VĂ€rvipall metsa all

Kes laseb? Kust laseb? Kuidas ma relvaga lasen? Miks mul kuule pole? Miks mu relv ei tööta? Ma kardan minna! Miks keegi minuga kaasa ei tulnud? Kas juba sai lÀbi?

Need olid vaid mĂ”ningad kĂŒsimustest, mis visati Ă”hku just 3. juunil, kui kĂ€isime klassiga koos paintballi mĂ€ngimas. Üritus toimus MĂ€nniku lĂ€hedal metsa all, kuhu paar instruktorit olid toonud parasjagu relvi ja varustust, et Ă”pingutest frustreerunud 11.c saaks neid kasutades loomulikult end ĂŒksteise peal vĂ€lja elada. Reeglid seletati Ă€ra – maskid alati peas, mĂ€nguvĂ€liselt relval kaitseriiv peal ja relvaots alla suunatud, teatud piiridest vĂ€ljuda ei tohi, ĂŒhe korra pihtasaamise jĂ€rel oled mĂ€ngust vĂ€ljas, lĂ€hemalt kui 2m vastast lasta ei tohi (seda viimast siiski mĂ”ni ulatu ei jĂ€rginud).

Klass jaotati kaheks pooleks – lindid ning mittelindid ehk shotguni tiim. Toimus kokku 9 mĂ€ngu. Esimesed 6 toimusid seotult hoonega, viimased 3 metsas ning igal mĂ€ngutĂŒĂŒbil oli ka pooltevahetus. Kusjuures, ka meie klassijuhataja Villu oli meiega kaasas!

Esimeseks mÀnguks oli hoone keskelt lipu Àratoomine. Olgu ka siinkohal öeldud, et algul kÔik kartsid pisut, sest enamik polnud sellist asja ju varem mÀnginud ning kuuliga pihta saada vÔib kindlasti olla valus (tegelikult polnud see nii hull). Kuna hulljulge Jan sai lintide poolelt lipu baasi toodud umbes 15 sekundiga, ei saanud nii mÔnigi aru, et mÀng juba lÀbi on. PÀrast pooltevahetust triumfeerisid taas lindid.

Teiseks mÀnguks oli lipu Àratoomine vastase baasist enda baasi. Selleski mÀngus olid taaskord edukad lindid, kes vapruse ja vastupidavusega suutsid nottida maha kÔik vastased ning tuua lipu Àra.

Kolmas mĂ€ng oli aga hirmsaim. Nimelt pandi hoonesse ĂŒhest tiimist VIP-isik, keda seesama tiim kaitsma pidi. Kui VIP sai ainsa kuuliga pihta, oli mĂ€ng tervele tiimile lĂ€bi. Kaitsev tiim paiknes hoonesse, VIP turvalisse kohta ning teine tiim rĂŒndas vĂ€ljaspoolt. VĂ”ite ette kujutada, mis tunne on olla tiim, kes on majas sees – kuulid lendavad lihtsalt igast august sisse ning kuhugi pĂ”geneda pole, saab vaid ĂŒritada kuidagi end nende eest hoida. Siin jaotusid mĂ€ngud pooleks – mĂ”lemad tiimid suutsid VIPi edukalt kaitsta ning ĂŒldarvestuses olid mĂ€ngud 5-1 lintide kasuks.

Neljanda mĂ€nguga lĂ€ksime metsa alla. Igale tiimile anti kaevik ning eesmĂ€rgiks oli tuua keskelt Ă€ra lipp. Kaevikud olid teineteisest u 20m kaugusel ning kohe kui stardipauk kĂ”las, lĂ€ks tĂ€ielikuks andmiseks. Kes panid kohe kaevikust tuhatnelja vĂ€lja, kes valisid kindlama tee ja hakkasid kaevikust vastaseid nottima – igatahes jaotusid siin ka mĂ€ngud pooleks ning kokku olid lindid edukamad 6-2.

Kuna aga kuule oli veel jĂ€rgi, oli huvitava sĂŒĆŸeega lĂ”ppvoor veel tulemas. Viimase mĂ€nguna pandi tiimid taaskord kaevikutesse, kuid kĂ”igil oli lĂ”pmatu arv elusid – seega pihta vĂ”isid saada nii palju kui lustib, peamine eesmĂ€rk oli aga kĂ”igist kuulidest vabaneda. Siin sai nii mĂ”nigi julgem lausa 5 vĂ”i rohkem korda pihta, kes söandas vastaste lĂ€hedale jooksma.

