139a

8. mail ootas meid buss kell 11:15 kooli kõrval, et minna Jõelähtmele õppekäigule. Jõelähtmel räägiti meile kivikirstkalmetest ning saime neid näha ka. Samuti räägiti meile veest ja vee olulisusest ning me nägime Jõelähtme karstiala. Kella poole kolmeks olime kooli juures tagasi uute teadmistega.

Karstiala

Märtsi keskel käisid mõlemad meie klassi poolrühmad Vene muuseumis teed joomas. Muuseumi külastus toimus vene keele tundide ajal. 

Huvitavaid fakte teest:

• tee leiutati Hiinas
• Inglismaal juuakse kõige rohkem teed maailmas
• vene keelde tuli sõna чай Põhja-Hiinast, sest Venemaale toodi sealt teed
• maailma suurim samovar asub Ukrainas, 10 000-le inimesele jagub ühest samovarist teed
• kaupmehed ei joonud üksteise seltsis teed viisakalt tassist, vaid alustassist
• Peeter I vanaisa Mihhail oli esimene venelane, kes jõi teed
• ühte suhkrutükki kasutati kuus korda, enne kui see otsa sai (seda hoiti hammaste vahel teed juues), sest suhkur oli kallis

Pärast seda kui me olime teega tutvunud, saime ka ise teed juua. Lauale oli pandud lisaks teele  ka сушки. Neid kivikõvasid miniatuurseid barankasid kastetakse tee sisse, et need pehmemaks muutuks ja hammast ei murraks. 

Teed üritati juua suhkruga hammaste vahel, kuid see oli raske. Mõned pistsid suhkrutükke niisama nahka. 

Muuseumi külastus tegi meid igatahes targemaks ning lahkusime sealt rõõmsate nägudega tänu soojale teele, mis sisemust soojendas. 

Pildid tegi õp Sinjukina.

 PS. Arvuti pani pildid viltu :/

Reedel 25. jaanuaril pidi kogu Reaalkool küll väga kurvastama, sest koolis polnud mitte ühtegi seitsmendat klassi. Nad kõik, nii A-, B- kui C-klass sõitsid hoopis mäesuusatama Kiviõli tuhamägedele.

Päev algas poole üheksa paiku kui Tallinna Reaalkooli eest startis kaks bussi teel Kiviõli poole. Muidugi oli A-klass see, kes targemana järele andes end ohverdas ja kahe bussi vahel ära jagas. Pool klassi sõitis koos B-klassiga ja ülejäänud pool C-klassiga. Sõit läks hästi ja juba kell kümme olime kohal ja valmis mäele minema. Puudu oli vaid vajaminev varustus. Mõnel üksikul oli siiski ka oma varustus kaasa võetud, kuid kõigil kellel vaja läksid sisse, et endale kas mäesuusad või lumelaud laenutada. Laenutamine läks sujuvalt ja varsti oligi kõigil vajalik olemas ja kooli poolt kaasa antud võileivad enamuses laiali jagatud. Need, kes olid end kirja pannud treeneri juurde läksid algõpet saama ja teised, kes juba osavad mäesuusatajad (lauatajad) suundusid otse mäele. Nendega läksid kaasa ka mõned esimest korda olijad, kes end piisavalt julgena tundsid, et kohe alla lasta. Siiski jäid üle veel need, kes polnud ennast treeneri juurde kirja pannud ja tundsid, et oleks vist parem lastemäel enne järgi proovida. Lumelaudurite treenerit ei tulnudki kohale, sest neid olevat liiga vähe olnud. Õnneks leidus kõigile, kes veel nii osavad polnud, keegi osavam näpunäiteid jagama.

Lõpuks olid igatahes kõik õpilased vähemasti nii julged, et kordki mäest alla lasta ja mäesuusatamist nautida ja nii mõnigi avastas (taasavastas) enda jaoks mäesuusatamise võlud. Kui juba piisavalt mäel oldud saabus aeg anda varustus tagasi ja minna sööma. Meie jaoks oli valmis pandud kena lõuna ja kui kõigil kõhud täis, oligi aeg minema hakata. Viimasel hetkel tuli õpetajatele veel mõte grupipilte teha ja siis sätiti end bussidesse ja tagasisõit Tallinnasse võis alata. Kella viie paiku jõudsime tagasi kooli juurde ja kõik võisid tervelt oma koju suunduda. Selleaastane suusapäev oli igatahes hästi korda läinud.

Tuule

Kooli 137. sünnipäev toimus see aasta 2. oktoobril. Sünnipäeva tähistamine toimus staadionil väikse vihmaga, kuid nagu õpetaja Piret Otsa ütles, see pole vihm, see on õhuniiskus!

Imelise šokolaadiga kullatud küpsisetordi tegi meie klassile Mila. Huvitudes veel sellest imemaitsvast küpsisetordist, tahtsime täpselt teada, kuidas Mila seda tegi. Too jutustab meile siis šokolaadikattest, mille ta tordi peale tegi, kuid mina hoopis küsin: “Kas sa küpsiseid ikka piimas leotasid?” Samal ajal teevad Tuule ja Nora minu kõrval üllatunud näo. “Sa leotad küpsiseid piimas?! Küpsiseid leotatakse mahlas!” ütleb Tuule väga üllatunult. Mina siis vastu: “Mahlas?! Mahlas?! Mis nali see veel on? Kes leotaks küpsiseid mahlas?!” Kuid Nora ja Tuule on veendunud, et ikka mahlas või morsis leotatakse neid küpsiseid. See hakkas meid huvitama ja tegime staadionil küsitluse: kas ikka piimas või mahlas? Mina olin küll täiesti veendunud, et kõik vastavad: “Küpsiseid leotatakse piimas!” Kuid ma eksisin, seis jäi 50/50. Samuti saime veel mõningaid teistsuguseid vastuseid, kus küpsiseid leotatakse, nt. kohvis (umbes kaheksandik inimestest ütles, et kohvis). Kõige huvitavam vastus minu meelest oli, et küpsiseid leotatakse nõrutatud kirsside vedelikus.

Nüüdsest alates tuleb olla ettevaatlik, milliste inimestega sa suhtled. Nad võivad su küpsisetordi mahlaga ära mürgitada (kui sa just ise mahlaga ei tee (kui teed, siis piimlaste viha on sinu tegeliku kevadmasenduse põhjuseks))! Kui sa ei ole kindel, kuidas sinu sõber küpsisetorti teeb, siis küsi ühel päeval nagu muuseas ja kui saad vastuse, mida ei ootanud, ära lase teda küpsisetortide lähedalegi.

Naudime küpsiseid piimas, elagu milk & cookies!

Birgit

Selleaastasel spordipäeval olime lausa nii head, et saime 7.-9. klasside arvestuses pendelteatejooksus teise koha! Kõik osalejad olid tublid, aga eriti tahaks mainida meie klassi megastaari, kes võitis ära 7.-9. klasside tüdrukute arvestuses ära nii 60m kui ka 500m – Mirtel Klaar!

Võime lugeda selle spordipäeva hästi õnnestunuks!