143a

Meie klassi viimane õppekäik oli Silmale, kus meil oli lihtne ja huvitav programm. Esiteks me vaatlesime natukene erinevaid linde ja kuulasime ka nende laule. Peale seda oli meil inglise keeles mäng, mida nimetatakse ka kui aardejaht. Pidime saama tähtedest kokku ühe linnu nime, konks oli selles, et linnu nimi oli inglise keeles. Peale mängu oli väike söögipaus ja mängisime mõne klassikaaslasega ukakat. Oli aeg minna tuppa, kus saime endale tahvelarvutid, milles oli linnumääraja ja pidime arvama ära, mis lind on ekraanil. Linnumäärajasse sai sisestada erinevaid kategooriad nt linnu värvus, noka värvus jne. Saime Silmalt suure kogemuse lindude osas. Ma usun, et see kogemus jäi kõigile meelde ja usun, et need linnud keda määrasime jäid ka meelde!

Jutu kirjutas Kaur-Mattias

4. aprillil oli meie koolis teaduspäev. Meie klassis käisid Saskia Põldmaa ja Mart Kuurme loengut pidamas astronoomiast. Saskia rääkis kõigepealt sellest, miks tuumareaktorid helendavad, tuli välja, et vees olev valgus liigub aeglasemalt kui mõned osakesed ja sellepärast see helendabki. Siis ta hakkas rääkima valguse kiiruse ajaloost. Kõige esimene teadlane, kes mõtles valguse kiirusest oli Galileo Galilei, aga ta ei osanud seda tõhusalt mõõta. Lisaks rääkis Saskia meile huvitava jutu Taani teadlase Ole Rømeri vaatlusest, kus ta arvutas välja Jupiteri kuu aasta pikkuse. Peale seda saime ise ka Saskia abiga välja arvutada valguse kiirust samamoodi kuidas Ole Rømer ja saime teada ka miks tema arvutused olid natukene valed.

Järgmisena tuli loengut pidama Rasmuse isa Kalev Roosiväli, kes rääkis ettevõtlusest ja selle  alustamisest. Ta rääkis meile kuidas ta oma firmade ideede peale tuli ja kuidas ta üldse neid alustas. Peale seda sellest, kuidas eelarvet ennustada. Ta rääkis ka, et firma alustamine ei ole kõigile ja see vajab palju tööd. Pärast tegi ta meile ka väga lõbusa kahoot’i. Küsimused olid selle kohta, et kas mingi firma tegevuseks on tootmine, teenindus, kaubandus või kõik kolm. Trikiga küsimused olid need, kus firma tegi kõike kolme. Lõpus said esimesed kolm kohta ka auhinna. Tublid olümpiaadidel ja võistlustel osalejad said osaleda ka aktusel, kus Toomas Hendrik Ilves pidas kõne. Peale aktust läksime alla sööklasse torti sööma.

Teksti kirjutas Hendrik

15. märtsil õnnestus kõigil soovijatel meie klassist külastada Rahvusooper Estonia kostüümikavandamise töötuba. Saime veeta tunnikese kostüümikunstnik Reili Evartiga, kes rääkis meile, kuidas sünnivad ooperite, balletide ja teiste lavastuste liikide kostüümid, enne kui need lavale jõuavad.
Esmalt tutvustati, kuidas luuakse kostüümide kavandite idee, mille nimel kostüümikunstnik loeb lavastuse sisust näiteks raamatuid, kui see on olemas loodava etenduse kohta, otsitakse pilte ja muud informatsiooni erinevatest infoallikatest. Meile toodi näide balleti “Anna Karenina” ja opereti  “Orpheus põrgus” kostüümide sünniloost. Järgmine protsess on õigete värvitoonide leidmine, mis võiks sobituda teose ja kostüümidega, tehakse esmased visandid, mida hakatakse järjest paremaks tegema, kuni lõpliku sobivuseni välja. Vaadatakse üle varasemad valmis kostüümid ning otsitakse laost kangavarud, mis võiks sobida kavanditega. Kindlasti on ka neid vaja muuta, kas siis näiteks mingite detailide ümber tegemise või üle värvimisega. Kui midagi jääb ikkagi puudu, siis peab hankima vajamineva materjali. Kui kavandid on lõplikult kosüümikunstniku poolt valmis ja lavastajaga kooskõlastatud ning vajalik materjal välja valitud, asuvad osavad juurdelõikajad ja rätsepad neid meisterdama. Osa protsessist on ka lavastuses osalejate kostüümiproov.
Selline tutvustav töötuba loodava etenduse lavatagusest protsessist näitab, kui palju erinevaid spetsialiste on lavastuse valmimisse kaasatud ja nad kõik peavad ühiselt pingutama, et kostüümis näitleja saaks laval särada.

