141b

Mariann, Emilie, Hanna, Sören ja Leo võtsid 23. novembril suuna lörtsisest Tallinnast lumisesse Viljandisse ehk keskaegsesse Fellinisse, mis sai Hamburgi-Riia linnaõiguse aastal 1283 ehk 700 aastat enne Madis Somelari sündi.Viljandi kuulus 14. sajandist alates Hansa liitu. Käisime ordulinnuses, Viljandi muuseumis, Jaani kirikus. Lisaks külastasime Carl Robert Jakobsoni ja Johan Laidoneri monumente.

 

 

Ordulinnus

Viljandi järve ääres, ühel kolmest järjestikusest kõrgendikust asus muinasaegne kindlus. 800 aastat tagasi ehk aastal 1224 andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu asendada muinasaegne muld- ja puitkindlus kivikindlusega. Linnuse ehitus ja moderniseerimine võttis koos pausidega aega üle 200 aasta. Linnusest sai üks Vana-Liivimaa uhkemaid, see on võrreldav Riia ordulinnusega. Pealinnuseks oli punastest tellistest laotud konvendihoone, millest on tänapäeval alles vaid üks sein. Poola-Rootsi sõdade käigus 17. sajandi algul hävis kindlus ning Rootsi ajal otsustati seda mitte taastada. Hiljem kasutati varemeid ehitusmaterjalina. Käisime ka 1879. aastal üles pandud rippsillal, mis ühendab tänapäeval lossimägesid. Lossimägedest oli hingemattev vaade Viljandi järvele. 

 

Viljandi Jaani kirik

Kirik ehitati 1466-1472 frantsisklaste kloostrikirikuna. Klooster suleti 1560. aastal ning kloostrihooned hävisid järgnevate sõdade käigus. Rootsi ajal kohandati kirik linnakirikuks. Nõukogude ajal muudeti see mööblilaoks, kuid hiljem siiski rekonstrueeriti kirik ning sellest sai taas pühakoda.  

 

 

Muuseum ja monumendid

Viljandi muuseumis nägime nii muinasaegseid venekirveid kui ka keskaegseid rahvarõivaid. Selfile jäid Carl Robert Jakobson, kes oli eesti ühiskonnategelane ja ajalehe Sakala looja, ja Johan Laidoner,  kes oli sõjaväelane ja poliitik. Muidugi astusime läbi ka kuulsast Rohelise Maja Kohvikust ning nautisime ilusat talveilma.

 

Pildid: erakogu

Postitatud: Pühapäev, 01.12.2024 kell 06:57 Kategooria: Määratlemata. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0