142a

28. märtsil käisime klassiga kommunismiohvrite memoriaali juures, kus on kirja pandud iga teadaolev küüditamise läbi hukkunud inimene. Meile rääkisid oma sugulastest Kaspar ja Karolin. Peale seda külastasime ka ajaloomuuseumi, kus meile tutvustati erinevaid nõukogudeaegseid monumente.

Kas teadsite, et Lenin on ainus inimene maailmas, kellel on oma monument igal mandril?

Muuseumis räägiti veel meile Maarjamäe lossi ajaloost ja elust Eestis nõukogude ajal. Peale lühikest tuuri läksime õppeklassi ja tutvusime asjadega nõukogude ajast.

Mõtteid jagas Sten Arti

Veebruaris käisime klassiga Keller teatris vaatamas näidendit “Afäär”. Keller teater erineb teistest teatritest, kus käinud oleme. Näitlejaid oli vähe, tegevus toimus kõik ühes ruumis ning tunne oli nagu oleks ise etenduse sees. Tegevus toimus terve aeg meie silme ees, mis tähendas, et kõik dekoratsioonid olid väga loovalt süžeesse sisse mängitud. Etendus rääkis, kuidas vanemat ehtekusntnikut üritab pikkade ja läbimõeldud ajumängude kaudu petta noormees Billy. Loos oli palju järske ning ootamatuid kannapöördeid, mida oli huvitav ja naljakas jälgida. Näitlejad olid hästi rollis sees ja klassiga oli tore väljaspool kooli aega veeta.

Mõtteid jagas Laura

9. veebruaril käisime Scheeli Restoranis restoranieketi koolitusel. Seal räägiti lauakatmisest, restoranieketist, viisakusreeglitest ning teenindusest.

Koolitus algas kahekäigulise lõunasöögiga, mis algas pasteedise eelroaga. Saime valida, kas sööme pearoaks pardifileed porgandikreemi, pirni ja arooniakastmega või käsitööpastat veisesisefileega valge vermuti kastmes ning sõime magustoiduks Crème Brûléed. Söömise käigus näidati esitlust ja räägiti ohtralt toitlustuse ajaloost, restoranide erinevustest ja restorani söömis- ja teenindusetiketist. Peale lõunasööki näitas peakokk meile pisut kööki, rääkis menüüst ja selle muutumisest aastaajati ning tutvustas erinevaid alkoholjooke. Saime küsida küsimusi toitlustuse ning Scheeli ja muude restoranide kohta, millele peakokk meeleldi vastas.

Toit maitses enamjaolt kõigile väga hästi ja peakokk Rein, kes meile koolitust andis, oli toitlustuses kogenud ja väga meeldiv.

Mõtteid jagas Jürgen

Just enne jõuluvaheaja algust käisime klassiga Niguliste kirikus muuseumituuril. Tuuri jooksul tutvustas meile giid nii kiriku huvitavat ajalugu, kui ka selles olevaid kunstitöid. Lähemalt tutvustati Bernt Notke “Surmatantsu” ja Lübecki linnast tellitud kuldset kappaltarit. Tuuri jooksul oli võimalik käia ka kiriku tornis, kust saime näha väga ilusat vaadet Tallinna vanalinnast. Peale tuuri lõppu oli kõigil võimalus minna koju.

Õhtul kogunesime aga uuesti. Seekord olime kõik koos kooli aulas, kus algas meie lennu jõulupidu. Jõuluvana käest kinkide kätte saamiseks pidid kõik esinema oma laudkonnaga. Esinemistega liitusid ka õpetajad. Esitati igasuguseid asju muusikapaladest kaarditrikkideni. Vahelduseks toimusid ka ühistegevused. Õhtu lõppuks said kõik oma kingid rõõmsalt kätte ja suundusid reipalt jõuluvaheaja poole. Üldiselt olid muljed päevast head ja tore oli terve lennuga koos aega veeta.

30. novembril olid meil tavapärasest erinevad kirjanduse tunnid, sest käisime klassiga Rahvusraamatukogus muuseumitunnis. Muuseumitunni mõtteks oli tutvuda pildiga läbi kirjelduse.

Esimene ülesanne oli pilt antud kirjeldusega kokku viia. Pildid olid genereeritud tehisintellekti abil. Teises ülesandes anti meile raamatu pealkiri, katkend raamatust ja sellega seotud pilt. Pidime need kõik omavahel ühendama. Kolmandaks ülesandeks oli pildi järgi oma kirjelduse kirjutamine. See meeldis klassikaaslastele kõige rohkem.

