141b

Kuigi rebaste nädal sai ametlikult alguse 15. septembril, algasid ettevalmistused juba palju varem. Esimene koosolek toimus 6. juunil, kus me saime teada nädalaplaani, rebaste nädala teema ja flashmob’i laulu. Teemaks oli videomängud, mis jagunesid omakorda 10 erinevaks grupiks: Super Mario, Fortnite, Minecraft, Subway Surfers, Pokemon, Counter Strike, CoC, Angry Birds, Hay Day ja Among Us. 

Terve suvi toimusid ettevalmistused, et iga üritus oleks nii meile kui rebastele meeldejääv. 29. augustil saime kokku terve lennuga Teatri- ja Muusikamuuseumis, kus toimus meie viimase gümnaasiumiaasta infotund. Meile räägiti eksamitest, tähtsatest üritustest, lõpetamisest ning muidugi ei jäänud ka rebaste nädal nimekirjast välja. Kõige tähtsam päev oli 2. september, mil toimus rebaste valimine. Kell 19.50 olid kõik juba arvutite juures, et kell 20.00 valida just see üks kindel 143. lennu õpilane. Kinnitused olemas, algas rebastega anonüümne suhtlemine meilil ja instagramis. Esimesed kaks nädalat täitsid rebased usinalt kõrgemate jõudude poolt saadetud ülesandeid.

5. septembril tuli lennu messengeri vestlusesse sõnum: ,,täna õhtul saadame rebastele ametliku meili, et esile kerkis üks kahetsusväärne juhtum ja rebaste nädala toimumine on küsimärgi all. Õhtu lõpuks teatame rebastele, et otsustasime rebaste nädala ära jätta. Nende klassijuhatajad ja õppealajuhataja on meie kavatsustest teadlikud. Esmaspäevases (8.sept) infotunnis saavad rebased teada, et ühtegi vahejuhtumit tegelikult polnud. Alates infost, et rebaste nädal jääb ära võib instagrami kontode alt rebastele taas kirjutada, aga sel juhul teate, et kaasa tuleb mängida, sest rebaste nädalat ju ei toimu!’’ Õnneks jäid rebased meili uskuma ning me ehmatasime neid päris korralikult.

12. septembri hommik algas tervel gümnaasiumil Kalevi staadionil, kus meie ja rebased hakkasime õppima flashmob’i tantsu. 143. lennu rebaste nädala tants on tehtud LMFAO laulule ,,Party Rock Anthem’’. Rebased olid esimeses proovis väga tublid ning said refrääni osa selgeks.

Järgmisel nädalal oli Tallinna kesklinn väga kirju, meie rebased pidid iga päev kell 7.20 olema Roosikrantsis, et tantsu edasi õppida. Ilmaga neil ei vedanud, vihma sadas kõikidel hommikutel. Iga koolipäev oli sisustatud erinevate tegevustega, kus grupid omavahel võistlesid. Nädala plaan oli traditsiooniline. Esmaspäeval toimusid sportmängud, teisipäeval viktoriin ning lisandus ka moeshow, kolmapäeval oli orienteerumine ning reedel flashmob, ristimine ja pidu. Neljapäeva said rebased ja jumalad puhata, et jõudu koguda ning reedel viimast võtta.

Pilt: Kaarel Tammann

2025. aasta rebaste nädala flashmob toimus Raekoja platsil, kus pole varem ühtegi Tallinna Reaalkooli flashmob’i toimunud. Uue maja ehituse ning vana maja remondi tõttu toimus rebaste ristimine Hopneri majas. Kõikidest 143. lennu õpilastest said täisväärtuslikud Tallinna Reaalkooli gümnasistid. Päeva lõpetasime Prive klubis, kus esinesid nii reaalikad kui ka artistid mujalt. Õhtu põhi artist oli Sam. Oli näha, et rahvas nautis pidu. Nädalale pani punkti ühine koristamine Hirve pargis.

Pilt: Kaur Eskor

Flashmob’i video https://www.youtube.com/watch?v=HmkX5ADG5Yw 

Oleme oma rebaste üle väga uhked ning loodame, et nad naudivad gümnaasiumit sama palju kui meie!

