143a

Septembri keskel toimus meil tund, kus käisid meile rääkimas kuus inimest, kelle vanemad olid nendega põgenenud sõja ajal teistesse riikidesse, näiteks Kanadasse, USA-sse ja Austraaliasse. Just sellel nädalal 80 aastat tagasi toimus suur põgenemine. Nad rääkisid meile milline oli nende jaoks põgenemine ja mida nende pere läbi elas. Kõik nad oli vähemal või suuremal määral seotud meie kooliga, kuid ühe naise isa oli varasemalt õppinud Tallinna Reaalkoolis ning mitu aastat peale põgenemist tegi ta raamatu koos piltidega enda elust. Meil oli võimalus näha selle raamatu koopiat. Nad rääkisid põhjalikult, kuidas oli üleskasvamine teises riigis ja mida nad täiskasvanuna edasi tegid.

Teksti kirjutas Luisa

Meie lõpureis algas sadamast, kus pidime juba kell kuus hommikul kohtuma, et minna laevaga Soome. Enamus päevast sõitsime me bussiga. Vahepeal tegime mõne peatuse, et jalgu sirutada ja süüa. Õhtuks jõudsime oma ööbimiskohta Oulus. Me jalutasime rannas ja nägime virmalisi.

Oligi kätte jõudnud meie 9. klassi reisi 2. päev. Ärkasime hommikul Oulu linna ööbimiskohas ja sõime hommikusööki, et jätkata oma pikka teekonda. Peale hommikueinet oli veel hetk asjad kokku pakkida ja bussi minna. Järgmine sihtkoht oli Rovaniemis asuv Arktikumi muuseum, mis oli Oulust kolmetunnise bussisõidu kaugusel. Bussisõidul jutustas giid meile saami rahvast ja nende traditsioonidest ning tutvustas meile Rovaniemi loodust. Samuti rääkis ta meile eesootavatest päevastest tegevustest ja kolmetunnine sõit mööduski väga kiirelt ning jõudsime kohale Arktikumi muuseumisse.  Seal jagati meile küsimustega lehed, mida saime täita vastustega muuseumis leitava kohta. Tunnikese sisse, mida saime seal veeta, mahtus ka lisaks konverents, kus “president” Päts ja tema nõustaja Karl arutasid teemal „Ukraina sõda“ ja suveniiride ostlemine. Sealt edasi liikusime poodi, et osta süüa õhtuseks grillimiseks.
Muuseumi ja poe külastusega ei lõppenud meie 2. reisipäeva kultuuriprogramm. Ees ootas jõuluvana külastus. Kohale jõudes astusime kogu klassiga üle põhjapolaarjoone. Jõuluvana külas tegime pilti jõulutaadiga ja laulsime talle laulu „Tiliseb, tiliseb aisakell“. Paljud kirjutasid jõuluvanakülas oma peredele ja tuttavatele kirju, mis jõuavad Eestisse kohale 24. detsembril. Igati emotsiooniderohke jõuluvana külastus sügisel jättis väga sooja tunde meie kõigi sisse, et nüüd jääda ootama juba õiget jõuluaega.
Järgmisena sõitsime kolm tundi oma majutuskohta Tankavaarasse. Teel sinna tegime vahepeatuse ühes käsitööpoes, kus väljas müüdi erinevaid hoidiseid ning kohtasime samuti ühte soomlast, kelle käest sai osta moose ja kukemarja mahla. Kahjuks oli tal enamus kaubast juba müüdud, kuid ta lubas meile järgmisel päeval tuua juurde moose ja mahlu just meie reisiseltskonnale. Enne ärasõitu tuli meile bussi trummi lööma poeomanik. See pidi ära võtma kõik halva energia, mis meil oli, ja head juurde andma. Umbes viie paiku jõudsime me ööbimiskohta, kus jagunesime väikestesse majakestesse ja juba kella kuuest alustasime oma retke, et matkata mäe otsa, mis oli 420 meetri kõrgune. Mäepealne vaade oli imeilus ja vääris igati minemist üles mäetippu. Teel oli võimalus suhu pista mustikaid ja pohli ja näha  erinevaid taimeliike. Vaated mäe otsas nähtud ja pildid tehtud, hakkasime tagasi liikuma, et grillida õhtusööki. Õhtul saime me veel nautida üksteise seltsi, mängides seltskonnamängu „Maffia“  ja niisama rääkides. Just nii sai väga tegus päev õhtusse, et alustada juba 3. reisipäevaga.

