1. DETSEMBRIKE 2010
LÔpuks on kÀtte jÔudnud detsembrikuu.
Selle tĂ€histamiseks vĂ”tsime matemaatikas uue osa, kordasime ajaloos kontrolltööks, andsime bioloogias töövihikud hindamisele, eesti keele tunnis nĂ€itasime klassijuhatajale puudumistĂ”endeid, arvuti tunnis esitasime Ă€ra geograafia rehveraadid ja fĂŒĂŒsikas saime ĂŒhe aeganĂ”udva töölehe, mille peame kodus lĂ”petama. Kahe sĂ”naga- tavaline koolipĂ€ev.
Ning tÀnaseks oli söökla personal leiutanud uudse toidu- krÔbe kartulipuder hakklihalisandiga. PÀris maitsev teine.
Hiljem kĂŒlastati puhvetit ning varutud toidumoon söödi Ă€ra all garderoobis istudes.
Ning kuna tĂ€na oli siiski bioloogiaĂ”petaja Otsmanni sĂŒnnipĂ€ev, siis tuli mĂ”te kinkida temale midagi Ă”ige magusat. Fortuuna naeratas viinilootsiku kasuks, mille saime lĂ”puks klassi kuninga SASSI rahakoti arvelt ka soetatud ja Mauri helde kĂ€e lĂ€bi kingitud, sĂŒnnipĂ€evalaulu saatel. Kuid kuna meil kĂŒĂŒnalt saiakesele panna ei olnud, siis kaalusime ka varianti torgata saia sisse pĂ”lev tikk, kuid tĂ€nu loogilisele mĂ”tlemisele, mida lahkelt annetab meile reaalkooliharidus, jĂ€i see mĂ”te katki kuna jĂ”udsime jĂ€reldusele, et kuna tikk pĂ”leb ruttu Ă€ra, siis vĂ”ib saia peal olev moos keema minna. Ning pole miskit valusamat, kui saada kuumalt moosilt kĂ”rvetada!
Kuid Ă”petaja oli rÔÔmus ja tĂ€nas magusa saia eest (ka ilma kĂŒĂŒnlata)  đ
PALJU ĂNNE VEEL KORD, KALLIS ĂPETAJA!
01.12.2010