Üldjoontes oli vĂ€ga lahe pĂ€ev ning isegi need, kes algul kartsid, jĂ€id sellega lĂ”puks rahule. Joosta sai, end vĂ€lja elada sai, pĂ”nevust sai – mida veel loota?

Lisas: kristofer 03.06.2018 21:14

VĂ”rratute tĂŒdrukute vĂ”rratu vĂ”rkpall

1. juunil kĂŒtsid Tallinna Reaalkooli madalalaelise puitvĂ”imla kuumaks just 11.c klassi tĂŒdrukud, kui Kats, Renate ja Getter tĂ”id koju tĂŒdrukute vĂ”rkpalli meistritiitli. Kusjuures, triumf oli ĂŒlekaalukas: nii 11.b kui ka 10.c vĂ”ideti geimides Ă€ra 2-0. Hea töö!

Lisas: kristofer 01.06.2018 20:51

Tough week

11. klassi puudused:
Kas oled kuulnud vĂ€ljendit, et 11. klass on kooli raskeim klass, vĂ”i et kui sa Reaalkooli 11. klassi elad ĂŒle, saad sa tulevikus kĂ”igega hakkama? Jah, nii see ka tegelikult on! Õpetajad tulid kĂŒll meile vastu ja eelmine nĂ€dal töid polnud, kuid see-eest sellel nĂ€dalal oli meil 5 tööd (sealhulgas kirjanduse töö, milleks tuli lugeda 2 tervikteost, mĂ”ned novellid ja lisamaterjali) pluss veel gĂŒmnaasiumi teatrireis?!?! Unetundidest jĂ€i kohe palju puudu, eriti kohe pĂ€rast UTd tĂ€htaega, aga kĂŒll need tulevikus loodetavasti magame tagasi. Kindlasti tĂ€naks Ă”petaja Reivo Maasikut, kes tuli klassile vastu ning oli nĂ”us töö jĂ€rgmisele nĂ€dalale tĂ”stma. Aga nĂŒĂŒd tuleb edasi pingutada, sest ka UTd ei saa vabanduseks enam tuua.

– Kats

Lisas: kristofer 24.03.2018 20:37

Edu vÔti?

19. mĂ€rtsil oli meie klassi majandustund hoopis teistsugune, kui tavaliselt. Nimelt oli meile kutsutud kaks kĂŒlalist loengut pidama: Reaalkooli vilistlane Mihkel Annilo ning tema töökaaslane Katre Tamm. Teemaks oli mĂŒĂŒk ja enesejuhtimine. Tunnist vĂ”eti kaasa jĂ€rgmised tulevikus vajalikud elutarkused:
1. Kui sa soovid midagi saada, esita kaks kĂŒsimust. NĂ€iteks selle asemel, et kĂŒsida sĂ”bralt “Kas lĂ€hme kinno vĂ”i ei lĂ€he?”, kĂŒsid sa hoopiski “Kas sa pigem tahaksid minna vaatama seda filmi vĂ”i teist?”, andes inimesele hoopiski teised valikuvariandid.
2. MĂŒĂŒmine on elus vĂ€ga tĂ€htis osa, selle alla kuulub ka enese mĂŒĂŒmine, mis on tööturul vĂ€ga vajalik oskus. Nipp: olles töövestlusel, peale endast rÀÀkimise ning kĂŒsimustele vastamisele, kĂŒsi kĂŒsimusi ise tööandjalt vastu. Nii paned teda ennast ka rÀÀkima ning tööle saamise vĂ”imalus on palju suurem.
3. Lugege raamatuid! See annab inimestele juurde lisandvÀÀrtusi.
Lisaks jagasid koolitajad tasuta vĂ€lja raamatuid “Rikkaks saamise Ă”pik”. Et neid endale kĂ€tte saada, sĂ”lmiti eelnevalt koolitajatega kokkulepe. Kui soovid raamatut endale, pead selle kahe kuu jooksul lĂ€bi lugema ning kummalegi saatma kirja, milles tuleb rÀÀkida kolmest uuest asjast, mida raamatust Ă”ppisid. Ehk siis, teisisĂ”nu: said raamatu sellisel juhul, kui olid nĂ”us ennast harima, mis pole sugugi halb kokkulepe. Lisaks said raamatu saajad ka Facebookis uue sĂ”bra juurde!

TÀname kindlasti koolitajaid Ôpetliku ning vaheldust toova tunni eest!

