Arhiveeritud - kategooria: ‘Sündmused’

Tsaukitsau, kullakesed!

Sündides nutame, kuna oleme sündinud siia narride näitelavale.
Shakespeare
__
Soovime teile Liisa ja Normaga hästi tegusat semestri lõppu ja ootame teid kõiki meile Tartusse külla! : )

Kuulake seda head laulu ka siin : ) –> Soorebased

24.11.2012

18.11 Pärnus

Neljapäeval sõitsime peale tunde Pärnusse Endla teatrisse vaatama Urmas Vadi näidendit ”Ballettmeister”.Enne seda tegime ka väikse jalutuskäigu Pärnu linnas ning kinnitasime kõhtu Steffanis. Paariaastatagune Viljandi teatrireis oli süstinud paljudesse pessimismi, kuid mõnekümne minuti järel sai selgeks, et sellel polnud absoluutselt põhjust. Lavastus oli suurepärane! Eriti meeldisid mulle ühe õpilase sõnad teatrist väljudes:,, Minu usk Eesti teatrisse on taastatud!”

,,Ballettmeistrist” saate täpsemalt lugeda siit

19.11.2010

126. lennu märgipidu

Reedel, 12.novembril oli Reaal täis pidulikkust. Kõik olid riietatud must-valgesse, eriti palju vaeva olid näinud abituriendid. Isegi 12B sai kiita, et me oleme väga korralikud. Sel päeval saime kätte oma märgid. Ma ei tahaks kasutada sõnu ‘esimene’ või ‘viimane’ , nendest sai reedel juba piisavalt räägitud. Ãœtlen vaid, et tänavune märgiaktus oli meile märgatavalt armsam ja meeldejäävam. See oli ju siiski meie oma.

Märgid käes, kiirustasime koolist välja, kes koju, kes trenni, et õigeks ajaks tagasi kooli õhtusele peole jõuda. Peo peremeheks oli sel aastal Ivar Kiitam, kes valis perenaiseks Helen Liisi. Traditsiooniliselt kogunes gümnaasium tantsupõrandale ja üheskoos praktiseeriti viimaste kuude jooksul õpitud tantse. Mõne aja pärast lauldi väiksemad gümnasistid koolimajast välja ning algas pidulik toostide ütlemine, mille järel nautisime suupisteid ning kooki-kohvi. Peale seda oli vaja näidenditega märgid välja lunastada.

Natuke veel tantsimist ning läksimegi kõik oma teed, küllap linna peale märkidega uhkeldama : )

17.11.2010

Valmis riiki kaitsma

Nagu Reaalis tavaks, käisid meie lennu poisid nüüd ka riigikaitse laagris ära. Laager toimus 25.-26. oktoobril. Poistes tekitas see vastakaid arvamusi: mõnele meeldis väga, mõni arvas, et ei lähe kunagi sõjaväkke. Mida seal peale tulistamise veel tehti, peab poistelt küsima.Nähtavasti pole keegi pidanud vajalikuks sellest siia kirjutada. Tüdrukutele on nad igatahes selgeks õpetanud väljendi ”TULISEIS!” ning samuti teame nüüd, kuidas korralikult ( näiteks ajaloo töödel) joonduda tuleb.

03.11.2010

Mupo võttis õpetajate päeval Reaalkooli üle

Eile tähistati õpetajate päeva. Selle päeva korraldamine jäi sel aastal meie klassile.Kuigi ülesanne oli keeruline ja kogu see organiseerimine tõi nii mõnelegi meist juurde paar murekortsu, kujunes sellest lõppkokkuvõttes väga meeldiv päev. Loodetavasti kõigile.

12B korraldusel riietusid abituriendid mupo vestidesse ja asusid kooli peal patrullima ning õpetajaid ümber õpetama. Mupo poolt üle võetud tunde sisustati erinevalt. Lisaks pidurdamatule õpihimule korraldati mänge, viktoriine ja räpivõistlusi. Peale naljategemise tantsiti, karjuti, võisteldi ja poetati pisaraidki. Loomulikult kõlas mitmeid kordi 126B laul. Ühegi suurema jamaga sel aastal hakkama ei saadud ning täna, päev peale õpetajate päeva, oli koolimaja peal kuulda jutte, et eilne õpetajate päev oli olnud üks viimaste aastate paremaid.

Ei jää muud üle kui kiita 12B klassi! Suur aitäh ka kõigile paralleelklassidele, kes nõu ja jõuga organiseerimisele kaasa aitasid.

Loodetavasti oli kõigil õpetajatel ilus ja meeldejääv päev!

06.10.2010

Reaal 129

Täna tähistati Tallinna Reaalkooli 129. sünnipäeva.

Õnneks soosis meid ilm ning peale vilistlaste tunde kogunes kogu kool staadionile torti sööma. Meie klassis näitas oma andekust uuest küljest Joosep Järve, kes küpsetas sel aastal koogid, aitäh!