12. septembril toimus Kalevi staadionil gümnaasiumi spordipäev. Seekord algas meie spordipäev ebatraditsiooniliselt rebaste nädala tantsu õppimisega. Nii rebased kui ka jumalad olid kõik “Party Rock Anthem” laulule üheskoos puusa nõksutamas. Kui spordipäeva avasõna oli antud, saime lausa topelt soojendust teha ning siis algas päeva kõige põnevam osa– kes kuulutatakse 2025. aasta pendelteatevõistluse tšempioniks. Võistlus oli väga tasavägine, kuid meie klass saavutas auväärse teise koha! Kui magus võit oli käes, liikusime rõõmsalt edasi järgmistele individuaalaladele, milleks olid paigalt kaugushüpe, 100 meetri jooks, tüdrukutel 400 ja poistel 800 meetri jooks. Meie klassi parimad spordipoisid olid see aasta 100 meetri jooksu teise koha omanik Kristjan Arukaevu, kaugushüppe kolmas koht Miikael Kübar ja uhke esimene koht Samuel Urb. Päeva lõpetuseks mängis meie klassi poiste tiim jalgpalli ja tüdrukute esindustiim pani end proovile korvpalliviskes. Ja otse loomulikult ei jäänud kellelgi saiake ja õun võtmata!

Pilt: erakogu

12 aastat tagasi ei oleks me suutnud arvata, et peame juba väikeseid koolijütse kooli viima, aga see päev jõudis kahjuks kiiresti kohale. 1. septembril pidime koolis olema kell 11, et meie klassijuhatajalt kuulda juba natukene melanhoolset juttu, kuidas tegu on meie viimase aastaga ning eksamid on põhimõtteliselt juba ukse taga. Esimene aktus oli Roosikrantsi hoovis, kus osalesid 2. – 12. klass. Sellele järgnes natukene vaba aega ning kell 14.15 pidime olema tagasi Roosikrantsis, et näidata 152. lennu lastele nende koolimaja. Mitmed meist sattusid sinna esimest korda. Kell 15.00 hakkas aktus Tallinna Prantsuse Lütseumi aulas, kus jagati lastele koolimütsid ja aabitsad ning kõne pidas 141.c klassi õpilane Nora Meresma. Peale aktust järgnesid keemia ja füüsika tunnid, kus nii mõnegi 1. klassi õpilase teadmised olid meiega võrdsel tasemel. Meie viimaseks ülesandeks oli saata meie uued sõbrad nende esimesse klassiruumi esimeseks klassijuhataja tunniks. See päev jääb meile kindlasti meelde nagu meie esimene koolipäev 2014. aastal.

Pilt: Ingrid Kuusk

Jaanuaris alanud riigikaitse tunnid on jõudnud suurejoonelisele lõpule nädalavahetusel toimunud riigikaitselaagri näol. 30. mail tulid meile G. Otsa tänavale vastu kolm bussi, mis viisid meid Valtu jahilasketiiru. Silm selge, käsi tugev, kõik lasud tabasid märki. 

Õhtul jõudsime Karitsa jahispordi- ja puhkekeskusesse. Seal saime kohe kätte oma vormid ning hakkasime telke püsti panema. Magasime kõik nagu kilud karbis, aga vähemalt oli soe. Esimesel ööl oli meil juba 3 häiret. Kui kuulsime häire tunnussõna, pidime kõik oma telkidest välja jooksma ja moodustama laagri territooriumi ümber ringkaitse. Tegelikult ohtu ei olnud, oleksime võinud lihtsalt terve öö magada. 

Teine päev algas mõnele kell 6 ujuma minekuga. Teised said magada 7.20ni ning kell 8 seisime uhkusega rivistusel ja tegime saabuva rannahooaja puhul mõned ergutavad harjutused. Päev jätkus söömise ja seejärel õppepunktide läbimisega. Saime selgeks žguti paigaldamise, maas roomamise, maskeerumise, riviliikumise ja palju muud põnevat. Õhtul said jaoülemad staabist raadiosaatjad ja juhised öisteks tegevusteks ning kella 00ist hakkaski laagri ümber pihta vastutegevus. Meile see loomulikult pinget ei pakkunud ja vähem kui kolme tunniga saime kätte kõik vastased. Saime rivistusel selle eest kiita ning lastekaitsepäeva puhul lasti meid ka magama. 