– Kats

Lisas: kristofer 19.03.2018 20:21

LauluhÀÀled kui Taukaril

Meie klassi II rĂŒhm juhtus ĂŒhel esmaspĂ€eval Ă”ppima vene keelt, kuna tunniplaanis oli nii kirjas. Tund nĂ€is minevat nagu tavaliselt, kuid siis toimus ĂŒks huvitav pööre. Nimelt pidime kiiresti ĂŒhele Ă€raĂ”pitavale laulule pealkirjaga “я шагаю ĐżĐŸ ĐœĐŸŃĐșĐČĐ”” koreograafilise liikumise umbes 10 minuti jooksul vĂ€lja mĂ”tlema, mis Ă”petaja sĂ”nade jĂ€rgi ‘pidavat laulu kiiremini selgeks tegema.’ Mida meie UT-st Ă€ra nĂ€rtsinud, kuid siiski veel funktsioneerivad ajud vĂ€lja suutsid jahvatada? Tulemusi nĂ€ete allolevatest videotest.

Trupp nr. 1 – Đ›ŃŽĐ±ĐŸĐČь
Koosseis: Rene, Tauri, Kristofer, Kai, Mattias, Rebecca, Triin, Annabel

Trupp nr. 2 – Đ›ŃŽĐ±ĐŸĐČь 2
Koosseis: Carmen, Annika, Mikk, Annemari, Getter, Gerli

Lisas: kristofer 05.03.2018 22:36

Kersti!

20. veebruar ei olnud lihtsalt tavaline koolipĂ€ev. Nimelt toimus Eesti Vabariigi 100. sĂŒnnipĂ€eva auks korraldatud kolme kooli, Gustav Adolfi GĂŒmnaasiumi, Tallinna Reaalkooli ja Jakob Westholmi GĂŒmnaasiumi, ĂŒhisaktus. Kuna aktus algas juba kell 13.00 oli ka koolipĂ€ev lĂŒhendatud, mis kindlasti sobis ka Ă”pilastele. Kahjuks ei saanud kĂ”ik Ă”pilased ĂŒritust vaatama minna, sest kohtade arv oli piiratud. Oodata oli Eesti president Kersti Kaljulaidi ja kĂŒlalisi kolmest koolis. Õnneks on meie klassis palju andekaid inimesi, kes kuulamise ja vaatamise asemel said ise aktusel esineda.
Esmalt kĂ”las kolme kooli ĂŒhise segakoori (kuhu kuulusid ka meie klassi Ă”pilased Kai ja Katri Liis) esituses „Eesti lipp“. JĂ€rgnevalt kĂ”las Eesti Vabariigi hĂŒmn ning kĂ”nepulti astus Eesti president Kersti Kaljulaid, kes pidas vĂ€ga huvitava ja innustava kĂ”ne. Veel esitas Jakob Westholmi gĂŒmnaasiumi Ă”pilane Ott Leplandi loo „Kodu“. Esinesid ka Gustav Adolfi GĂŒmnaasiumi meeskvartett ning Ă”pilased kĂ”nedega. VĂ€geva esituse tegi Reaalkooli poisid (millest vĂ”tsid osa ka meie klassi Ă”pilased Andres, Karl-Ingmar, Karl Gregor, Kaspar Kluge ja Kaspar Kalle). Nende esituses kĂ”lanud „Isamaa ilu hoieldes“ ei jĂ€tnud kedagi kĂŒlmaks. Aktuse lĂ”ppes segakooride esitatud lauluga „Mu isamaa on minu arm“.
PĂ€rast aktust toimus VabadussĂ”jas langenud Tallinna koolide Ă”pilaste ja Ă”petajate auks pĂŒstitatud mĂ€lestusmĂ€rgi juures mĂ€lestustseremoonia. Hiljem oli vĂ”imalik nautida neljandal korrusel vĂ€ikest suupistetega pidulauda.

Vabariigi presidendi kÔne

Pilt

– Annemari

Lisas: kristofer 20.02.2018 20:28

Venepelmeenid

Iga aasta veebruarikuus viib restoran Pushkin, mis asub Tallinna Ülikooli vastas, lĂ€bi pelmeenifestivali, mille raames lisatakse menĂŒĂŒsse kĂŒmmekond erineval moel valmistatud pelmeenirooga. Kuna vene keel juhtus just 16. veebruarisel reedel olema viimane tund, avastasime suurepĂ€rase vĂ”imaluse minna neid pelmeene sööma. Kes vĂ”ttis hiinapĂ€rased, kes moskvapĂ€rased, kes ĆĄokolaadi ja vaniljega – pelmeenid olid igal juhul head ja kĂ”ik taldrikud said tĂŒhjaks. Isegi Ă”petaja Sinjukinale meeldisid!

