Arhiveeritud - kategooria: ‘Määratlemata’

Teatrikülastused gümnaasiumis

Reaalkoolis on traditsiooniks kujunenud teha varakevadel gümnaasiumiklassidega üks meeleolukas väljasõit Eesti teatrisse. Esimesena saime 10. klassis osa Endla teatri uhiuuest lavastusest „Boyband“, milles tegi teiste seas kaasa ka Koit Toome. Algselt oli meil muidugi planeeritud vaadata romantilist komöödiat „Uhkus ja eelarvamus“, kuid näitlejate haigestumise tõttu asendatigi see 1990. aastate hittidest pakatava poistebändi etendusega. Usun, et saime kõik unustamatu elamuse, sest keegi meist polnud varem näinud Koitu näitlejarollis, veelgi enam, teda esitamas keerulisi koreograafianumbreid.
Üheteistkümnendas klassis käisime kogu Reaali gümnaasiumiperega aga hoopis Tartus, vaatamas Vanemuise etendust „Fanny ja Alexander“. Enne veel, kui Vanemuise Väiksesse majja jõudsime, käisime klassiga Tartu ülikooli kunstimuuseumi avastamas ja tutvusime nii mõnegi jaoks tulevikus olulise ülikoolihoone ajalooga. Nägime pööningul asuvat ajaloolist kartserit, kus omal ajal istusid üliõpilased, kes olid rikkunud avalikku korda ja ülikoolis kehtinud käitumisreegleid. Me võime aga kergendatult ohata ja rahuliku südamega Tartu Ülikooli astuda, sest tänapäeval ei rakendata enam nii äärmuslikke meetmeid.
Kui kell hakkas seitsmele lähemale liikuma, jõudsid Vanemuise Väiksesse majja juba ka esimesed reaalikad. Varsti täitis meie koolipere suure osa nii põrandal kui ka rõdul olevatest kohtadest, saalis kustusid lambid ning inimesed jäid haudvaikseks – etendus võiski alata! See Ingmar Bergmani filmil põhinev neljatunnine lavateos ei andnud siiski põhjust hetkekski igavust tunda, sest pinge kestis tõesti algushetkest lõpunoodini. Kõik tegelaskujud suutsid väga värvikalt publikule edasi anda vahetut emotsiooni, luues lavale muinasjutulise, kohati isegi õudusttekitava õhkkonna. Etenduse üldpildi süngust tasakaalustas edukalt vabameelse Gustav Adolfi rollis olnud Ott Sepp, kes ei häbenenud isegi laval püksteta olla.
Meil on gümnaasiumi jooksul olnud tõesti väga erilised ja elamusterohked teatrikülastused. Oleme näinud eesti näitlejate poolt väga meisterlikke etteasteid, mis on pakkunud nii lõbusaid hetki kui ka traagikat. Mõne kuu pärast ootab meid ees gümnaasiumi viimane ühine reis teatrisse, millest kujuneb kindlasti üks sama mälestusväärne päev kui on olnud eelmised!

 

-Laura

19.10.2014

Riigikaitselaager (30.05-01.06.2014)

30.05-01.06 toimus 130.lennu riigikaitse laager, mis oli paljudel ka üheks peamiseks põhjuseks kursuse valimisel. Kui eelnevatel aastatel on laager tehtud vaid ühele koolile korraga, siis meil oli osalejate arvuks umbes 250 õpilast seitsmest erinevast Tallinna koolist. Peale reaalikate oli esindatud ka GAG, 21.KK, Sikupilli Gümnaasium, Kesklinna Vene Gümnaasium, Lasnamäe Mehhaanikakool ja Kuristiku Gümnaasium. Enim oli osalejaid meie koolist (81 õpilast, kelleast 21 neiud).

REEDE 30.05

Laagri esimeseks tegevuseks sai varustuse jagamine. Kui olime loobunud meie rutiinsest igapäevaelust ning kõigil olid kotid pakitud, kogunesime kooli kõrvale, et veel viimaseid õpetussõnu riigikaitseõpetajalt saada. Kui need õpetussõnad käes, siis tuli jalutada rivis läbi kesklinna, kus meid ootasid kastiautod, mis meid Vahipataljoni transportisid.

