Stsenaariumi areng koos kommentaaridega

Projekt hõlmas seitset ainetundi.18.-29. mail

1. ja 2. tund ehk paaristund

Mälumäng meedia teemal – tahtsin kaardistada, mida olen neile varem rääkinud ja mida on nad ise märganud/lugenud/näinud/kuulnud. Mõtlesin pikalt, kas teha kursusel tutvustatud vahenditega mälumäng, kuid otsustasin, et jätan selle pigem tagasiside tunni jaoks. Kuidas tegelikult juhtus, selgub stsenaariumi tutvustuse lõpus

Toimetustesse  jagunemine. Lepime kokku, et üle kuue inimese toimetusse ei kuulu. Järgneb n-ö toimetuse koosolek ja  käiku läheb meie liikuv arvutiklass ehk sülearvutite komplekt tervele klassile, s.t, et igal õpilasel on arvuti ning saab kasutada kõiki infokanaleid, mida vajab. Lisaks võib kasutada ka teisi nutivahendeid.

Toimetuse esimese tööjuhiste katkendid :„määratlete lehe liigi, leistanate põhjenduse, miks peab leht just selline olema; valite lehele peatoimetaja, jagate ülesanded nii, et kõigil on oma osa; arutlete, keda võiks lehte panna, mis teemadel võiks rääkida, kust võiks saada lisamaterjali jne; otsustate, kuidas leht kokku panna; mõtlete lehele nime; otsustate, kes ja kuidas teeb toimetuse tööst foto- või videopäevikut.

Toimetuste töö algab täie hooga. Mina jälgin, teen tähelepanekuid, vastan

Õpilased otsustavad oma toimetuses iseseisvalt, missuguste vahenditega nad oma lehte looma hakkavad. Suurem osa neist valib kohe  Google Docsi, teine võtab esialgu Wordi.

Kodune ülesanne: nädala pärast on toimetus lehe idee läbi mõelnud, ülesannete jaotuse üle vaadanud ning on töö tegemiseks valmis. Nimelt on mul õpetajana tahe töötada eelkõige ettenähtud tundide ajal ning jätta tunniväliseks tööks vaid ettevalmistused ning mõned žanripõhised tööd, nt intervjuud.

 

(nädal aega hiljem) 3.-4. tund

Parafraseerides tuntud kirjanikku: „Kui õpetaja tundi jõudis, oli tund juba alanud..“ Juba klassi ukse taga näen, et kastidest võetakse välja viimaseid arvuteid ning toimetused istuvad klassis rühmadena koos.

15 minutit pärast 1. tunni algust on üldkoosolek, kõik toimetused annavad teada oma senise mõttetöö tulemused ning tulevikuplaanid, sh tänase paaristunni plaan. Selgub, et osa õpilastest on toonud lisanutivahendeid. Mõnel n-ö peatoimetajal on oma isiklik sülearvuti, toimetuse ülevaate tegijatel on üldjuhul IPad, sest nendega olevat filmimine jmt lihtsam. Mõni toimetus kasutab tegevus jälgimiseks ka nutitelefoni. Ka need, kes töötavad GoogleDocsiga, lähevad aja möödudes Wordi, kuna kooli sisewifi  koormus tekitab Docsi kasutamisel häireid.

Peaaegu kõik grupid on oma tegevus läbi mõelnud: mõned juba trükivad hoolega ja ühe grupi meeskonna esindus suundub väljapoole klassiruumi intervjuud tegema, järgmises tunnis teeb seda ka teise toimetuse meeskonna intervjuumeeskond.

Teise tunni lõpus hakkavad grupid tegelema probleemiga, kuidas oma failid salvestada nii, et need oleksid ühes kohas ja leitavad. Need, kellel oma tekste Docsi saata ei õnnestu, tutvuvad kaustade tegemisega. Igas grupis on vähemalt üks liige, kes tutvustab teistele, kuidas teha Reaalkooli sisesüsteemi ühiskausta, sh saadakse aru, kui tähtis on faili ning üldkausta nimi ning kuidas see saata täismahus näiteks klassi sisemeilidele.

