142a

Käisime oktoobri alguses teatris vaatamas “Pal-tänava poiste” etendust. Räägime natuke mida see etendus endast kujutab.
Raamatu autor on Ferenc Molnar. Lavastus „Pal-tänava poisid“ esietendus VAT Teatris 16. novembril 2004. aastal. Lavastuses mängisid Margo Teder, Janek Sarapson, Tanel Saar ja Kaspar Jancis. See koosseis mängis lavastust 10 aasta vältel 200 korda. Viimane etendus toimus 7. novembril 2014. Uues koosseisus tulid lavale Mihkel Kabel, Meelis Põdersoo, Martin Kõiv ja Maarius Pärn. Laval nägime kuidas oli tehtud väheste rekvisiitidega ja väheste näitlejatega väga lahe etendus. Etendus algas sellega, et lavale astusid neli vanameest. Alguses ajas see natuke segadusse ja ma arvasin, et äkki me vaatame valet etendust, aga näidendi lõpu poole oli paremini aru saada kes ja miks nad seal olid. Mulle jäi silma see, kuidas nad kasutasid rekvisiite erinevate asjadega ja kuidas nad kogu aeg rolle vahetasid. See meeldis mulle, sest see oli väga omapärane. Minu kõige lemmikum koht oli see, kus Nemecsek laulis. Küll aga kui midagi parandada, siis oleks võib-olla võinud paremini lahti seletada, mis kus toimub, sest kohati jäi see segaseks.
Kindlasti kiidaksin eriliselt lavastajat, kes oli nii hästi välja mõelnud kagu lava kujunduse ning kiidaks ka näitlejaid, kes suutsid nii mitut rolli korraga täita. Minu lemmiknäitleja oli Martin Kõiv, kes mängis väga paljusid erinevaid rolle (näiteks Gereb). Nii palju kui mina nägin, tundus mulle, et publikule meeldis etendus ja nad jäid nähtuga rahule. Minule  isiklikult väga meeldis ja mul ei hakanud kordagi igav. Kindlasti võiks paralleele tõmmata päriselu ja selle loo vahel. Näiteks Nemecseki surm näitas seda, et ka kõige väiksemad ja nõrgemad võivad surra kangelastena ja ka seda, et elu ei olegi aus.
Võrreldes raamatut ja näidendit, meeldis mulle raamat rohkem, sest seal oli rohkem detaile ja mul tekkis endal hea ette kujutis, kuidas need tegevused seal toimusid (näidendis jäi see kohati segaseks).

Tekst ja foto Liisa Lota