Adamson Ericu muuseumis ja Niguliste kirikus
24. mail käisime 5.a klassiga muuseumides. Jagasime klassi kaheks. Esimene grupp läks alguses Nigulistesse ja teine Adamson Ericu muuseumi, hiljem tegime vahetust. Nigulistes ootas meid giid, kes rääkis kiriku ajaloost, näitas hõbedakambrit, altarit ja muidugi kuulsat Bernt Notke maali „Surmatants“, mis on maailmas ainulaadne, üks B. Notke sarnane teos oli veel Saksamaal, aga hävines tulekahjus. Pilt ise on päris hirmus, sest räägib katkust, see haigus tappis keskajal väga palju inimesi. Maalil on palju luukeresid ja pildi mõte on selles, et surma ees on nii kuningas kui kerjus võrdsed. Giid jagas meile küsimuste lehed ja me pidime otsima palju vastuseid, kõik vastused olid kirikus olemas või giid meile rääkinud. Aega jäi veidi väheks, aga kõik grupid said siiski lehed täidetud. Siis tegime klassi teise poolega vahetust ja meie grupp läks Adamson Ericu muuseumisse. Seal ei olnud meie klassist mitte keegi varem käinud. Selles muuseumis on praegu väljas skulptor Dora Gordine´i näitus. Gordine elas mõne aasta ka Eestis 20.saj alguses, aga kolis ruttu Inglismaale. Inglismaal on Dorich House Museum, see on tema majamuuseum. Seal ta elas ja tema tehtud kujud on välja pandud. Kuulsime, et Dora Gordine reisis väga palju kaugetele maadele ja tegi seal skulptuure. Hiljem tegime võistluse, kes arvab ära, mis on kujude nimed. Teoste nimed olid kinni kaetud ja meile anti skulptuuride nimed, iga nime pidime õige kuju ette panema ja see ära arvamine oli päris raske. Siis läksime alla muuseumi keldrisse, et me saaks ka ise proovida savist inimese pea voolimist. Kes tegi inimese, kes tegi kassi või koera või majahaldja.
Oli päris vahva päev, tegime meie oma savipeadest foto ka.
Teele
© 2024, arh134a