Teksti kirjutas Eleanor

Koolinoorte teatripäeval, 15. märtsil, oli erakordne võimalus minna Rahvusooper Estonia korraldatud grimmi töötuppa. Esmalt räägiti, mida see töö endast kujutab. Siis alustas grimeerija meigiga, mille ta tegi meie klassiõele Irisele. Ta näitas samm-samm haaval, kuidas midagi tehakse ja mis järjekorras. Samuti saime nuusutada ja lähemalt uurida liimi, millega liimitakse külge kõrvad, nina jpm. Grimmi tegemise ajal rääkis grimeerija, kuidas nad teevad kõik parukad jt asjad ise. Kui grimm valmis, oli Iris doktorist pöialpoiss ja täiesti muutunud. Kõige lõpus rääkis grimeerija oma töö kogemusest ning kuidas näitlejad peavad alati õigel ajal lavale jõudma, ükskõik kui hilja nad grimmituppa saabuvad.

Teksti kirjutas Anniliis

10. märtsil peeti Jõgeval 26. Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäev. Sellel aastal osales ka meie klassi ansambel (Liisi, Maria, Elinora, Miia, Pärle, Johanna, Sandra ja 6. klassist ka Oliver ja Henry), mis sai 6.-7. klassi arvestuses 2.-3. koha. Tavaliselt on konkurss kahepäevane, kuid seekord jõudsid kõik ansamblid ühe päevaga lauldud. Peale esinemist jäid mõned meist veel edasi vaatama teisi laule ja autasustamist. Kokkuvõttes oli väga tore päev ja sai palju häid laule kuulata.

Teksti kirjutas Pärle

23. veebruaril oli viimane koolipäev enne vaheaega. Tunde toimus vaid 4 + klassijuhatajatund kuna kooli pidi tulema president Alar Karis. Vabariigi aastapäeva aktus toimus nagu tavaliselt õues. Direktor pidas kõne ning jagati olümpiaadide parimatele tänukirju. Traditsiooniliselt lauldi regilaulu, mis on pühendatud vabariigi aastapäevale. Vahelduseks tantsisid ka 1. klasside lapsed. Enne aktuse lõppu saime tantsida ka kaerajaani. Peale aktust saimegi minna kauaoodatud vaheajale.

Teksti kirjutas Oliver

21. veebruaril käisime klassiga mäesuusa päeval Kiviõli suusakeskuses. Lõuna paiku jõudsime mäele ja saime 3 tundi ilusa päikesepaistelise ilmaga mäest alla lasta. Pärast einestasime kohvikus ja jagasime muljeid. Oli tore klassiga mäel aega veeta!

Jutu kirjutas Stella

15. veebruaril käisime klassiga Kõrvemaal suusatamas. Linnas väga palju lund ei olnud ja me ei teadnud, et kas lund on ikka metsas olemas. Kohale jõudes nägime, et oli ikka korralikult. Ilm oli päikseline ja väga soe. Suusavõistlusele olid meil suured ootused. Fänne oli raja ääres rohkelt ja kõik tegid palju häält ning see aitas kaasa, et tulime esimesele kohale. Päeva teises osas saime suusatada ainult 1.5 km pikkust rada kuna teised teed olid jäised. Kui olid enda ringid ära sõitnud võisid minna kas kelgutama või telki puhkama. Tuubimägi oli kinni. 🙁 Pärast kelgutamist saime süüa maitsvat frikadellisuppi ja juua sooja teed. Oli tore ja lõbus päev.

Teksti kirjutas William

Ühel neljapäeval läksime inglise keele tunni ajal poole klassiga külastama Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonda. Algul tutvustati meile kogu raamatukogu, näidati, kus teatud raamatud asuvad ja vaatasime erinevaid ruume raamatukogus. Meile räägiti, miks on selline võõrkeelne raamatukogu tähtis ja nägime, kus veel asuvad Tallinnas erinevad raamatukogud. Hiljem räägiti meile kõige kuulsamate ingliskeelsete kirjanike ja nende tuntumate raamatute kohta. Peale seda sai igaüks valida omale meelepärase ingliskeelse raamatu ning külastuse lõpus tutvustas igaüks oma väljavalitud raamatut teistele ja põhjendas miks ta just selle teose valis.

Teksti kirjutas Rihard
Pilt: Tallinna Reaalkooli Facebook

23. jaanuari hommikul toimus aulas loeng-töötuba 7.klassidele Fotografiska Tallinna restorani peakoka Peeter Piheli eestvedamisel. Ta rääkis meile, kui palju raisatakse maailmas toitu, miks ei tohi toitu raisata ja mida tuleb teha selle vältimiseks. Ta õpetas meile, kuidas prügi sorteerida ja küsis meie arvamust toiduraiskamise kohta. Kõigi lemmik osa oli kui meile anti karbi sees olevaid toite maitsta. Karbi sees oli röstitud brokkoli, mis oli kastmega koos. Meile anti veel peedi maitselisi kummikomme, seemnetega krõbedat leiba ja ürdikastet. Ma arvan, et saime kõik targemaks toiduraiskamise kohta.

Teksti kirjutas Karl