Eelviimast päeva alustasid osad varahommikuse matkaga mäe otsa päiksetõusu vaatama, ülejäänud ärkasid hommikusöögiks. Pärast sööki liikusime kullamuuseumisse, kus olid koopiad vanadest kullakaevurite majadest, kullauhtja kuju ja kullamuuseum ise. Muuseumis saime vaadata õppefilmi kullauhtmise kohta ja uurida näitusel erinevate riikide ajalugu kullaga ja kullauhtmisevahendeid. Lisaks saime ka ise kulda uhta liivast, mis tuli nende enda jõe äärest ning kõik said pärast oma leitud kulla väikses katseklaasis koju viia. Pärast lõunasööki istusime bussi ja sõitsime edasi ametüstikaevandusse, kus kohalik giid rääkis meile ametüsti ja kvartsi ehitusest ning kuidas nad tekivad. Hiljem läksime kaevandamise alale, kus saime ise kaevata ja otsida endale ametüsti, mida oli seal päris palju. Kui kõik olid lõpetanud, said nad oma leitud kivid kaasa võtta ja minna mäe jalamile, kus saime lõkke peal küpsetatud pannkooke. Ülejäänud õhtu sõitsime bussis ning nägime väga ilusat päikseloojangut.

Klassireisi 4. päev hakkas söömisega ööbimiskohas ja siis kähku bussile, kuna ees oli terve päev sõitmist. Sellel päeval sõitsime nagu ka esimesel päeval 8 tundi ning tegime vahepeal lõunapausi. Bussis magasid paljud oma ööde unevõla ära ning rääkisid ja mängisid erinevaid seltskonnamänge. Kui me lõpuks pärast pikka sõitu sadamasse jõudsime pidime ruttu laevale minema. Laeval veetsime oma viimaseid lõpureisi hetki einestades ning rääkides üksteisega. Need kes tahtsid said veel külastada poodi ja osta kinke oma perele. Kell 21:30 jõudsime lõpuks tagasi kodumaale ning jätsime hüvasti giidiga. Samuti jätsime hüvasti oma klassikaaslastega ja õpetajatega, et minna koju, jagada elamusi klassireisist ning välja puhata järgnevaks koolipäevaks.

Oma muljeid jagasid Miia, Eleanor, Johanna ja Mia-Laurel

1. september algas meil sel aastal eriliselt – suundusime klassiga Maarjamäele piknikule. Kuigi plaan oli nautida päeva vabas õhus, rikkus vihm kõik plaanid. Selle asemel, et murul istuda, sättisime end vihma eest varju ja kogunesime ühiselt suure laua ümber. Õpetaja tutvustas meile eesootava kooliaasta plaane. Vanemad olid samuti meie lähedal ja pidasid omaette pikniku. Toitu oli palju, kuid vihm tegi söömisest pisikese väljakutse. Hoolimata ilmast, oli meil siiski tore – rääkisime omavahel suvemuljetest ja nautisime head seltskonda. Kuigi ilm ei olnud meie poolt, jääb see kooliaasta algus kindlasti meelde oma erilisuse tõttu.

Teksti kirjutas Maria

Foto: Merle Rannala

10.-11. juuli käisime klassiga ekskursioonil Prangli saarel. Pärast tunniajast sõitu praamiga jõudsime Pranglile ning viisime oma asjad majutusse. Peale seda oli meil kastiautoga ekskursioon, mille käigus külastasime saare kultuurimaja, kirikut, randasid ning samuti kivi, mille legendiks on, et kui sa lased sealt liugu, siis saad 100% lapse, ja gaasiauku, kus katsetati meie leidlikust tule kustutamisega. Pärast ringkäiku oli meile korraldatud aardejaht, mille võitjaks osutus tiim Aleksander, Gustav, Rihard, Kaarel, Karl, Alfred, William ja Gregor. Päeva teises pooles oli meil vaba aeg, mida kasutasime mängimiseks ja magamiseks. Õhtuks oli meile ettevalmistatud saun ning tünn, mida osad kasutasid isegi kella üheni öösel. Õhtul tegime ise süüa grillides.
Teisel päeval hommikul üles ärganud, käisime kohalikus kohvikus hommikust söömas ja peale seda oli meil vaba aeg, mil osad klassist vaatasid koos telesarja “Suits”. Varsti pärast seda oli aeg praamile astuda ning tagasi koju minna. Sealt jõudsid kõik ilusti koju ja järgmisel päeval toimunud aktusele. Meil oli väga tore ja lõõgastav klassireis.

Teksti kirjutas Mia-Laurel

Eelmise õppeaasta lõpus ja terve praeguse õppeaasta jooksul, kaitses terve meie klass edukalt oma loovtööd. Teemad varieerusid laialt ja oli palju huvitavaid töid. Mitmed loovtööd olid kokakunstiga seotud, teised aga muusikaga ja nii mõnedki tööd olid sporditeemalised. Kõikidele oli loovtöö kindlasti huvitav ja hariv ülesanne ning hea viis loova mõtteviisi arendamiseks. Lõpetuseks said kõik oma käega katsutavad loovtööd näitusele ülesse panna.

