arh134b

Õpetajate päeval andsid meie klassile tunde 12.klassi õpilased Hanna-Liisa, Thea ja Stefani.  Joonistasime kaarte, mängisime, tegime võistlusi ja sõime komme. Oli vahva päev!

Rivitantsu õppimine, 28.september

Kooli sünnipäeva nädal algas esmaspäeval rivitantsu õppimisega. Riietusime kauboideks ja läksime aulasse, kus terve väike maja tantsuõpetaja järgi samme  õppis.  Harjutasime tantsusamme ja lõpuks tantsisime ka muusika saatel. Oli väga tore päev!

Kooli sünnipäev, 29.september

Teisipäeval oli meil KOOLI SÜNNIPÄEV. Meil käis klassis rääkimas kooli vilistlane Hubert Roohein. Ta rääkis enda kooliajast.

Pärast toimus meil kooliõuel aktus, kus direktor pidas meile kõne kolmest asjast: koolimütsist, ühest õpetajast, keda hüüti Pudiks ja kooli ajaloost. Pudi sai endale nime nii, et ta rääkis natuke pudistades. Tema järgi sai  omakorda nime pudirida. Kõne lõpus viskasime rõõmuhüüde saatel õhku oma koolimütsid ja sõime kringlit ning jõime limonaadi. (Kirjutas Luisa Vilo)

Võistlused batuudil, 2.oktoober

Reedel  pani ilusa punkti  sünnipäevanädalale takistusrada ja batuut. See toodi kohale selle eest, et me olime tublid koolimütsi kandjad.  Me tegime batuutidel mitmeid võistlusi, aga saime ka vabalt hüpata ja takistusrada läbida. Sünnipäevanädal oli väga tore ja loodan, et järgmisel aastal on see sama tore. (Kirjutas Andreas Must)

Tallinna Reaalkoolis on traditsioon  pidada sügislaata. Igal aastal on laada korraldajaks kooli kolmandad klassid. Sel aastal jõudis korraldamise järg meie ning meie paralleelklassini. Enne laata leppisime kokku  mitu  protsenti kasumist anname klassirahaks.

Algul oli laadal vaikne, eriti palju kliente polnud, kuid laada lõpuks said peaaegu kõik oma kauba müüdud.Huvilisi jagus nii väikese kui suure maja õpilaste hulgast. Kõige rohkem paistis müügil olevat muffineid ja kooke. Samas  märkasin ma lettidel ka poekaupa, näiteks kleepsud, vihikud ning pliiatsid. Toimus ka õnneloos.

Mina pakkusin laadal vanaema aiast pärit õunu ning emaga koos valmistatud käepaelu, vildipalle ja kaelakeesid. Kõige kiiremini osteti ära kaelakeed, sest need olid vist kõige ilusamad, kuid samas ka kõige kallimad asjad minu laual. Enne laada lõppu oli kogu kaup müüdud ning mina kordaläinud päevaga väga rahul. Sügislaada korraldamine on väga tore ettevõtmine.

Autor: René Piik

2. septembril oli kooli spordipäev Hiiu staadionil. Kavas oli 500 meetri jooks. Päev algas põhjaliku soojenduse ja jooksurajaga tutvumisega.  Mõningase ootamise järel pääsesid ka kolmandate klasside õpilased rajale. Pärast jooksu nautisime sooja sügisilma ja pidasime piknikku.

Tulemused:

Poisid: 1.koht  TAURI MIGGUR

2. koht   Siim Troost

3.koht  ALVAR LOHK

Tüdrukud:

1. koht  Annabel Saluri 3.a

2.koht  Anette Andresoo 3.a

3. koht KILLU RAJA

Puud annavad käest kätte tuult

kui inimesed teatepulka.

Kes väike tarkust kogub truult,

see varsti sobib suurte hulka!

Head uut õppeaastat!

Teie uus klassijuhataja Kristel Kõrvits

 

1. september, uus kooliaasta,  algas kogu koolile piduliku aktusega staadionil. Kõlas hümn ja direktor pidas kõnet.  Aktusel autasustati ka Kirjatuvi konkursil osalenuid. Meie klassist sai kiituskirja ja raamatu Killu Raja. Tubli!

Käisime Vene Kultuurikeskuses vaatamas   Rein Marani  toredat loodusfilmi “Põder metsakuningas”  Film oli väga tore, huvitav ja hariv.

Käisime Hirvepargis loodust maalimas ja suvist ilma nautimas.
Siin oleme meie oma valminud kunstiteostega.

See oli meie esimene  kõige suurem töö senise koolitee jooksul. Olime kaitsmiseks hästi valmistunud, siiski oli pisuke hirm sees.
Hakkama saime kõik superhästi ning lisaks sellele, et õpetaja meiega väga rahule jäi, olime ka ise enda üle hirmus uhked 🙂

     
   

Peale Kalevi kommivabriku ekskursiooni kasutasime vöimalust ja käisime Lauluväljakul kelgutamas. Kelgudega vöi ilma, mäest lasid alla köik. Löbu oli meil laialt ja ka nalja sai palju. Andreas ja Georg William said meie klassis köige pikemad liud 🙂 Kelgutamise vahepel kinnitasime veidikene ka keha, et ikka jälle jaksaks mäest alla lasta ja pärast üles tagasi joosta 🙂

10. 03.2009 käisime Kalevi kommivabrikus öppeekskursioonil uudistamas, kuidas need maitsvad suutäied valmivad. Eelnevalt oli meil palju küsimusi, köikidele saime ka vasused.
Aastasat 2003 on Kalevi kommivabrik Harjumaal Rae vallas Põrguväljal Jüris uues hoones. Meile tutvustati, et Kalevi põhitegevuseks on Å¡okolaadikondiitri- ja suhkrukondiitritoodete tootmine. Saime veel teada, et 80% toodangust müüakse Eesti turul, kuid aktiivselt tegeletakse ka ekspordiga. Peamisteks välisturgudeks on Balti riigid ja Skandinaaviamaad ning ka Venemaa. Nägime spetsiaalselt gloobuselt tuledega märgistatud radasid, kust saab Kalev omale ühe olulise tooraine – kakao ja samuti oli teerada eksporditavatesse riikidesse tulekestega tähistatud.
Väga pönev oli vaadata, kuidas komme pakendatakse ja eriti huvitav oli näha, kuidas käsitsi komme valmistatakse. Nägime, kuidas imesuured masinda sokolaadimassi valmistavad ja sime teada, et see protsess kestab oma 24 tundi, enne kui sokolaad valmis saab. Alles siis saab hakata komme tegema. Kogu ekskursiooni teekond oli magusat kommilöhna täis. Saime veel teada, et kodus peaks komme säilitama +/ – 18 kraadi juures. Köige enam pani ahhetama vastus meie küsimusele: Palju komme toodetakse keskmiselt aastas? – umbes 200 000 tonni. Löpetuseks peale pönevat ekskursiooni saime mönuga maitsvaid komme süüa.
Meil oli täna Kalevi kommivabrikus olles lausa ajalooline hetk – sel päeval oli esimest korda liinil uus kommisort “Juustukook” Peagi saame seda ka poodidest ostma minna.
Igaljuhul oli see väga tore, huvitav ja magus ekskursioon. 🙂