129b

Ma mäletan, kui mina(Robert), Aleksander, Mauri ja Rickard istusime ühel päeval peale tunde REKi ruumis ja üritasime jõulufilmi stsenaariumit kirjutada. Tähtajani oli aega umbes nädal ja mõte üldse ei jooksnud. Järjest läksid inimesed ära, kuni jäin sinna üksi. Ãœtlesin veel Rickardile.”Praegu ühtegi mõtet ei ole, aga nagu nii tuleb lõpuks hea film välja.” Olin jäänud üksi ja mul oli veel pool tundi aega. Kirjutasin põhja valmis, läksin trenni ja läksin kirjutasin kodus lõpuni. Pärast seda läks veel aega umbes nädal, et me leiaks ühise aja, millal filmida ja kõik näitlejad. Esmaspäev, kolm päeva enne jõulupidu kell 6 õhtul alustasime õpetajate toas filmimist. Läks umbes 2,5h, tulin koju ja monteerisin poole ööni. Valmis see oligi. Vaatasin ise veel viimast korda üle ja näitasin järgmisel päeval koolis klassikaaslastele – tundus selline…normaalne.

Neljapäev, 20. detsember. Jõulupeol. Juss ja Ted kutsuvad mind ette, räägin natuke juttu ja film pannakse peale. Ärevus on, pole aimugi, mida rahvas arvab. Minu üllatuseks tuleb filmi kohe alguses Olegi sisenemisel kerge naeruplagin. Olin rahul. Film läheb edasi ja mitmel korral rahvas naerab üle filmi heli, plaksutatakse filmi ajal ja rahvas tõuseb püsti. Tunne oli nii meeliületav, naeratus tuli näole. Kui film läbi sai, oli saalis veel kõige suurem ja pikem aplaus ning hiljem sain paljudelt kiidusõnu. Mitmeid kordi on öeldud ja olen lugenud, et kindlasti selle aasta parim jõulufilm.

Tahaksin tänada kõiki näitlejaid, kes viitsisid ja tahtsid tulla. Kõiki, kes vähegi aitasid. Kõiki õpetajaid, kes olid nõus meile õpetajate toa loovutama. Kõiki õpetajaid, kes naljast aru said ja ei solvunud. Kõiki pealtvaatajaid ja kaasaelajaid. Aitäh!

R.

Filmi vaatamiseks klõpsa pildil.

Öeldakse ikka, et ühtegi turniiri ei läbita ilma kaotuseta, kuid meie klass suutis seda. Klassidevahelise korvpalliturniiri võitis meie klass, 11B, 129B sellel aastal just nii. Superfinaal oli vägev, kuid tuleb tõdeda, et 129C-le väga võimalust ei antud – ainult natuke lasti võiduvõimalust nuusutada. Tiitel on kodus. Kohtume järgmine aasta. Pildid finaalmängust.

Ann Leeni tehtud pildid leiad siit.

Umbes 2 nädalat tagasi tuli Piret Otsa Parelote juurde salajutuga. Nimelt rääkis ta, et direktoritele korraldatakse 18. detsembril jõulupidu, kus ka Reaalkool laua välja paneb ning kas me oleksime nõus olema Reaali esindajad. Tegemist oli TOP SECRETiga, millest isegi peolised ise ei teadnud ja suutsime isegi oma suud kinni hoida.

Õnnereisi-nimeline pidu algas Rootsi laeval, mis maabus hoopis Lennusadamas, kus direktorid ja muud haridusasutuste juhid(keda oli umbes 400) kuulasid väga värvikat kontserti. Samal ajal panime koos Katri Orgiga valmis Reaalkooli laua, kus olid 9. klassi tüdrukute tehtud piparkoogid ja Katri tehtud 7 pätsi jõululeiba.
Kontserdi lõppedes liikus rahvamass alguses cateringi poolt pakutavat mulgiputru sööma ja veini maitsma, kuid tasapisi liiguti ka meie laua juurde. Muuseas oli meie laua kõrval ka GAGi laud. Kui GAGi direktor pärast jõululeiba maitsma tuli ja sarkastiliselt küsis, et kuidas konkurentsiga on, pidin talle teatama, et tundub, et meil läheb paremini : ) Meie põhilised repliigid:

• “Tere! See on Reaalkooli laud ja siin on 9. klassi tüdrukute poolt tehtud piparkoogid ja õpetaja tehtud magus jõululeib. Pohlamoosiga pidi eriti hea olema!”
• *võeti mehekujuline piparkook* “See on meie direktor.”
• *võeti naisekujuline piparkook* “See on meie õppealajuhataja.”
• “Ei, meie neid ise ei küpsetanud, me oleme rohkem reklaamiesindajad.”
• “Näete, küpsetaja on ise siin, öelge kiidusõnad edasi.”
• “Aga palun!”

Jah, tõesti, saime ka ise piparkooke ja jõululeiba maitsa ja ütleks ka omaltpoolt kiidusõnad veel Katrile ja 9. klassi tüdrukutele – tõesti olid jube head. Pole ka ime, et GAGi kraamil nii hästi ei läinud. Kui meie laua juures käis üks ja sama inimene leiba mitu korda võtmas ja leiva kohta sõna levis inimeste seas, siis Katri ütles, et GAGi mingi koogi moodi asjast pidid inimese ampsu võtma ja alles jätma.

Vägagi meeliületav üritus oli ning tore, et selliseid asju korraldatakse.

(Koplist jala linna kõmpides suutsin haigeks jääda, mistõttu olin tänase päeva üldse palavikuga kodus.)

Jõulud on peaaegu käes, kuid me ei saa olla kindlad, kas selle aasta jõulud üldse tulevad, sest targad maiad on “ennustanud” 21. detsembriks maailmalõppu. Anyways, arvestuste nädal on mööda saadetud ning kõik pinged, kui just õpetaja Talts nüüd tõesti ei üllata ja homme veel kontrolltööd ei tee, maandatud ning viimased koolipäevad on käes. Neljapäeval ootab meid filmihommik ning mis kõige tähtsam, peale seda lähme Tallinna Ãœlikooli, et maha pidada igaaastane kossushow, kus sellel aastal on meil eriti suur roll. Nimelt, võtame klassidevahelise korvpalli superfinaalis vastu tiitlikaitsja 129c klassi. Peale seda, kui tiitel ilmselt varastatud on, veame ennast koju ja võtame kaasa oma kõige pehmemad tuduriided ja lähme tagasi kooli jõulupeole, kus vaatame üle teiste gümnaasiumi klasside jõulufilmid ja esitame enda oma “Õpetajate Tuba”.

Seoses korvpalliga, ilmus uues Reaali Poisis mängueelne intervjuu Kristjan Suuroruga, millel saate silma peale visata siin(link on tulekul, kui RP preilid selle internetiavarustesse üles riputavad).

Kindlasti on ka meie jõulufilm selle nädala jooksul peale jõulupidu internetis kõigile vaatamiseks olemas.

Raju jõuluaega!

KLÕPSA PILDILE