 

 

(neli päeva hiljem) 5.-6. tund

Toimetuste üldkoosolek on seekord 1. tunni lõpus. Olen esimese tunni ringijalutamisega näinud, missuguseid vahendeid on leitud nt  ristsõna loomiseks, kuidas otsitakse netist reportaaži ja arvamusloo näiteid jmt. Ühes toimetuses on tekkinud väike mure sellega,  kas tänavaintervjuu andnud inimeste nimed peaksid olema  päris või väljamõeldud. Kõrvaltvaatajale tundub väike mure, kuid neile kui oma lehe vastutajatele on see oluline küsimus. Nii avaneb ühel grupil võimalus tutvuda ka ajakirjanduse eetikakoodeksiga.

Väga palju tundide ajast läheb loomulikult tekstide trükkimisele, mis on suur töö. Toimetamiseks kasutatakse nii veebipõhist õigekeelsussõnaraamatut ning kahel grupil läheb vaja ka selgitavat sõnaraamatut.

Osa toimetusi on asunud nn küljendustööle, st, et peatoimetajad, kellest enamik on oma peatoimetaja veeruga valmis saanud, hakkavad tegelema lehe üldplaaniga: mida ja mis järjekorras lisada, kuidas märgistada netist võetud materjal jmt.

 

(päev hiljem) 7. tund ehk viimane töö toimetustes.

Selles tunni lõpuks peaks olema materjal valmis ning jääb ainult kokkupanemise vaev. See on unistus. Tegelikkuses on kõik ajahädas. Vaadatakse üle tekste, tegeletakse nende järjekorra ning kujundusega  ning otsitakse lisamaterjale.  On arusaadav, et töö peab lõppema kodus. Tunni lõpus toimub viimane, 6-7 minutiline koosolek, kus igatoimetus kirjeldab lühidalt, mida peab veel tegema. Lepime kokku, et lehed peavad ilmuma ehk faili ning väljatrükina minuni jõudma kolme päeva pärast. Seame lisaaja foto- ja videoülevaatele, mis jõudsid minuni alles nädalavahetuseks.

 

8. tund, mida ei olnud

Kuna meie kool  läks sel õppeaastal üle uuele koolivaheaegade süsteemile, oli veerandi viimase nädala tunnid kaetud nt õppekäikudega, mille tõttu jäi tagaside tund ära. Nii ei olegi klass tutvunud oma teiste toimetuste väljaannetega. Mul oli plaan kasutada tagasisidena Smartboardi ja  Padleti nii, et kõik  toimetused hindavad nende kaudu teiste toimetuste ja ka iseenda tööd. Nüüd jääb tagasiside sügiseks. Tegelikult on see isegi hea, sest suve jooksul on nad suutnud ka oma lehetööst distantseeruda. Seega täidan tagasiside osa sügisel, kui neist on saanud 7. klass ja me teema ajaleheprojektile tagasiside tunni.

 

 

Tulemus

Töö tulemusena ilmus 6 ajalehte, mis jõudsid minuni kas PDFi või GoogleDocsi failidena ning  ka prinditud ajalehed. Nii tekstid, pildid kui muu materjal on nende endi kontrollitud, annab see minule kui õpetajale ka hea ülevaate nende  tekstiloomest, õigekirjast  ning lausestusest. Lisaks oli see nende eesti keele ja kirjanduse esimene mitmenädalane grupitöö, mis õpetas neid üksteisega arvestama ning ühtse eesmärgi nimel töötama. Lisaks õppisid nad töö käigus ajakirjanduse põhižanre tundma ning ise looma.

 

KAUTATUD DIGIVAHENDID      

Mida töö tegemiseks  siis kasutati?

Microsoft Word, Google Docs, Google Drive, Dropbox, netisõnastikud (nt www.eki.ee/os), Eesti Ajalehtede Liidu koolilehtede rubriiki ja eetikakoodeksit (nt http://eall.ee/ajaleht/index.html), erinevaid programme ristsõnade tegemiseks (nt Crossword Labs) jmt

Lisa kommentaar