Vahipataljon oli laagri esimene peatuspaik, kus me saime kogeda elu ajateenijana. Rühmad moodustati seitsme kooli peale segamini, millel oli ka teatav alaeesmärk-tagada lõimumine erinevate rahvuste ja koolide vahel. Veel enne, kui meid kasarmutesse suunati , toimus riviõppus, mille käigus õppisime oma rühmaülemat kuulama ja tema käske täitma.

Kasarmutesse paigutati poisid ja tüdrukud erinevatele korrustele. Kui kõigil oli voodikoht olemas, viidi esimesed rühmad ülesrivistatuna sööma, teistele õpetati samal ajal voodite tegemist ajateenijale kohaselt.

Kella 21.00 pidime me kõik olema kogunenud koridori ainsa televiisori juurde, et vaadata Aktuaalset Kaamerat, mis jäi õhtu viimaseks tegevuseks enne 22.00, kui saabus öörahu.

LAUPÄEV 31.05

Kell 6 oli äratus. Kümne minuti pärast pidime olema juba riides ning liikuma kasarmu ette, kus toimus ühine hommikuvõimlemine. Pärast sõime, koristasime toad ning kell 8 toimus meie hommikune ülevaatus, mille järel pandi varustus ja õpilased masinatele, et liikuda Vahipataljonist Keila metsa välilaagrisse. Kohale jõudes jagati taas laiali meie varustus, igale rühmale anti putukatõrjevahendid ja olenevalt rühma suurusest üks või kaks telki, mille panime ülema juhendamisel püsti. Kogu selle tegevuse järel oli kätte jõudnud lõuna ning igale osalejale anti NATO toidupakk. Kuna ühtset toitlustamist ei toimunud, pidi igaüks NATO paki ning kateloki abil lõuna valmistama.

Pealelõunaseks tegevuseks oli orienteerumine, mille käigus tuli panna proovile rühma ühtsus ja koostöövõime. Leidus nii neid, kes jooksid terve raja läbi kui ka neid, kelle eesmärgiks oli rada lihtsalt läbida. Seda ka juhul, kui tuli rühmakaalsast ühtlase liikumise säilitamiseks seljas kanda.

Õhtusöögiks jagati rühmadele laiali kastid toidumoonaga, milles leidus tomatit, kurki, saia, õunu, vorste, kohupiima, hapukoort, küpsiseid, leiba, muna jne. Sellest pidi valmima õhtusöök kogu rühmale ning üks portsjon nii soolasest kui ka magustoidust kõigile laagri ülematele hindamiseks. Nagu arvata oli, siis magustoiduks oli kas küpsisetordi taoline nikerdis või lõkkes tehtud ahjuõun.

Õhtu jooksul tuli jagada ära ka valvekorrad, et terve öö toimuks telgis pidev kütmine. Enne öörahu rivistati meid üles, et tutvustada häiret. Kui olime siis lõpuks telki jõudnud ja valmis magama minema, toimusidki kolm häiret. Häirete vahepalaks korraldasid rühmaülemad võistluse stiilis mängud vendadest rühmaülematele, kes olid kaksikud. Lisaks oma telgile, tuli ühel/kahel inimesel teha öö jooksul laagrivalve tiir.

PÜHAPÄEV 01.06

Viimase päeva hommik saabus rühmaülema äratusega kell 6, millele järgnes söök ning 7.30-12.00 oli planeeritud saidikoolitus. Lõunasöögi ajaks oli valdav enamus oma ilusate näokeste asemele saanud rohelise-pruuni-musta kirjud kamomaalingud.

Värskelt lõunasöögist saadud energiat rakendasime laagri kokkupanekul ning territooriumi koristamisel, misjärel pandi kogu varustus taas autodele ja edasi viidi meid Jüriöö pargis toimuvale lõpprivistusele.

Sinna  tuli isiklikult kohale ka Kaitseväe juhataja, kindralmajor Riho Terras, kes laagriülema kõne järel iga laagrist osavõtnud õpilasel kätt surus ning märgi andis. Et ootamatult soe riietus ning kevadiselt soojad temperatuurid hakkasid rivistusele mõjuma, tuli teha ootamatult 10 minutine paus. Seejärel toimus laagriliste ühispildistamine ning kel oli soovi, siis need pildistasid ka koolide kaupa või ka oma rühmaga.