Järgmisel päeval ootasid meid ees veel mõned tegevused ning jaotelkide pakkimine ja vormide tagastamine. Siis saime koguneda bussidesse, minna koju ning lõpuks puhata (arvestusteks õppida).

Riigikaitselaager pakkus meile katsumusi, millest nüüd on saanud unustamatud mälestused. Kõike seda poleks olnud ilma meie austatud riigikaitseõpetaja kol-ltn Toominguta ning toredate laagri läbiviijateta. Aitäh!

Pildid: erakogu

Kui meil oli tehtud Tammsaare kahe raamatu tööd ja Tammsaare koondtöö, võtsime terve lennuga suuna Vargamäele. Matka alustasime 27. mail Solarise kõrval olevast parklast, kus me pidime olema kell 9.30. Umbes tunnikene sõitu ning jõudsimegi Järva-Madise külla, kus külastasime kirikut, mis on ,,Tões ja õiguses’’ samuti ära mainitud. Peale kiriku tuuri seadsime sammud Kodru raba matkale, mis oli umbes 4 km pikk. Kes oli eriti heas tujus nautis ujumist ühes laukas. Öeldi, et vesi oli külm, aga mõnusalt karastav. 

Enne kui me aru saime olime Vargamäele kohale jõudnud. Seal tegime ühe kauaoodatud lõunakese ning siis hakkas meil muuseumi tuur. Vaatasime üle kõik hooned, mis olid Tammsaarega seotud ning siis seadsime oma sammud bussi ja olimegi järsku Tallinnasse tagasi jõudnud.

pildid: õp Kristi Koit

21. mai ei olnud lihtsalt ilusa ilmaga kolmapäev ega matemaatika riigieksami päev, vaid meie UT kaitsmise päev. Meie pikk ja raske töö oli lõpusirgel ning jäänud oli veel viimane sprint. Meil oli kokku 13 komisjoni, millest neli said kaitsmist alustada juba kell 8.30 hommikul. Nii mõnelgi oli kaitsekõne välja prinditud, kuid leidus ka selliseid, kes klassi ees improviseerisid. Närv oli kindlasti kõigil sees. Kas ma ikka oskan komisjoni ja kümnendike poolt esitatud küsimustele vastata? See oli küsimus, mis iga õpilase peas tiksus. Kella 15ks oli meil kõigil kivi südamelt kukkunud, sest siis said kõik oma tööd kaitstud ning sai lõpuks ilusat ilma nautima minna.

Mõned emotsioonid kaitsmisest: 

,,Lõpuks tehtud, nii palju kergem on. Kaitsmisel olin pigem närvis, aga ei olnudki tegelikult nii hull’’

,,Nii hea tunne lõpuks see aastapikkune töö lõpetada. Olin enne I kollokviumi rohkem närvis kui enne kaitsmist.’’

,,Sõber, kes kuulas, ütleset olin nagu robot. Kõne lõpus õnneks ühtegi küsimust küsida ei osatud, aga väga tore lõpuks taas elu omada. Saab muru katsuma minna.’’ – ,,Sõber kinnitab, ta oli robot.’’

,,VABADUUUUUUUUUS!!!!’’