Kas see oligi meie klassile viimane staadioniaktus?

29.09.2010

Viimane esimene.

Kes ootas kooli rohkem, kes vähem, kuid kõik peavad tõdema, et 126.nda lennu jaoks oli esimene september sel korral erilisem. Seda seetõttu, et meie jaoks jäi see viimaseks. Nüüd oleme ametlikult abituriendid ning eeskujuks kõigile väiksematele reaalikatele.

Mind, kes ma olen käimas sama rada juba kaheteistkümnendat aastat, valitses ikka enne aktust ärev meeleolu. Ühest küljest oli tore näha kõiki ( peaaegu kõiki ) koolikaaslasi ning õpetajaid, kellest pea kolm kuud puhatud sai. Samuti muutis tänase päeva huvitavaks see, et pidime kooliteele saatma ka kõige pisemad Reaalkooli õpilased.

Klassijuhatajatund B klassile omases võtmes peetud, esimene aktus lõppenud, olime kõik ootusärevuses koolimaja peasissekäigu ees ootamas pisikesi koolikaaslasi. Suurima rõõmuga tutvustasime neile suurt maja ning üritasime nendesse süstida võimalikult palju julgust ning enesekindlust. Peab tõdema, 137. lend on väga kirev – on vaikseid, ülemeelikuid, jutukaid, väga(!) arukaid ja sportlikke poisse ning tüdrukuid. Kõik kokku moodustas uskumatult armsa kamba. Aktusel, kus viibisid esimese ning kaheteistkümnenda klassi õpilased, oli lausa õhus tunda, kuidas reaali tuntud ühtekuuluvustunne nendeni levis.

Peale aktust said pisikesed kätte oma esimese koolimütsi, esimesed füüsika- ning keemiakatsed ning oligi aeg minna oma väiksesse majja klassijuhatajatundi. Meie jaoks loeti sellega päev lõppenuks.

Uued koolikaaslased sulatasid meie kõigi südamed ning panid igaühe naeratama. Sellegi poolest tegi mõtlikuks teadmine, et olen Reaalis viimast aastat. Kui  kiiresti läheneb see päev, kui peame ise oma armsast koolimajast jäädavalt lahkuma. Järgmisel korral, kui aulas pidulikult koolikella helistatakse, helistatakse seda juba meile ja seda viimast korda…

Homme on spordipäev. Seegi jääb meile viimaseks. B-kad, tuleme kokku ja näitame, et vähemalt spordis oleme me kõvad! Sai ju detsembris lubatud, et sel aastal võidame kõik spordivõistlused : )

Päikest.

01.09.2010

Aastaraamatu järelpildistamine

11b –  Joosep Hook
11b –  Marju Tajur
11b –  Johannes Voldemar Valter
11b –  Ivo Brent Õunapuu
*Aastaraamatu järelpildistamine 12.04.2010 kl 10-14, REKi ruumis

10.04.2010

Sõrmused sõrmes

reaal 20.ndal oktoobril oli korraga lõbus ja tähtis päev. Reaali 126. lend lunastas oma kauaoodatud sõrmused. Sel puhul tegi meie lend midagi hoopis teistsugust eelnevatest aastatest. Hommikul vara kogunesime kolme klassi ja õpetajatega sadamasse ning juba kell 8 väljusime Tallinna sadamast naabrite poole Helsingisse. Laevas suundusime kohe konverentsisaali ning pikema viivituseta alustsime tseremooniaga. Jah, kohe hommikul, et sündmus veelgi teistsugusem oleks. Kõik ütlesid oma toostid, kõik rohkem või vähem meeldejäävamad ( minu isiklik lemmik : ”Ãœks Maku, kõik Maku eest!” ), klassid esitasid näidendid sõrmuste kättesaamiseks ning saidki kallid klassijuhatajad meile uhkelt sõrmused sõrme panna.
Helsingisse jõudes külastasime ühiselt mõnda ajalooliselt tähtsat kohta, kus B klass lõpuks särada sai ning oskas ilusti vastata kõigile ajalooteemalistele küsimustele. Lisaks käisime veel vaatamas Picasso näitust, mis jättis kustumatu mulje ning andis mõtteainet veel hiljemgi, ning Rahvusmuuseumi, kus olid väljapanekud Soome ajaloost alates kiviajast. Kogu ülejäänud aeg anti meie oma äranägemise järgi sisustada. Kes tutvus kultuuriga, kes tegi pilte, kes poodles,kes leidis õdusa koha, kus sõpradega maha istuda ning mõnda sooja jooki nautida.
Õhtu käes, oli aeg tagasi Tallinna poole teele asuda. Pikaks veninud laevasõitu muutsid värvikamaks meie klassi laululõvid karaokelaval. Et päev oli kurnav, oli näha järgmisel päeval koolis. Esimesteks tundideks olid end kohale vedanud vaid 13 vapramat. See eest võis neid kõiki näha omaette uhkusega sõrmuseid imetlemas…

21.10.2009