Lõpetuseks jaotati meid koolide kaupa masinate kastidesse, kuhu tuli kaasa võtta ka oma varustus. See tähendas aga enamikele, et jalad on kottide all kinni ning teine hulk inimesi istusid kottide otsas, pea vastu kastilage. Kooli jõudes tagastasime kogu saadud varustuse ning saime veel viimased nõuanded meie riigikaitseõpetajatelt (Tooming ja Kruus).

riigikaitselaager riigikaitselaager 1 riigikaitselaager 2 riigikaitselaager 3.

 

-Hedvig

19.10.2014

Vargamäe ekskursioon (28.05.2014)

28. mail käis meie vahva klass koos paralleelklassiga Vargamäel Tammsaare muuseumis, rabamatkal ning vaatamas etendust “Vanad ja noored”. Olime juba väga varakult Vargamäel kohal, sest meil oli seal palju teha ja näha. Pooltele õpilastele algas ekskursioon rabamatkaga ning teistele algas ekskursioonipäev Tammsaare kodumuuseumis.

Rabamatk oli väga mõnus ning värskendav pärast pikka bussisõitu. Rabamatka lõpp-punktiks oli Järva-Madise kirik, kus meil oli aega oma muljeid jagada klassikaaslaste ja õpetajatega kuni bussijuht meile järgi tuli. Kuna ilmaga meil sel päeval absoluutselt ei vedanud, siis ootamine oli jube külm ning 10 minutit tundus väga pikk ooteaeg. Kui buss lõpuks saabus, viidi meid tagasi kohta, kust meie rabamatk algas ning külastasime seal hubast Tammsaare kodumuuseumi, kus oli eriti suurt tähelepanu pööratud meie kohustusliku kirjanduse raamatule “Tõde ja õigus”. Saime palju teada Tammsaare elust ning muidugi ka täpsemalt raamatu “Tõde ja õigus” tagapõhjast ja sellest, kuidas see raamat Tammsaare eluga seotud oli. Hästi on meelde jäänud ka Tammsaare vahakuju, mis tundus väga tõetruu. Kui rabamatk oli läbitud ning muuseum külastatud, tegime väikese lõunasöögi. Pakuti vana head kotletti ja kartulit ning lisaks võis juurde võtta ka kohvi.

Pärast maitsvat lõunasööki suundusime vaatama etendust “Vanad ja noored”. Etendus rääkis meile tänapäevalgi tuntud probleemist ehk vanema ja noorema põlvkonna kokkupõrkest ning omavahelistest probleemidest. Etendus pakkus kohati head huumorit, kuid ülejäänud ajal oli see kuidagi traagiline ja kurb lugu ühest tavalisest taluperest. Etendus kajastas raskeid hetki leinaperioodidel ning näitas ka igapäevaseid probleeme perekonnaliikmete vahel. Kuna ruumis oli suhteliselt külm, siis sai sealt tõepärase nägemuse taluelust ja rasketest hetkedest.

Peale etendust oli meie klassil siiski rõõmus olemine, sest suvi oli tulekul ning uurimistöö tehtud. Suundusime bussidega tagasi linna ning valmistusime algavaks riigikaitselaagriks.

Harjak Tammsaarega

 

-Harjak

19.10.2014

Singapur (18.01.-24.01.2014.)

Singapur

Selle aasta jaanuaris käisime koos Markuse ja õpetaja Kersti Veskimetsaga Singapuris Rahvusvahelisel Teadusseminaril. Euroopast oli sinna kutsutud kahe kooli esindajad: Tallinna Reaalkool ja Lyćee Janson de Sailly School (Prantsusmaa).

Seminari peateemaks oli “Science for Humanity in the 21st Century“ ning eesmärgiks noorte inspireerimine ning koostööle innustamine teaduse vallas. Noored jagati väiksematesse gruppidesse, igal grupil oli ka oma alateema. Kõik õpilased eri riikidest olid nii targad, et tekkis tahtmine koos oma enesehinnanguga maa alla vajuda. Lolle küsimusi ei julgenud küsima hakatagi. Õnneks olid nad ka inimestena väga toredad ning vaatamata kultuurilistele erinevustele oli grupp väga tore ja sai palju koos naerdud. Viimasel päeval kirjutasime grupisiseselt kõigile pühendustega kaardid, mis tõid igale liikmele pisara silma.

