Kevadine klassiekskursioon
Meie esimene klassiekskursioon viis meid Roosta PuhkekĂĽlla ja Osmussaarele.
“Roostal ĂĽllatasid mind majad, milles ööbisime, sest ma ei osanud ette kujutada, et nii väiksesse hoonesse võib mahtuda nii palju ruume ja veel kĂĽllaltki avaraid. Seikluspargis olin rahul punase rajaga, mis oli parajalt pikk ja parajalt kõrge, et närvikõdi tekitada, kui mis hirmust veel päris nutma ei ajanud. Seltskonnamänge ei oska väga kommenteerida: mulle ei meeldi võistlused ja eriti mitte siis, kui võistkond ei hoia kokku ja kiputakse tiimisiseselt teineteist sĂĽĂĽdistama. Mulle maitsesid kõige rohkem moosikuklid ja kohvi eest olen väga tänulik. Lihtsalt terve klassiga ajaviitmist (jutustamist jne) oleks võinud rohkem olla.
Osmussaare retk ĂĽmber saare oli kurnav. Oleksime võinud enne saarele sõitmist poest läbi käia ning teel olles rohkem söögipeatusi teha. Grete kutsu Fluffy läbis teekonna vapralt ja oli niisama väga armas. Saarekutsud Bandiit ja väiksem Bänsi/Fänsi/Fancy olid samuti lõbusad. Veidi arusaamatuks jäi, miks mina, Lisette ja Emili ei võinud tagasiteel, kus giid enam midagi ei rääkinud, kaasõpilastest veidi maha jääda ning rivi lõpus muusikat kuulata.”
“Käisime klassiga Roosta puhkekĂĽlas ja Osmussaarel, kus ma ka eelmise klassiga käisin. Ăśldiselt jäi mulle väga positiivne emotsioon ja koht oli tore. Majad olid väga ilusad ning korras. Toit oli väga maitsev, eriti meeldis mulle hommikusöök, sest sai valida erinevate roogade vahel. Seikluspark pole väga minu ala, seega ei oska seda võrrelda. Meeskonna mängud olid toredad aga mulle tundus, et meie olime nende jaoks juba suured ehk mängud oleksid võinud olla veidi raskemad. Osmusaarele oli väga väga tore kaatriga sõita. Saare tippu jõudmine oli väsitav, sest ilm oli palav ja matkajuht rääkis väga pikalt. Arvan, et jutt oleks võinud olla lĂĽhem, tagasi oli juba palju toredam kõndida. Ja kõige parem osa oli bussisõit tagasi Tallinnasse, sest rääkisin teistega kui sõpradega mitte klassikaaslastega.”
© 2024, arh137c