142a

Tantsuetendus “MeeleKolu” oli üks vahva etendus, kus lõpuosas sai publik ka osa võtta.
Ühes valges-valges saalis on üks valge kriuksuv uks
Selle valge kriuksuva ukse taga pimestab vaimustav valgus
Selles pimestav-vaimustavas valguses seisab nurgas nagisev nagi
Selles nagisevas nagis ripub üks kotti topitud tagi
Tagi taskupõhja on peidetud üksik hirmunud legopätt
Kellele roosa taskurätik lahkelt ulatab kätt
Maas rullib rõõmsalt end lahti valge ning vajalik vaip
Vaiba alla on peitu pugenud lodev ja logelev laip
Lendab lae alla õhetav ja õnnest õhkav õhupall
Tal täitunud on soov jääda hõljuma üleval
http://stl.ee/lavastus/meelekolu/

Postitatud: Reede, 24.03.2017 kell 16:41 Kategooria: Määratlemata. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0