Kahel päeval toimus kohtumine Nobeli laureaatidega, kus nendelt oli võimalik küsimusi küsida ning nende karjääri rohkem kohta teada saada. Käisime molekulaarbioloogia instituudis, kus meie grupp sai eraldi loengu veel Dr Lisa Ng-lt, kes on ametilt viroloog. Ta nägi välja üpris noor (nagu kõik asiaadid), kuskil kahekümnendates, kuid oli oma elu jooksul juba tohutult palju huvitavat ära teinud.

Igal õhtul toimus Cultural hour, mille käigus iga grupp tutvustas oma riiki kas esitluse, tantsu või muu etteastega. Mina ja Markus eelistasime traditsioonilist powerpointi ning keeldusime naistekandmist demonstreenimast. Eelviimasel päeval oli sellele lisaks veel Cultural exhibition ehk iga riik pani oma leti püsti. Meie jagasime ära kilode viisi kalevi komme ja šokolaadi, musta leiba ja demonstreerisime rahvariideid.

Viimasel õhtul toimus pidulik 8-käiguline õhtusöök, mis koosnes traditsioonilistest roogadest ning toimus viie tärni hotellis. Ei saa just vinguda kvaliteedi üle 😉

Linna nägime kahjuks väga vähe selle reisi jooksul. Põhiline osa reisist kulus koolide promomisele ning linnaekskursioon oli pigem nagu orienteerumisvõistlus. Viimasel päeval läksime õp. Veskimetsa ja Markusega siiski uuesti China Towni ja Botaanikaaeda. See oli ainuke võimalus selle reisi jooksul rahulikult tutvuda mõne vaatamisväärsusega.

 

UT1

UT2

UT3

UT5

UT4

UT6

 

Randoomseid fakte:

*Sõit Singapuri toimus kahekorruselise lennukiga.

*Õues on Singapuris väga palav, aga siseruumides on konditsioneer nii jahe, et haigeks jäämine on käkitegu => kogu reisi vältel oli mul kas hääl täiesti ära või rääkisin nagu mees.

*Kõik meievanused nägid väga noored välja. Mind peeti välimuselt keemiaõpetajaks.

*Söök oli omapärane, kas väga vürtsikas või täiesti maitsetu. Terve grupp vaatas alati põnevusega minu ilmet, kui ma midagi uut proovisin ning vägisi veeti mind eri putkadesse ja osteti mulle head paremat:

Näited nende „tänavajookidest“: sour plum (maitses nagu soolane ploomimahl) ja bubble tea (roheline tee+piim+jää).

*Söödi lusika ja kahvliga, kui mina kasutasin nuga, siis tehti hirmunud nägu pähe.

*Nende lemmik silmavärv on hall.

*Nätsu närimine on Singapuris keelatud, erandiks on arsti poolt välja kirjutatud närimiskumm.

*Kogu reisi vältel magasin öösiti keskmiselt 3,5 tundi.

*Kõik kannavad sporditosse, igal pool, kogu aeg. Kontsadega käimine võtab neil veel kõvasti harjutamist.

*Sealsed laborid olid tipptasemel ning seda ka koolides. Kangro keemiaklassiga ei võrdleks…

 

PS!

Lennukis veedetav aeg oli kokku 30 tundi ja 15 minutit

Lennujaamas tuli parajaks teha kokku 9 tundi ja 55 minutit

 

-Gerli

 

19.10.2014

Edukas osalemine õpilasfirma programmis 2013/2014

Üht õiget reaalikat ja majandusklassi õpilast on alati iseloomustanud aktiivne pealehakkamine, sihikindlus ning soov võtta vastu uusi väljakutseid. Selline mõtteviis oli ajendiks ka kuuele 130C klassi õpilasele, et panna oma oskused ja teadmised proovile ning teha kaasa Junior Achievement Eesti poolt loodud õpilasfirma programmis.

