Athiveeritud - päev 23.03.2020

Meie distantsõppe kogemus

16.03.2020-17.03.2020

On esmaspäeva hommik ja meie klass ärkab üles teadmisega, et katsed on läbitud ja nüüd on vaja loota, et tulemus oleks selline, et kutsutakse vetlusele. Ei, vabandust, see oli enne seda, kui Eestis teatud viirus levima hakkas hullu kiirusega.  Tegelikult algas meie esmaspäev hoopis teistmoodi. Hommikul ei pidanud panema rasket koolikotti selga ja istuma bussi/auto peale. Sa võisid magada tunnikese kauem, aga ei pidanud. Võisid ärgata ka tavapärasel ajal kl 6.30. Ma ei usu, et keegi meist seda tegi. Kui inimesed oletavasti ärkasid ja ära sõid, siis esimene ülesanne oli minna ekooli ja sealt välja otsida vastavad ülesanded iga tunni kohta. Aga oh seda imet, kui pool tundi pärast ärkamist on ekool kokku jooksnud ja enamustel puudub ligipääs kodustele töödele. Paaril õpilasel siiski ekool töötas ja nii sai omavahel materjalid jagatud. Paar tundi hiljem läks ekool ka tööle ja kõigil tuju rõõmsaks tehtud. Esimene päev polnud nii raske, aga kõik teadsid, et ega see sellega ei piirdu.

Teisipäeva hommikul tõusen voodist pĂĽsti ja korra tekib vaheaja tunne. Järgmisel hetkel istun juba arvuti taga ja mõtlen, et mis vaheaeg, see on ju nagu täis õppepäev lihtsalt kodus ja pole õpetajat, kellelt abi kiiresti kĂĽsida. Ilmselt see hommikune natuke hilisem ärkamine juba tekitab sellise tunde. KĂĽll aga ekooli pole kunagi ĂĽlesannetest nii täis näinud. Aga sellega pidigi harjuma, sest ega see distantsõpe polegi mingi pidu, mida paljud kindlasti lootsid. – Iir

18.03.2020-19.03.2020

Minul on juba kodust õppimise kogemus juba olemas, kuna käisin vaheajal Itaalias ja olen sellest ajast saati kodus sotsiaalset distantseerumist ja kätepesu harjutanud. Imelik, kui kiiresti inimeste meelsus muutub. Kahe nädala eest vaadati enese eraldamist ĂĽhiskonnast kui mingit naljanumbrit, nĂĽĂĽd aga on see peaaegu kohustuslik. Koolitöödele kulub päris suur osa päevast ja keskenduda on ka palju raskem. Aga samas kulub vähem aega sõitmisele. Ă•ues sporti teha on ka mõnus, kuigi kui on eriti kehv ilm, tahaks sees jõusaalis käia, aga mis teha. Vahel igatsen klassikaaslasi, tahaks nendega juttu ajada või lihtsalt väiksest õest ja vennast puhkust saada. Oskan nĂĽĂĽd palju paremini hinnata kooli ja keskkonda, mida seal luuakse, et oleks võimalikult hea õppida. – Ants-Erik

20.03.2020-23.03.2020

Reedel oli meil esimene klassijuhataja tund, mis toimus video teel. See oli päris huvitav kogemus. Saime kõik ĂĽksteist näha ja kuulata. Meeleolu oli rõõmus ja vaba. Esmaspäeval oli meil esimene kontrolltöö fĂĽĂĽsikas, mis oli Moodle keskkonnas. Seda oli seal hea teha, oli päris huvitav teha seda kodus ja arvuti ees. ĂśleĂĽldiselt on kodus õppimine olnud päris huvitav kogemus. Kodus on õhkkond rahulikum, kuid koolis on ikkagi parem õppimiskeskkond, kus pole muid segavaid asju. Tunnen puudust sellest, et õpetaja on olemas, kelle käest saan kohe kĂĽsida kui probleem tekib. Samuti tunnen puudust sõpradest. – Andre

24.03.2020-25.03.2020

Mul on sama seis, mis Ants Erikul – mul läheb karantiinis juba neljas nädal. Kuigi jah vahepeal sai geograafia töö pärast kooli põigatud. Ă•nneks on klasskaaslased jätkuvalt terved ja ma ei pea end mõrtsukana tundma. Tegelikult ma polegi sellest eraldatusest ja kodus istumisest väga tĂĽdinud. Suhtlusvahendeid on ju nii palju ja mis minu jaoks veel oluline – ei pea vara tõusma! Omamoodi huvitav on ju teha kontrolltöid teises vormis kui tavaliselt. Arvutisse „toksimine“ on mulle alati rohkem meeldinud kui paberile kirjutamine. Aja jaotuses saab ka ise rohkem otsutada, millal mida teha. Muidugi peab jälgima, et nö videotunde ja ĂĽleslaadimisi ära ei unusta. Rohkem tunnen ma puudust trennist. Ăśritan kĂĽll iga päev jälgida treeneri antud tegevusi, aga tunnen, et see pole ikka see. Ăśritame hakkama saada! – Sven-Marti

26.03.2020-27.03.2020

Käes on neljapäev ja selline tunne on, nagu oleks terve igaviku kodus istunud. Isegi mingi rutiin on elusse sisse tulnud; hommikul ärkan, pesen hambad, söön, õpin, lähen õue jooksma,söön, õpin, loen, söön, pesen hambad ja lähen magama. Meil oli neljapäeval geograafias töö. See polnud tegelikult midagi uut, kuna oleme ka varem tunnis teinud läbi moodle kontrolltöid. Töö oli päris mahukas ja raske oli jõuda enne aja lõppu kõiki ĂĽlesandeid tehtud. Reedene päev möödus rahulikult, ilma suurte muutusteta. Lihtsalt tahaks väga näha sõpru juba. Muidugi on võimalik teha facetime, aga see pole see sama, mis näost näkku suhtlemine.  – Amanda

30.o3.2020-1.04.2020

Minu arust on koduõppel positiivseid ja negatiivseid kĂĽlgi. Päev algab kõvasti hiljem ja magamistunde on rohkem. Samuti on positiivne see, et saab ise oma aega planeerida ja võib teha õppimise vahele pause. Koolitööde maht on sarnane sellega, mis oleks tavalisel koolipäeval, kuid õppimiseks on raske motivstiooni leida. Ă•nneks on päev pikk ja peale koolitööde on aega teha asju, milleks tavaliselt niipalju aega ei ole nagu näiteks minu jaoks värskes õhus liikumine, kokkamine ja raamatute lugemine. – Ats

2.04.2020-3.04.2020

Distantsõppel on oldud nĂĽĂĽd kolm nädalat. Ma olen olukorraga nĂĽĂĽd juba täiesti ära harjunud, aga ma ikkagi eelistan koolis käimist. Kõikide nende keskkondade kasutamine ja nende kasutamise õppimine on minu jaoks päris raske olnud. Aga äkki ongi hea, et nĂĽĂĽd saab kõik need programmid ja keskkonnad korralikult selgeks õppida. Ma tõesti loodan, et me saame varsti kooli, aga tervis on hetkel tähtsam, seega pĂĽĂĽame terved pĂĽsida. – Amanda

– Paul

23.03.2020