132c

Eile, 9. septembri õhtul umbes täpselt kella kaheksaks oli terve 132. lend kogunenud Raekoja platsile Hopneri majja. Tüdrukud oli ilusad ja ka poistel polnud viga. Lisaks noortele olid kohal kolm suursugust klassijuhatajat. Robert, meie armas klassivend, viis läbi maagilise tseremoonia, mille käigus ütlesime igaüks südamelähedase toosti ja saime sõõmu karikast, kus oli keelekasteks märjuke. Seejärel pidi sõrmuste lunastamiseks iga klass esitama lühikese etteaste. A-klass tegi veidraid hääli, B-klass jooksis ringis ning meie laulsime 2004. aasta parimat laulu “Botased kuluvad”. Kätte jõudis hetk, mida olime kõik oodanud aastaid – klassijuhataja Andres rüütel Teedu abiga hakkas kätte jagama sõrmuseid. Rõõmu, mida nende kättesaamine tekitas, ei anna vist kirjeldada. Viimasena andsime sõrmused ka klassijuhatajatele. Seejärel maitsesime toitu ja tegime pilte, lõpuks sai ka torti!!! Pärast ürituse lõppu leidis igaüks viisi, kuidas suursündmust edasi tähistada. Sõrmus – see meil on!

Meie klass

Meie klassi pealtnäha õrn, aga samas väga kange pool

Ühel toredal reedel istusid keskmisest viisakamad tseekad Teet Saar, Mariann ja Liis õpetaja Kersti Veskimetsa autosse. Oli see alles põnev! Varsti jõudsid nad Lillepaviljoni ja alustasid plaksutamist, seda tegid nad umbes kaks tundi. Igavusskaalal sai see tegevus kaheksa punkti kümnest. Salaja said nad natukene omavahel lobiseda ja Teet sai jutule isegi Lauri Leesiga (seal reas olid ainult MVPd). Pärast sai süüa. Ilmsiks tuli, et Teedu lemmiktoiduks on viinamarjad ning Mariann naudib väga ananassi (isegi lisanditeta). Liis pidi Marianni seenepiruka ära sööma. Torti sai ka, see maitses imeliselt. Pärast kosutavat kõhutäit tehti staaridest punasel vaibal mõned pildid. Väga lõbus oli.

Üleelmisel nädalal, 27. novembril käisime meedia valikkursuse grupiga Eesti Ekspressi toimetuses.  Ringkäik oli väga informatiivne ning andis hea ülevaate Ekspressi tegemistest ja ajaloost.
Meie ekskursiooni juhtis Ekspressgrupi omanik Hans H. Luik. See oli parim võimalus kõike Ekspressist teada saada, sest poleks paremat ekskursioonijuhti, kui inimene, kes on nii firma kui ka ajalehega kogu nende ajaloo vältel seotud olnud. Algul näitas Hans Luik ruumides liikudes erinevate rubriikide kontoreid, saime teada, et toimetus töötab avatud kontori põhimõttel. Kohtusime ka mõne ajakirjanikuga, näiteks Eesti Päevalehe arvamuslugude autori Krister Parisega. Hiljem suundusime konverentsiruumi, et kohtuda Delfi tegevtoimetaja Tarmo Pajuga. Seal näidati meile ekraanil Delfi uudisteportaali statistikat, näiteks külastajate arve erinevates Balti riikides ning milliseid rubriike inimesed enim loevad. Saime ka küsida külastuse käigus tekkinud küsimusi, millele lahkelt vastati.
Eesti Ekspressi kohta teadsime ka varem infot, kuid toimetuse igapäevase töö kohta eriti mitte. Oli huvitav näha inimesi, kelle artikleid kolmapäeviti ajalehest loeme,  oma silme ees tulevaste kirjutiste kallal töötamas.

Mõned faktid, mis meile meelde jäid:

1. Eesti Ekspress oli üleminekuajal ainus eesti ajaleht, mille peatoimetaja polnud kommunist.
2. Delfi on olemas nii Lätis kui Leedus, kus need on riikide ühed popuaarsemad uudisteportaalid.
3. Delfis on olemas süsteemid, mis postitavad uudiseid automaatselt (nt. 03:30 öösel).
4.  

   Nimi Delfi ei tule mitte Kreeka linnast, vaid on lühend delfiinist.

5. Venekeelne Delfi uudisteportaal on väga populaarne Eestis elavate venelaste seas.

    

   Grete-Liina Roosve,

    

   Johanna Maria Prins

19. novembril toimub rahvusvaheline geoinfosüsteemide ehk GIS päev. Teabepäev annab ülevaate geograafia ja kartograafia valdkonnas toimuvast arengust ning GIS-tehnoloogiale rajatud teenustest ja uuringutest. Esimene GIS päev leidis aset 1998 ning juba aastaks 2005 korraldati umbes 1000 erinevat üritust rohkem kui 100 erinevas riigis. Meie klass külastas selle päeva raames näitust Eesti Rahvusraamatukogus.