ÕF Santsu lugu:

Õpilasfirma programmis osalemiseks ja firma loomiseks tuli välja mõelda üksainumas toode või teenus, mis oleks elluviimist väärt ning mille realiseerimiseks kõik firma liikmed oleksid valmis oma vaba aega panustama. Oli ilmselge, et kõrgete sihtidega reaalikad – Jörgen, Kaarel, Urmas ja Kätlin – ei hakanud juba olemasolevaid ideid kordama, vaid soovisid luua midagi innovatiiset, mis antud hetkel ühiskonnas veel puudus. Nii sündiski pikkade ajurünnakute tulemusel idee luua töövahenduskeskkond, mis võimaldaks noortel leida erinevaid juhutöid ning kergelt lisaraha teenida. Firma tegutsemisperioodi jooksul osutus kindlasti üheks aeganõudvamaks tööülesandeks just veebikeskkonna sants.ee programmeerimine ning haldamine, kuid palju energiat, julgust ning paksu nahka nõudis kahtlemata ka järjepidev reklaami- ja turundustöö: tuli suhelda erinevate ettevõtete ja meediaväljaannetega ning tutvustada loodud teenust erinevatel õpilasfirmade laatadel üle Eesti. Igas uues olukorras ning erinevatel üritustel andis tiim endast maksimumi, et saavutada oma kõrged eesmärgid ning hoida Reaalkooli nime esiplaanil ka õpilasfirmade programmis. Laatadelt kogutud eripreemiad ja nimekad auhinnad andsid kindlasti juurde palju motivatsiooni ja enesekindlust, et pühendunult edasi tegutseda ja riiklikus lõppvoorus auhinnaline 3. koht saavutada. Paratamatult tuli tegevusperioodi jooksul ette ka ootamatusi ja väiksemaid erimeelsusi, kuid need käivad üldjuhul iga toimiva protsessiga kaasas ning Santsu ühtehoidvat ja usaldusväärset tiimi need murda ei suutnud. Kahtlemata oli õpilasfirma programmis osalemine unustamatu kogemus, seega igaüks, kellel on soovi ja tahet oma unistuste elluviimiseks, peaks sellest erakordsest võimalusest kinni haarama, sest iga Sants on võimalus!

988875_785060664839656_241402726969320177_n

ÕF M3 lugu:

Jube lahe on, kui seltskond istub maha ja keegi nende seast ütleb, et oh, mõtle kui hea oleks, kui selline asi siin maailmas olemas oleks. Ükskõik, kas siis räägitakse millestki suurest, mis maailma muudaks või lihtsalt tootest, mis antud olukorras mingi teatud probleemi lahendaks. Nii läks ka meil, Mariliis ja Mihkel olid arutanud, et küll on toredad need ajajuhtimiskoolitused ja sealt saadud teadmised. Oleks vaid koht, kus neid teadmisi kogu aeg võtta oleks, ilma, et uuesti koolitusele peaks minema. Kutsuti kampa Marleen, kes on suur organiseerija ja ajaplaneerija ning kolmekesi istuti maha. Arutasime pikalt ja laialt, kuidas teha inimestele kättesaadavamaks nipid, mis aitaksid neil enda aega paremini planeerima ning olla päevast päeva produktiivsemad. Nii loodi õpilasfirma M3 ajajuhtimine, mis hakkas tootma ajaplaneerimist toetavaid märkmikke. Esialgu oli vastukaja suhteliselt negatiivne, sest inimesed ei mõistnud asja rohkem süübida ning sõna ‘märkmik’ tekitas teatuid eelarvamusi. Kuid ei möödunud palju aega, kui sammusime ühe edukaima õpilasfirma teed, tehes õpilasfirmale ebaloomulikult suuri tehinguid ning koostööleppeid selliste suurte nimedega nagu YFU, Kino Sõprus, GAMM jne. Lisaks on erakordne see, et igal õpilasfirmalaadal, kus me osalesime pälvisime ‘Parima toote auhinna’ Olime uhked oma loodud toote ja saavutuste üle, kuid mis meil aastast kõige rohkem meelde jäi oli saadud kogemus. Saime kõik palju rohkem enesekindlust, et sisse marssida Eesti tippettevõtete ustest ja pakkuda koostöövõimalusi. Saime palju rohkem enesekindlust, et päevast päeva sadu ettevõtteid läbi helistada ja müügijuhtidega pikalt asjade üle arutleda. Saadud kogemust ei saa mitte millegagi võrrelda, sest see oli tõesti elu muutev. Vot, mis võib juhtuda ühest väiksest ideest, mis tuleb siis, kui Kompressoris pannkooke süüa.. Igaüks meist sai tohutult palju enesekindlust ning leidis endas üles sisemise ettevõtja, lisaks saime väga palju tähtsaid kontake, kellega oleme siiani suhtluses ja kes meil omakorda aitavad tulevikku paremat teed sillutada

.Marleen ja co õpilasfirma

– Kätlin & Marleen

19.10.2014

Marleen valiti täna REKi presidendiks!!!!