Teksti kirjutas Rasmus

Põlva Intsikurmu  laululaval toimus laupäeval, 01. juunil kuues võrukeelne laulu- ja rahvapidu. Selle toreda peo nimi oli Uma Pido, kus oli palju rõõmu ja mis ühendas Eestile omase laulupeotraditsiooni.  Samuti osalesid seal ka tantsijad. Esinejaid oli kokku umbes 4 000.
Meie kooli koor asus teele juba päev varem, mis oli 31. mai õhtupoolikul. Võtsime suuna Tartu poole, kus tegime väikese söögipeatuse ja siis juba jätkasime oma teekonda Parksepa Keskkooli, kus oli meie ööbimispaik enne Uma Pido. Peo eelõhtu oli meile kõigile väga heade emotsioonidega, saime kõik omavahel koos olla, käisime kohaliku järve ääres ujumas ning lõõgastusime massaažitoolis.
Järgmisel päeval peale hommikusööki sõidutas buss meid Intsikurmu laululavale, kus enne pidu oli peaproov Eestimaa palaval juunikuu esimesel päeval. Palavusest saime värskendust, kui tugev sadu tegi meid läbimärjaks. Aga kõigele vaatamata olime rõõmsad, sest kõik teadsid, et saame oma märjad riided vahetada esinemiskostüümide vastu.
Kell 18.00 algas see vahva pidu peale, mille teemaks oli mäng. Uma Pido lavastaja Diana Leesalu on tutvustavas artiklis kirjutanud, et inimesel on olemas üks isevärki oskus midagi teha, millel ei pruugi olla mitte mingisugust muud praktilist eesmärki, kui lihtsalt tunda rõõmu. Tunda siirast ja lihtsat rõõmu koosolemisest, kooslaulmisest ja kooshingamisest.
Teemaga, millega autor peo lavastas, täitis see pidu looduslikult väga ilusas paigas oma eesmärgi sajaprotsendiliselt, sest kõik pidulised olid tõesti väga rõõmsad. Lisameelelahutusena tooksin siin välja ka ühe toreda seikluse, kui saime koorikaaslastega pildi teha koos Jüri Ratasega.
Üheskoos lauldes, tantsides ja lustides hoitakse võrokeste pärandit.

Muljeid jagas Eleanor

20. mail käisime klassiga kunstimuuseumis PoCo (Pop and Contemporary Art Museum).
Läbisime haridusprogrammi „Popkunsti A ja O“. Uurisime erinevaid popkunstnikke: Andy
Warhol, Keith Haring, Takashi Murakami, Roy Lichtenstein, Yayoi Kusama. Nende loomingud
on väga erksavärvilised, seriaalsed, kasutati koomikseid, kaubamärke, poptähti jms. Teoseid
oli väga huvitav jälgida, võrrelda ja kõrvutada erinevate ühiskondlike probleemidega.

Teksti kirjutas Karolin

Sügisel pakuti kõigile 8. ja 9. klassi õpilastele võimalust osaleda õpilasvahetuse projektis Saksamaal, mille eesmärgiks oli teha koostööd Humboldt- Gymnasium Vatterstetteniga ja tuvastada magneetilisi baktereid veekogude põhjamudas. Konkurents üksikutele kohtadele oli tihe, meie klassist valiti projekti Ako ja Liisi. Alustuseks räägiti kõigile projektis osalejatele uurimistööst, mille jaoks hakkasime koguma infot ehk magneetilistest bakteritest veekogude põhjamudas. Samaaegselt tegelesime ka õpilasvahetusega, kõik said omale sakslasest paarilise, kellega hakkasid usinalt suhtlema. Kui kevad oli kätte jõudmas kogunesime uuesti, et katsetada mikroskoopide kasutamist ja magnetvälja tekitamist, samuti hakkasime organiseerima sakslaste Eestisse tulekut. Nädal sakslastega Eestis oli kõigile uus ja põnev. Nädala jooksul osalesid sakslased meie õppetöös, samuti käisime koos matkadel ja tuuridel, kokkasime ja mis kõige tähtsam, tegelesime oma projektiga. Sakslased said korraliku elamuse Eestist: said näha nii päikest, vihma kui ka lund ehk siis tavalist Eesti kevadist ilma, käia traditsioonilises saunas ja samuti maitsta rahvustoite. Nädala lõppedes läksid sakslased tagasi Saksamaale, väsinult kuid õnnelikult. Paar nädalat hiljem oli meie kord neile Saksamaale külla minna. Kohe esimesel päeval Saksamaal saime kogeda korralikku Saksa hommikusööki, mis oli kõigile väga põnev kogemus. Nädala jooksul osalesime ka meie oma paariliste õppetöös ning vabal ajal käisime muuseumites ning veetsime aega vahetusperedega. Samuti viidi meid projekti läbi viivasse ülikooli, kus meile tutvustati täpsemalt meie projekti ja selle eesmärki, kogutud teadmisi saime kasutada mitmetes projektitundides. Kuid nagu kõik asjad kunagi, möödus meie imetore nädal Saksamaal kiiresti ning peagi oli aeg tagasi Eestisse lennata. Viimasel päeval jätsime kõik oma paarilisega ja perega hüvasti ning alustasime teekonda tagasi koju. Kõigile oli see üks eriliselt tore ja meeldejääv kogemus ning kõik loodavad ja ootavad, et saaksime neile taas külla minna.

Muljeid jagas Liisi