6. b ajalehtede ja videoülevaadete näited

1. Ajaleht Teaduslainel Teaduslainel PDF

2. Ajaleht Nurmleht Google Drives

https://drive.google.com/folderview?id=0B_nZP3XrZwO-fmMyTHp2Q2MwUHpBMkg1ckxWS2VQT1l0U2p4LUdIdVdHTExUVFlzUVJMTmc&usp=sharing

ja nende videopäevik   https://www.youtube.com/watch?v=I-IY0B5jaZs&feature=youtu.be

3. Ajalehe Kaks Hobi toimetuse tegevuse videoĂĽlevaade

https://www.dropbox.com/s/3lenonqm5ecmvjg/IMG_2060.MOV?oref=e

Lisas: kristi 14.06.2015 21:44

Stsenaariumi areng koos kommentaaridega

Projekt hõlmas seitset ainetundi.18.-29. mail

1. ja 2. tund ehk paaristund

Mälumäng meedia teemal – tahtsin kaardistada, mida olen neile varem rääkinud ja mida on nad ise märganud/lugenud/näinud/kuulnud. Mõtlesin pikalt, kas teha kursusel tutvustatud vahenditega mälumäng, kuid otsustasin, et jätan selle pigem tagasiside tunni jaoks. Kuidas tegelikult juhtus, selgub stsenaariumi tutvustuse lõpus

Toimetustesse  jagunemine. Lepime kokku, et üle kuue inimese toimetusse ei kuulu. Järgneb n-ö toimetuse koosolek ja  käiku läheb meie liikuv arvutiklass ehk sülearvutite komplekt tervele klassile, s.t, et igal õpilasel on arvuti ning saab kasutada kõiki infokanaleid, mida vajab. Lisaks võib kasutada ka teisi nutivahendeid.

Toimetuse esimese tööjuhiste katkendid :„määratlete lehe liigi, leistanate põhjenduse, miks peab leht just selline olema; valite lehele peatoimetaja, jagate ülesanded nii, et kõigil on oma osa; arutlete, keda võiks lehte panna, mis teemadel võiks rääkida, kust võiks saada lisamaterjali jne; otsustate, kuidas leht kokku panna; mõtlete lehele nime; otsustate, kes ja kuidas teeb toimetuse tööst foto- või videopäevikut.

Toimetuste töö algab täie hooga. Mina jälgin, teen tähelepanekuid, vastan

Õpilased otsustavad oma toimetuses iseseisvalt, missuguste vahenditega nad oma lehte looma hakkavad. Suurem osa neist valib kohe  Google Docsi, teine võtab esialgu Wordi.

Kodune ülesanne: nädala pärast on toimetus lehe idee läbi mõelnud, ülesannete jaotuse üle vaadanud ning on töö tegemiseks valmis. Nimelt on mul õpetajana tahe töötada eelkõige ettenähtud tundide ajal ning jätta tunniväliseks tööks vaid ettevalmistused ning mõned žanripõhised tööd, nt intervjuud.

 

(nädal aega hiljem) 3.-4. tund

Parafraseerides tuntud kirjanikku: „Kui õpetaja tundi jõudis, oli tund juba alanud..“ Juba klassi ukse taga näen, et kastidest võetakse välja viimaseid arvuteid ning toimetused istuvad klassis rühmadena koos.

15 minutit pärast 1. tunni algust on üldkoosolek, kõik toimetused annavad teada oma senise mõttetöö tulemused ning tulevikuplaanid, sh tänase paaristunni plaan. Selgub, et osa õpilastest on toonud lisanutivahendeid. Mõnel n-ö peatoimetajal on oma isiklik sülearvuti, toimetuse ülevaate tegijatel on üldjuhul IPad, sest nendega olevat filmimine jmt lihtsam. Mõni toimetus kasutab tegevus jälgimiseks ka nutitelefoni. Ka need, kes töötavad GoogleDocsiga, lähevad aja möödudes Wordi, kuna kooli sisewifi  koormus tekitab Docsi kasutamisel häireid.

Peaaegu kõik grupid on oma tegevus läbi mõelnud: mõned juba trükivad hoolega ja ühe grupi meeskonna esindus suundub väljapoole klassiruumi intervjuud tegema, järgmises tunnis teeb seda ka teise toimetuse meeskonna intervjuumeeskond.

Teise tunni lõpus hakkavad grupid tegelema probleemiga, kuidas oma failid salvestada nii, et need oleksid ühes kohas ja leitavad. Need, kellel oma tekste Docsi saata ei õnnestu, tutvuvad kaustade tegemisega. Igas grupis on vähemalt üks liige, kes tutvustab teistele, kuidas teha Reaalkooli sisesüsteemi ühiskausta, sh saadakse aru, kui tähtis on faili ning üldkausta nimi ning kuidas see saata täismahus näiteks klassi sisemeilidele.