Lõpus andsime juhendajale tagasisidet, saime kommi ja nii see tore koolipäev lõppes.

Mõtteid jagas Kadri-Ly

Oktoobris vastu vaheaja algust oli meil klassiga klassiöö. Klassiöö oli väikses majas ja pidu käis terve öö. Õhtu alguses korraldas Marta ülejäänud klassile toredaid mänge, tegevusi ja ülesandeid, mida gruppides või kõik koos tegime. Kõigil oli kaasas söök, jook ja hea tuju. Peale õhtuse osa lõppu mindi maja peale laiali. Mängiti UNOt ja pandi kokku puslesid, tantsiti Just Dance’i ja vaadati filme. Kõigile meeldis ja ootame huviga järgmist.

Mõtteid jagas Laura

11. oktoobril käisime Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis. Bussiga sõitsime ca kaks tundi. Kohale jõudes suundusime kaevandusse. Seal räägiti meile erinevatest põlevkivi kaevandamiseks kasutatud masinatest ja tööriistadest. Saime sõita ka kaevanduses oleva väikese rongiga.

Peale kaevandusest välja tulemist anti meile natuke aega, et süüa ja siis tegime klassi pooleks. Üks pool läks matkama ja teine pool läks autosafarile. Matkama pidime kaardi ja kompassi abil. Matka jooksul esinevad veekogud ületasime kas palkidest silla või parvega. Pooleteise tunni pärast saime kokku ja vahetasime tegevusi.

Autosafari ajal tegime paar pausi, mille jooksul räägiti meile veel põlevkivi kaevandamise elust ja olust. Safari ajal saime ka imetleda Kohtla-Nõmme ainulaadset loodust. Lõpuks saime jälle kokku, tegime ESKU ekskavaatori kopas pildi ja suundusime kooli poole tagasi.

Käisime 10. oktoobril klassiga Anton Hansen Tammsaare muuseumis Kadriorus. Veetsime seal poolteist tundi ning saime palju teada Tammsaarest ja tema loomingust- eriti “Kõrboja peremehest”.

Kõigepealt saime paari küsimuse põhjal teada, milline “Kõrboja peremehe” tegelane me ise oleme. Seejärel saime põhjaliku analüüsi teosest. Muuseumiskäik lõppes Tammsaare korteri külastusega, kus on säilinud kõik tema endised eluruumid, mööbel ja isegi viimased kirjutised.

Mind üllatas kõige rohkem see, et enne enda surma oli tema viimane tõlgitud lause: „Kui ta oma maja juurde jõudis ja üle läve tahtis astuda, langes ta surnult maha,” raamatust „Jumala külaline”. Minu jaoks oli kõige huvitavam Tammsaare endises korteris ringi vaadata ning usun, et see meeldis ka teistele. Loodan, et saame ka edaspidi tundide raames muuseumides käia.

Mõtteid jagas Emma

29. septembril sai Tallinna Reaalkool 142 aastaseks.

Kuuenda tunni ajal toimus klassijuhataja tund, kus käis rääkimas meie kooli vilistlane ja Tallinna Kesklinna Põhikooli direktor Ulla Kamp. Ta rääkis oma kooliteest, sellest kuidas ta välismaal õppis ja elas ning kuidas ta on jõudnud sinna, kus ta preagu on. Huvitav oli see, et ta on elanud Austraalias ning töötanud seal ka koolis. Kõigile jäi hästi meelde see, kuidas ta paar päeva enne kooli sünnipäeva oli kohtunud eestlasest astronaudiga. Ma õppisin tema jutust, et ära karda unistada ja neid unistusi täide saata.

Seitsmenda tunni ajal oli aktus. Aktus toimus staadionil asemel Reaalkooli parklas. Kõigepealt pidas direktor kõne ning siis autasustati rahvusvahelistel olümpiaadidel käinud õpilasi. Peale pikka ootamist saime hakata küpsisekooki ning burgereid ja friikartuleid sööma. Kõik toidud maitsesid väga hästi. Aktuse lõpetasid kolme gümnaasiumilennu rebaste tantsud.

Kõik nautisid sünnipäeva ning kõigi tujud olid head!

Mõtteid jagas Iris

1. september algas seekord teisiti. Kuna staadionil toimuvad arheoloogilised kaevamised, siis toimusid aktused kooli aulas.

Oleme jõudnud põhikooli viimasesse klassi ning see aasta on igapidi eriline, sest oleme viimast aastat koos, meid ootavad sisseastumiskatsed ning põhikooli lõpueksamid. Jõudu meile 🙂