arh131b

1.juunil aasta 2009 käisime me klassiga ekskursioonil Kirde-Eestis. Kõigepealt sõitsime me Narva linnusesse. Seal andis giid meile väikese sissejuhatuse linnusest. Hiljem anti meile vaba aeg. Me viibisime linnuse põhjaõuel. Seal sai teha erinevaid asju: osta suveniire, proovida riideid, mängida vana-aja keeglit ja palju muud. Kohapeal oli ka kaasas meie eesti keele ja kirjanduse õpetaja Piret Järvela. Seejärel läksime me kaevandusse. Meile tehti kõigepealt ühes hoones väike sissejuhatus ja seejärel läksime umbes 10-meetri sügavusele maa-alla. Seal oli umbes 8 kraadi sooja. Mul endal külm ei hakanud, aga ma loodan, et ma ei olnud ainukene. Pärast väikest ringkäiku oli meile ette valmistatud kaevurilõuna tellijatele. See maksis 50 krooni ettetellijatele. Sinna kuulus soe supp, kaneelisai ja morss. Seejärel liikusime Valaste poole. Seal imetlesime vett ja giid rääkis meile nii mõndagi sellest. Minu üheks lemmikuks kohaks oli Toila oru park, kuhu me läksime järgmisena. Sealne ala oli kunagi sissetulnud kuningatele väga tähtis ala. Sinna lasti ehitada loss, mida tänaseks enam ei ole. Seejärel liikusime Kukruse mäe poole. Me ronisime sinna tippu. Mina ausalt öeldes ei mäleta sellest kohast midagi. Hiljem külastasime Kohtla – Järve Selverit. Seal oli meil võimalus väikeseid sisseoste teha. Tagasisõit kooli poole oli väga lõbus, sest see kujunes rohkem laulupeo poole :).
Kooli jõudsime umbes poole üheksa paiku.

30. märtsil 2009, just peale eesti keele tasemetööd, läks 5. b klass ekskursioonile Eesti lastekirjanduse keskusesse, (edaspidi: lastekirjanduse keskus) aadressil Pikk tänav 73. Sinna kõnniti jalgsi läbi vanalinna. Lastekirjanduse keskus asus väga hubases majas, kuid ta polnud kogu aeg seal olnud. Keskus oli seal olnud kõigest 1 aasta peale renoveerimist. Enne lastekirjanduse keskust asus seal KUMU maalihoidla, kuid KUMU sai uue hoone ja maalid viidi sinna. Kuna kunst ja kirjandus on mõlemad haridusministeeriumi osad ja lastekirjanduse keskus oli juba aastakümneid uut maja otsinud, koliti nad sinna ümber. Seejärel, peale põhjalikku renoveerimist, asus lastekirjanduse keskus uues majas tööle. Kui me olime jätnud õueriided riidepuule või kappidesse, läksime me esimesse ruumi. Lastekirjanduse keskus on lisaks muuseumile (näiteks hoitakse keldrikorrusel igast Eestis inmunud raamatust vähemalt üht eksemplari) lisaks ka raamatukogu, kust laenutatakse raamatuid koju lugemiseks. Seal ruumis räägitigi meile eeltoodud jutt ja me läksime edasi. Me läksime mööda treppi üles, kus oli näitus. Kõigepealt läksime me tuppa, kus olid väga vanad raamatud. Näiteks oli seal tuntud raamatu “Kevade” (mida on ilmunud 20 korda) esimene trükk. Seal oli veel eraldi ausammas aabitsatele ja kõrvalruumis oli eraldi sein eesti keelest teistesse keeltesse trükitud raamatute jaoks. Samuti olid seal erilised taburetid, millele lasteraamatute illustraatorid olid peale joonistatud. Siis läksime me välja ja kõrvalruumi. Seal oli näitus, kus esitleti pilte lasteraamatutest. Meile räägiti, et seal tuleb iga kuu erinev näitus. Seejärel läksime me sealt välja ja luugituppa. Seda tuba kutsutakse nii, sest seal on erilised aknaluugid, mis on väga suured ja millel oli igaühel erinevatel pooltel erinevad pildid, nii et kui panid luugid kinni, oli ikka toas värviline. Siis läksime me mööda keerdtreppi üles kõige kõrgemale, pööningukorrusele. Seal olid samuti seinad piltidega kaetud ja seal olid kujud, mis kujutasid tegelasi lastekirjanduse keskuse maskoti, Nukitsamehe muinasjutust. Seal oli üsna hubane olla ja meile seletati, et seal peetaksegi erinevaid huviringe. Siis läksime me mööda vana treppi alla tagasi, panime õueriided selga ja läksime.

P.S: Kui leiate fakti- või kirjavigu, teatage sellest kommentaarides!

Eesti posti makett (1/3)

Eesti Posti logo

Makett (2/3)

Makett (3/3)

Kui teil on endal mõningaid huvitavaid pilte, siis tulge minu (Markus Rene) juurde leppige minuga mingi aeg kokku, kuidas võiks faile edastada. Võimalusi on mitmeid, aga sellest räägime koolis, kui teil on pilte

Neljapäeval, 26. veebruaril aasta 2009 käisime me Eesti Postis (Pallasti tn. 28). kokku oli meid 27 õpilast + 1 klassijuhataja. Alguses kui me olime garderoobis, siis anti meile ”laenuks” oranzid vestid, mis me andsime loomulikult pärast tagasi. Siis algaski ekskursioon meie jaoks selles hoones. Sõitsime liftiga 4. korrusele kus oli konverentsisaal. Giid selgitas minu arust väga hästi mis on post ja sellega seonduvaid asju, sest tal oli fakte ja esemeid mis seondusid postiga. Kohapeal oli meil võimalik saata kiri sõbrale. Enamus kirjutasid ikkagi endale. Kui kiri oli kirjutatud, siis panime me selle ümbrikusse, kirjutasime ümbrikule andmed kuhu tuleb saata ja panime margi peale. Siis oli meie jaoks aeg  vaadata kirjade ja pakkide sorteerimist. Sellest sain ma ka väga palju teada. Ma ei suutnud arvatagi, et Eesti Postis on tehnika nii edasi arenenud. kirja sorteerija võib sorteerida 20 000 kirja tunnis, ehk siis rohkem kui 5 kirja sekundis (minu arvutuste järgi 5,555 kirja sekundis, aga komasid ei saa arvestada)! Kui me lahkusime sealt ruumist, siis me panime ka oma kirjad postkasti. Pakkide sorteerija oli ka äge. Magnet lükkab lihtsalt paki sobivasse lahtrissse ja inimesed ei pea sorteerimise peale higi valama. Ja oligi meie järjekordne ekskursioon läbi. me läksime tagasi garderoobi ja andsime oma vestid tagasi.

Kokkuvõtlikult loodan, et ekskursioon meeldis kõigile ja nad said uusi teadmisi endale.