 

 

(neli päeva hiljem) 5.-6. tund

Toimetuste üldkoosolek on seekord 1. tunni lõpus. Olen esimese tunni ringijalutamisega näinud, missuguseid vahendeid on leitud nt  ristsõna loomiseks, kuidas otsitakse netist reportaaži ja arvamusloo näiteid jmt. Ühes toimetuses on tekkinud väike mure sellega,  kas tänavaintervjuu andnud inimeste nimed peaksid olema  päris või väljamõeldud. Kõrvaltvaatajale tundub väike mure, kuid neile kui oma lehe vastutajatele on see oluline küsimus. Nii avaneb ühel grupil võimalus tutvuda ka ajakirjanduse eetikakoodeksiga.

Väga palju tundide ajast läheb loomulikult tekstide trükkimisele, mis on suur töö. Toimetamiseks kasutatakse nii veebipõhist õigekeelsussõnaraamatut ning kahel grupil läheb vaja ka selgitavat sõnaraamatut.

Osa toimetusi on asunud nn küljendustööle, st, et peatoimetajad, kellest enamik on oma peatoimetaja veeruga valmis saanud, hakkavad tegelema lehe üldplaaniga: mida ja mis järjekorras lisada, kuidas märgistada netist võetud materjal jmt.

 

(päev hiljem) 7. tund ehk viimane töö toimetustes.

Selles tunni lõpuks peaks olema materjal valmis ning jääb ainult kokkupanemise vaev. See on unistus. Tegelikkuses on kõik ajahädas. Vaadatakse üle tekste, tegeletakse nende järjekorra ning kujundusega  ning otsitakse lisamaterjale.  On arusaadav, et töö peab lõppema kodus. Tunni lõpus toimub viimane, 6-7 minutiline koosolek, kus igatoimetus kirjeldab lühidalt, mida peab veel tegema. Lepime kokku, et lehed peavad ilmuma ehk faili ning väljatrükina minuni jõudma kolme päeva pärast. Seame lisaaja foto- ja videoülevaatele, mis jõudsid minuni alles nädalavahetuseks.

 

8. tund, mida ei olnud

Kuna meie kool  läks sel õppeaastal üle uuele koolivaheaegade süsteemile, oli veerandi viimase nädala tunnid kaetud nt õppekäikudega, mille tõttu jäi tagaside tund ära. Nii ei olegi klass tutvunud oma teiste toimetuste väljaannetega. Mul oli plaan kasutada tagasisidena Smartboardi ja  Padleti nii, et kõik  toimetused hindavad nende kaudu teiste toimetuste ja ka iseenda tööd. Nüüd jääb tagasiside sügiseks. Tegelikult on see isegi hea, sest suve jooksul on nad suutnud ka oma lehetööst distantseeruda. Seega täidan tagasiside osa sügisel, kui neist on saanud 7. klass ja me teema ajaleheprojektile tagasiside tunni.

 

 

Tulemus

Töö tulemusena ilmus 6 ajalehte, mis jõudsid minuni kas PDFi või GoogleDocsi failidena ning  ka prinditud ajalehed. Nii tekstid, pildid kui muu materjal on nende endi kontrollitud, annab see minule kui õpetajale ka hea ülevaate nende  tekstiloomest, õigekirjast  ning lausestusest. Lisaks oli see nende eesti keele ja kirjanduse esimene mitmenädalane grupitöö, mis õpetas neid üksteisega arvestama ning ühtse eesmärgi nimel töötama. Lisaks õppisid nad töö käigus ajakirjanduse põhižanre tundma ning ise looma.

 

KAUTATUD DIGIVAHENDID      

Mida töö tegemiseks  siis kasutati?

Microsoft Word, Google Docs, Google Drive, Dropbox, netisõnastikud (nt www.eki.ee/os), Eesti Ajalehtede Liidu koolilehtede rubriiki ja eetikakoodeksit (nt http://eall.ee/ajaleht/index.html), erinevaid programme ristsõnade tegemiseks (nt Crossword Labs) jmt

Lisas: kristi 14.06.2015 21:40

Tegevuse selgitus

  • Ă•pitegevuse tĂĽĂĽp: pööratud klassiruum
  • SihtrĂĽhm: 6. klass
  • Ă•pieesmärgid:
    • valib juhendamise toel suhtluskanali;
    • leiab koos partneri või rĂĽhmaga vastuseid lihtsamatele probleemĂĽlesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
    • kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekstide tõlgendamisel ja seostamisel. leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet internetist:
    • teab mõisteid ja oskab neid leida/kasutada: meedia, trĂĽkiajakirjandus, ajaleht, toimetus, intervjuu, reportaaĹľ, arvamus/arvamuslugu, uudis, kuulutus, ajakirjandusfoto/karikatuur/joonis vmt, peatoimetaja veerg:
    • kasutab digitehnoloogiat sihipäraselt.