Õpetaja Karu jagas meile lehed küsimustega, millele pidime vastused leidma näituselt. Läksime Rahvusraamatukokku ning seal suundusime edasi 4. korruse näitusesaali. Näitusel olid eksponeeritud erineva sisuga kaardid, millelt võis leida informatsiooni näiteks ajalooliste riigipiiride, veestiku, maahalduse ja paljude teiste asjade kohta. Minule meeldis kõige rohkem maailmakaart 16. sajandist. Sellelt kaardilt sain ettekujutuse, millised teadmised olid inimestel maailmast umbes 500 aastat tagasi.

Õppekäik meeldis enamustele klassikaaslastest sellepärast, et võimalusi klassiruumist väljaspool õppida esineb väga harva.

Andres Haavik

 Eesti ekspress

 

1. 27. novembril käisime me meedia valikkursuse raames õppekäigul Eesti Ekspressi toimetuses. Toimetuses võttis meid vastu Hans H. Luik, kes räakis meile veidike endast ning Ekspressi kontoritööst. Ta näitas meile online statistikat delfi ja teiste selle alla kuuluvate netipõhiste lehtede külastamise kohta, samuti toimus pidev võrdlemine konkurent Postimehega ning härra Luik selgitas, et ajakirjanduses sõltub kõik sinu veebilehe või paberlehe lugejate arvust. Väga huvitav oli teada saada, et Delfi pole kõige levinum uudisteportaal mitte ainult Eestis, vaid üldse kogu Baltikumis, kuigi Eestis on statistika järgi kõige rohkem kasutajaid. Lisaks rääkis ta, et ajakirjanduses sõltub sellest, kui ajakohased su uudised on ning kõige loetumaks osutub enamasti selle väljaande uudis, kes seda esimesena kajastab ning ütles, et siiani kõige populaarsem uudis Delfis on kahjuks Viljandi koolitulistamine. Käik Ekspressi toimetusse oli väga huvitav, meeleolukas ning kindlasti sooviksime seda tulevikus korrata.

Johan Hagelberg, Aleksander Krjukov

Neljapäeval, 27.novembril, käisime meedia rühmaga Ekspress Grupi majas õppekäigul. Väikese tuuri tegi meile selle omanik, tuntud meediaärimees, Hans H. Luik isiklikult.

   Meile näidati erinevaid ruume ning tutvustati inimesi, et kes selle kõik võimalikuks teevad. Kuigi tegu oli õppekäiguga, veetsime enamuse ajast siiski konverentsiruumis, kus juttu tuli erinevatest internetilehekülgedest, uudisteportaalidest ja statistikast. Peale selle rääkis Hans H. Luik meile ka paar huvitavat lugu. Näiteks rääkis ta, kuidas üle kümne aasta tagasi oli tema juurde tulnud kaks patsiga noormeest, kes tegid talle ühe ettepaneku. Nimelt pakkusid nad välja, et kuna Ekspressis oli paksult autokuulutusi, aitavad poisid Hans H. Luigel need kuulutsued internetti panna ning saadud kasum tehakse pooleks. Hans H. Luik keeldus ning jäi endale kindlaks. Hiljem asutasid need sama kaks noormeest auto24 ning müüsid selle hiljem 100 miljoni euro eest maha.

Kuna õppekäik toimus üsnagi hilistel õhtutundidel ja kõigil oli juba pikk koolipäev seljataga, hakkas nii mõnelgi juba kergelt uni peale tulema (mitte, et jutt oleks igav olnud), kuid vastu pidasime siiski ilusti. Me saime teada uut ja huvitavat, esitasime küsimusi ning ma usun, et keegi meist ei kahetsenud Ekspressi külastust…eriti kui seal pakuti nii maitsvaid küpsiseid!

Kärt Ilja, Jürgen Pikk, Rait Kaimer

detsember 2014

Õpetaja Piret Järvela oli meile 27. novembriks organiseerinud õppekäigu Eesti Ekspressi toimetusse. Uksest sisenedes kõndis meile kohe vastu Hans H Luik. Rõõmsameelselt näitas ta meile oma ajakirjanikujopet, millesse oli peitunud suur iPad. Hiljem seletas ta meile, et tal pole nutitelefoni, mistõttu on tahvelarvuti hädavajalik.

Neljandale korrusele jõudes tegi härra Luik kiire ülevaate Ekspress Grupi kaubamärkidest ning seejärel asusime ringkäigule Eesti Päevalehe toimetuses. Meie üllatuseks olid veel paljud ajakirjanikud kontoris ning töötasid usinalt. Hans H Luik tutvustas meile veel kontori tööpõhimõtteid.

Seejärel suundusime koosolekuruumi, kus meiega liitus ka Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju. Koos tutvustasid nad ajakirjanduse telgitaguseid ning lasid meil küsimusi esitada. See osa oli väga informatiivne ja huvitav, sest muuhulgas rääkis Hans H Luik meile nii enda varasematest suurematest õnnestumistest kui ka altminekutest.

Tegemist oli väga toreda õppekäiguga, mis ei tekitanud hetkekski igavust. Tänu sellele ekskursioonile mõistame kindlasti paremini Eesti meedia siseelu!

Melanie Rannula & Rainer Kelk
132c