Lisas: kristofer 16.02.2018 20:39

Leedul samuti 100

JĂ€rjekordselt jĂ”udis kĂ€tte ĂŒhe Eesti hea sĂ”prusriigi 100. sĂŒnnipĂ€ev. Selle tĂ€histamiseks suundusime 16. veebruaril aulasse. Muidugi tegi alguses helipuldis nalja sĂ”ber Kalle ning jĂ€rjekordselt oli kĂ”igil saalisolijatel tuju hea. Esitlused olid pĂ”nevad, kuid kahjuks ei saanud vĂ€ga Leedu saadikust Eestis aru, sest mehel oli tugev aktsent. Kuid kes soovisid ja raatsisid pingsamalt kuulata, need said ka aru, millest kĂ”neldi. KĂ”ige meeldejÀÀvamaks hetkeks jĂ€i aktusel ĂŒhe ĂŒheksanda klassi Ă”pilase ĂŒritus leedukeelseid vĂ€ljendeid hÀÀldada (muidugi olid 9ndikud hea meelega valmis lavale minema, sest gĂŒmnaasiumi ootuses tuleb end heas valguses nĂ€idata). Kuid poiss andis endast parima ning mis siis, et kĂ”ige paremini tal need vĂ€ljendid vĂ€lja ei tulnud ning tihti kostis Ă”igel hÀÀldusel ka saalist naerukihinat, sai ta kohale minnes suure aplausi osaliseks. Aktust lĂ”petas Balti riikide ĂŒhislaul “Ärgake, Baltimaad”, mis suutis tol tervel pĂ€eval kummitama jÀÀda kĂ”igi mĂ”tetes. Palju Ă”nne, Leedu!

Lisas: kristofer 16.02.2018 18:38

RĂ€ndaks ajas

Eesti Vabariigil on tulemas 100. sĂŒnnipĂ€ev. Kombeks on saanud selle puhul teha riigile kingitus. Mida tegime meie Reaalkoolis? LĂ€ksime 100 aastat hoopiski ajas tagasi, aastasse 1918.
PĂ€evas algas sellega, kuidas direktor Nikolai Kann (Martin Saar) pidas meile kohase kĂ”ne ning moraalijutluse. SeejĂ€rel tuli usutegelane (Madis Somelar), kellega pidasime palvust. Laulsime ka laulu. KĂ”ne pidas ka Georg Lurich (vil! JĂŒri-Mikk Udam).
SeejĂ€rel toimusid ajastuvĂ”tmes erinevad ainetunnid. Meie tundideks olid vĂ”imlemine, matemaatika, fĂŒĂŒsika, geograafia ja ajalugu. KĂ”ige enam jĂ€i meile vast meelde vĂ”imlemine, kus poisid said tĂŒdrukute tĂ€helepanu all teha mitmesuguseid ilunumbreid ja trikke.
Vahetundide ajal tantsisime mitmeid ajaloolisi rahvatantse ja seda ei kellegi muu kui Piret Otsa eestvedamisel. NĂ€ha sai ka filmi ning 4. korrusel kuulda elavat raamatukogu.
PÀeva lÔppedes lugesid meie klassist uhkelt manifesti ette Kaspar ja Rebecca ning seejÀrel kogunesime staadionile, kus moodustasime taevast vaadatuna EV100 logo.
PÀev oli kindla peale midagi erilist ning hea vaheldus tavapÀrasesse kooliellu.

Reaali PĂ€ewaleht

Lisas: kristofer 07.02.2018 20:40

Joogasess

Kool tekitab pingeid, see on vĂ€ltimatu. Kui asi hakkab juba kontrolli alt vĂ€ljuma, on parim lahendus lihtsalt lÔÔgastuda. Ja mis oleks selleks parem viis, kui mitte keha ja vaimu ĂŒle kontrolli saavutamine jooga kaudu?

Selline suurepÀrane vÔimalus meil just tekkiski, kui 26. jaanuaril oli kehalise pÀev ning aeroobikasaal oli vaba. Meie enda guru Rebecca oli lahkesti nÔus meid juhendama ning me ei pidanud sessioonis pettuma.

Lisas: kristofer 26.01.2018 22:36