 

  • Miks digitehnoloogiate kasutamine on selles stsenaariumis otstarbekas?
    1. TrĂĽkimeedia eeldabki erinevate digivahendite kasutamist.
    2. Digivahendite valik on väga lai ning õpilane peab leidma kõige lihtsama ja otstarbekama viisi nende kasutamiseks,
    3. Digivahendi kasutamne peab andma sellise tulemi, millel on ka edaspidises õppetegevuses väärtus.

 

  1. klassi lähteülesanne

Ajalehenumbri väljaandmine

Teie ülesanne on teha grupi ajaleht teemalehena, s.t. ühest kindlast valdkonnast: nt spordileht, ajalooleht, loodusleht, kultuurileht, kirjandusleht, meelelahutusleht, teadusleht, klassi ajaleht, hobide leht, noorsooleht, noorte poliitiliste maailmavaadete leht, terviseleht või mõni muu teemavaldkond. Teemaleht võib olla ka mitme teema kooslus, kui oskate selgitada, miks just nii.

Teie ajalehes peavad olema kindlasti järgmised rubriigid/žanrid

  1. Peatoimetaja veerg
  2. Intervjuu (võib olla nii isiku- kui tänavaintervjuu)
  3. ReportaaĹľ
  4. Arvamus
  5. Uudised
  6. Kuulutused
  7. Fotod või joonistused (k.a. karikatuur, koomiks)

Lõpptulemus: valmib ajaleht, mida on võimalik printida välja ning säilitada ka loetava failina.

Arengu jälgimine: töö käigus tuleb pildistada ja/või filmida toimetuse tööd ja esitada pärast lühiülevaatena. Filmida/pildistada tohib ainult oma toimetust – teiste inimeste jäädvustamiseks tuleb neilt luba küsida. 

Lisas: kristi 14.06.2015 20:08

Algus. Pööratud klassiruumi idee

Kuidas õpilased iseseisvalt tööle panna, on piisavalt intrigeeriv teema, et kõigepealt see iseenda jaoks lahti seletada.  Olen igapäevatöös pĂĽĂĽdnud kasutada erinevaid võtteid – võin neid nimetada ka meetoditeks, kuid lõpliku tulemuse saavutamiseni sobib sõna võte paremini –  ning mõned neist on mänginud veidi digiõpetuse piiridega.

Konkreetse ainetunni valimiseks  pidin enda jaoks paika panema mõned postulaadid, mis kergendasid  teema leidmist:

  • digivahend on vahend millegi loomiseks, mitte eesmärk;
  • digivahend ei tohi domineerida tegeliku teema ĂĽle;
  • digivahendi kasutamine peab sundima inimesi nii iseseisvale kui koostööle;
  • digivahend peab säilitama loomuliku suhtlussituatsiooni: koostöö, probleemide lahendamine, kokkulepped jmt;
  • digivahend ei ole töö takistamiseks, seega pigem vähem kui rohkem;
  • ja lõpetuseks – kui juba katse huvides klassiruumi pöörata, siis nii, et õpilane sellest ette ei tea.

Esialgu kaalusin kolme teemat: laulutekstide taust ja  analĂĽĂĽs 9. klassis, Tammsaare  kuulsate lausete kaardistamine koos konteksti ning täpse asukohaga 11. klassis ning ajalehe koostamine ja toimetamine 6. klassis. Valisin ajalehe-teema, sest tahtsin anda toimimisele aega ja 6. klassis on – paraku ja jumal tänatud! – aega kõige rohkem. Ilmselt ei pea ma lisama, et 6. klass on veel rõõmsalt vastuvõtlik ĂĽkskõik kui aeganõudvale ideele. Ăślejäänud kaht teemat hoian meeles järgmisteks aastateks või uuteks kursuseteemadeks.

 

Lisas: kristi 14.06.2015 20:07

Projekti Creative Classroom kursus”Digididaktika”

2015-2016

Sellele leheküljele postitan Creative Classroom kursuse kestel tehtud tööd.

Lisas: kristi 09.06.2015 08:00