…saades ülekaalukad 40% häältest. Milline naine!

10.10.2014

Aasta klassidevaheliste spordivõistluste võitjad 2013/2014

võrkpall naisedvõrkapall mehed

Reaal on tuntud oma sportlaste ning spordivallas väga heade tulemuste poolest. Mõned aastad tagasi algatas Kert Pütsepp, tolleaegne REKi president, uue traditsiooni – klassidevahelised spordivõistlused, mille võitjat premeeritakse auhinnaga. Kui 10-ndas klassis saime alles esimest korda kokku ning üksteise spordialaste võimete piire veel ei tundnud, siis 11 klass oli meie jaoks väga edukas. Võitsime gümnaasiumiosas parima spordiklassi tiitli, mida premeeriti lisaks rändkarikale ka 130-eurose auhinnarahaga. Võit oli napp, kuid see-eest magus: ütlemata hea tunde tekitas väga võrdseks vastaseks kujunenud 12-ndike edestamine. Meie suurim triumf kujunes saalihokist, mille ülekaalukalt võitsime. Edukalt osalesime ka võrkpallis, kus tüdrukud said 11A järel teise koha ning ka poisid mängisid finaalides. Ülejäänud alades olime aga piisavalt tugevad, et esikoht üldedetabelis kindlustada!

130C on ilmselgelt parim spordiklass!

-Lisanna

09.10.2014

Sõrmuste pidu (18.10.2013)

IMAG0781

Reaal on pikkade traditsioonidega kool. Kui astud Reaalkooli gümnaasiumisse, on võimalik kolme aasta jooksul omandada ka kõik kolm tõelist reaalikat iseloomustavat tunnust. 1. septembril paneb klassijuhataja vastselt Reaali gümnasisti staatusesse jõudnud noorele pähe mütsi, millele on peale tikitud kuldne 12-nurk. Järgmine sündmus leiab aset 11. klassis – toimub sõrmustepidu. Mis saaks veel toredam olla, kui lõpuks ometi midagi, mis ühendab sind kõikide teiste Reaali vilistlaste ja 12-ndikega?

Et kõikidel on erinev sõrme ümbermõõt, siis käis Piret Otsa meie sõrmi mõõtmas juba septembri esimesel nädalal. Traditsiooniline pidu toimus aga alles 18. oktoobril ning hoopis Gustav Adolfi Gümnaasiumis.

See, et meie pidulik sõrmusetseremoonia GAGis toimus, oli pisut ebatraditsiooniline, aga me ei näinud selles enda jaoks probleemi. Mederi saal sobis tegelikult oma olemuselt ning valgustuselt selleks pidulikuks sündmuseks suurepäraselt. Sõrmused tõi iga klassi esindav poiss pühalikult rapiiriga ruumi ning siis tuli need valada šampust täis karikasse. Loomulikult valas Emil (?!) sõrmused kogemata karikast mööda ning sai veidi mööda maad roomata ja sõrmuseid otsida. Seejärel ütlesid kõik ühe soovi, mida nad järgnevateks kooliaastateks või koguni terveks eluks üksteisele kaasa tahtsid anda. Kui kõik soovid soovitud said ning karikas šampusest tühi oli, jõudiski kätte aeg klassijuhatajatel ükshaaval graveeritud sõrmuseid laiali jaotada. Tseremoonia lõppedes olid kõik meie lennukaaslased täieõiguslikud sõrmuse omanikud.

-Lisanna

09.10.2014

Tavaline teisipäev 12.c klassis. Täna oli teemaks kooseluseadus.

08.10.2014

Tavaline esmaspäev 12C klassis. Urmas ja Kohava vaidlemas paar tundi miinimumpalga üle.

08.10.2014