunalinu ning -mütse. Kuigi 10.B oli hingega asja juures, osutusid meie kossuässad siiski paremaks ning pääsesid finaali, kus neile astuvad vastu 11.C poisid. Lõppskooriks oli 42-65. Meie kossuässasid saab mängimas näha juba 21.12, kui toimub korvpallivõistluse finaal Tallinna Ülikooli spordihoones. Pöidlad pihku!!

Aitamaks meil järjekordselt parandada kursusehinnet füüsikas anti meile vabatahtlik ülesanne 8. detsembriks kokku panna füüsikateemaline liikumiskava. Teemaks oli seekord dünaamika. Sisuliselt pidi näidend olema milline tahes, peaasi, et see oleks füüsikaliselt korrektne. Kes valmistas kauem ette, kes vähem, aga kolme näitemängu me nautida saime. Tase polnud karvavõrdki langenud. Näha sai koomilisi põdra- ja päkapiku kostüüme ja geniaalset näitlejameisterlikkust mitmetelt õpilastelt. Isegi õpetaja Reivot võis aeg-ajalt seina ääres muigamas näha.
Huvitav küll, mida Reivo meile järgmiseks välja mõtleb?

Ajaloo tunnis ründas meie kallist õpetajat Madist üks väga kuri herilane. Kangelaslik Kaspar Kalle suundus härra Somelari hädast päästma, kuid mitte kuidagi ei tahtnud herilane härra Kalle ajaloo mapiga pihta saada. Pihta sai aga rammu täis õpetaja õlg, mis matsud tublilt vastu võttis. Pärast õpetaja Madise võidujooksu herilasega päädis rünnak sellega, et härra Madis tabas herilase hetkel, mil too seda vähim ootas: puhkemomendil seinal! Kaspar sai oma pingutuste eest  õpetajalt kiita ja suundus tagasi oma kohale, uhkus rinnus.

19. oktoobriks andis füüsikaõpetaja Reivo Maasik meie klassile vabatahtliku ülesande kirjutada kinemaatikateemaline luuletus. Selle tulemusena valmis terve hulk vahvaid poeetilisi tükke ja haikusid, millest osa on ka siia kirja pandud, peaetenduseks oli aga Karl Gregori ning Kaspar Kalle sümpaatne muusikateos. Seda saab näha allolevalt linglilt.

Laul

Loe edasi »

134c esimene suur uudis on see, et Jan Erik lahendas ära matemaatika valikülesande, millega ei olnud varem hakkama saanud ükski õpilane. Palju õnne Janile ja kõikidele tema fännidele! Auhinnaks sai Jan füüsikaõpiku.

Fantastilise nädala, mis oli päevadel 19.09-23.09 finiÅ¡is leidsime end ühel ilusal reedel olevat Rotermanni kvartalil. Terve nädal olime end varem kooli peksnud ning enne tunde või vahetundide ajal higiselt tantsu harjutanud, mille pidime reedel esitama. Kohal oli massiivne publik ning nii mõnelgi oli närvipinge sees. Esitus oli siiski suurepärane: muusika mängis ning me lasime oma sisemise tantsulõvi valla. Meie tantsust on YouTube’is olemas ka video, mille lingi leiate siit alt.

Hiljem leidis ka aset sünge ja saladuslik rituaal ristimaks meid Reaalkooli gümnasistideks. Selle käigus pidime kohutavate filmide vaatamise järel kõndima küünlavalgel aulasse ja seal rängalt pikka aega ühel põlvel olema, mis võttis mitmeid noori läbi. Õnneks jäime me kõik ellu ning sellega olimegi alla kirjutanud ühele erakordsele gümnaasiumile.

Mõningaid fotosid sellest erilisest päevast.