Pilt: erakogu

Edu 142. lennule! See polnud tegelikult nii hull  😉

Gümnaasiumi traditsiooniline ühine teatrireis toimus sel aastal 4. aprillil, mil sõitsime Tartusse vaatama William Shakespeare’i “Tõrksa taltsutust”. Ajastasime oma jõudmise ülikoolilinna niimoodi, et saime enne etenduse algust ka pisut linna peal ringi vaadata. Kes käis söömas, kes poodlemas, kes jalutas niisama. Pisut enne seitset kogunesime siiski kõik teatrimajja. Vanemuise lavalaudadele toodud Priit Strandbergi teatritükk paistis esialgu hirmuäratavalt pikana, eriti reede õhtu jaoks pärast pikka koolinädalat, ent tegelikult suutis pea neljatunnine etendus hoida ka kõige väsinumate õpilaste tähelepanu. Pealegi andsid kaks vaheaega võimaluse teha sirutuspause, et siis etendust uue hooga edasi jälgida. “Tõrksa taltsutus” on komöödia ja nõnda ei maksa imestada, et aeg-ajalt kostus saalis mõni naerupahvak, kusjuures naeruturtsatusi oli kuulda nii õpilaste kui ka õpetajate istmeridadest. Samuti olid köitvad näitlejate uhked kostüümid, millega osavalt jäljendati rõivamoodi Shakespeare’i eluajal, kuhu näidendi tegevus ka enam-vähem paigutub. Etenduses mängis naispeaosa Maria Annus, keda meie teame Reaalkooli vilistlasena. Suurepärased rollid tegid veel Veiko Porkanen, Maarja Johanna Mägi, Ken Rüütel ja teised. Etenduse järel pakkus palju kõneainet näidendi mõte. Kes siis lõppude lõpuks kelle taltsutas? Eks selline elav arutelu etenduse üle näitabki, et tegu on õnnestunud lavastusega, mis ei jäta kedagi külmaks, vaid paneb vastupidiselt mõtlema ning kaasa rääkima. Elavad arutelud vaibusid alles bussis, kus pimedus ning keskööle lähenev aeg nii mõnegi suigatama sundisid.

Jutu kirjutas Lisette

Kui me 2024. aasta sügisel uurimistöid kirjutama hakkasime, ei suutnud keegi arvata, et need kunagi valmis saavad. Kõik tundus nii raske olevat. Enne, kui me märgata suutsime oli 31. märts käes ja me pidime oma uurimistööd ära esitama. Olime väga tublid ning 31/37 tööst said esitatud drive’i kausta õigeaegselt. 

31. märtsil tähistasime kahte võitu – liikumiskavad ja uurimistööd. Kui me detsembris võitsime liikumiskavad, saime kingituseks pääsmed bowlingusse ning 31. märts oli just ideaalne päev, et need ära kasutada. Peale kooli võtsime kõik suuna Mere pst poole, et veeta lõbus õhtupoolik klassiga bowlingus. 

Pilt: erakogu

Suusavaheajalt tagasi tulles ootas meid ees suusapäev Kõrvemaal. Sisimas lootsime, et suusapäev jääb ära, sest Tallinnas polnud lund juba mitu nädalat olnud, aga siiski pidime suusad varnast võtma ja Kõrvemaale minema. Kavas oli traditsiooniline 6 x 0,8 km teatevõistlus, kus igast klassist oli vaja 3 tüdrukut ja 3 poissi. Meie klassi esindasid Mei, Emilie, Ingel, Miikael, Samuel ja Sander. Võistlust alustasime kolmandalt kohalt, siis jõudsime esimesele kohale, kuid lõpuks saavutasime tugeva teise koha. Kogu gümnaasiumi arvestuses olime neljas kõige kiirem klass. Peale teatevõistlust saime frikadellisuppi ja maitsvat teed, et end üles soojendada ning siis hakkasime uuesti Tallinna poole liikuma.

Pilt on tehtud paar päeva peale meie suusapäeva.

Pilt: erakogu

Stressirikka arvestuste nädala lõppu mahtus veel gümnaasiumi jõulupidu. Selle aasta teemadeks olid kuulsad muusikavideod. Meile osutus Lady Gaga ,,Bad Romance’’ ning kohe oli otsustatud, et Samuelist saab meie Lady Gaga. Proovid toimusid peale igat koolipäeva. Kas see mõne arvestuse tulemust ka mõjutas, see jääb teadmata.

13. detsembril lõime särama Tallinna Prantsuse Lütseumi aula ning lavale astusime väga enesekindla kavaga. See aasta me küll top 3 ei pääsenud, aga õpetaja Reimann ütles, et olime tema lemmikud, ning õp Kupitsale pakkusid meie tantsuoskused suurt üllatust.

Nagu hea vein – iga aastaga paremaks!!

Pilt: Mihkel Paumverk