8.–13. veebruaril 2026 osales grupp Tallinna Reaalkooli 11. ja 12. klassi õpilasi Erasmus+ õpirändel Itaalias, Bergamo lähedal asuvas Trescore Balnearios. Meie koostööpartneriks ja võõrustajaks oli Liceo Lorenzo Federici kool, kus veetsime sisuka nädala, uurides Eesti ja Itaalia haridussüsteemide sarnasusi ja erinevusi ning kogedes kohalikku kooli- ja kultuurielu vahetult seestpoolt.

Õpirände keskmes oli küsimus, kuidas toimib kool erinevates Euroopa riikides ning mida saame üksteiselt õppida. Selleks osalesid õpilased rahvusvahelistes töötubades ja projektitegevustes, kus võrreldi kahe riigi koolikorraldust, õppekavasid ja õppemeetodeid. Üheskoos analüüsiti PISA ja OECD haridusandmeid, koostati esitlusi ning arutleti hariduse tuleviku üle Euroopa kontekstis.

Õppetöö toimus mitmel erineval viisil. Programmi kuulusid füüsikalabor, matemaatika töötuba, kunstiajaloolised ülesanded ning loodusteaduslikud rühmatööd. Selline praktiline lähenemine võimaldas õpilastel näha, kuidas õppetöö Itaalia koolis igapäevaselt toimub, ning võrrelda seda Eesti koolikogemusega. Samal ajal avardus arusaam sellest, kui mitmekesine võib olla õppimine Euroopa haridusruumis.

Sama oluline kui akadeemiline pool oli kultuuriline keelekümblus. Kogu nädala elasid õpilased vastuvõtvates peredes, kus nad said osa Itaalia igapäevaelust, traditsioonidest ja peresuhetest. Just sellised kogemused aitavad kõige paremini mõista teise kultuuri väärtusi ning arendada suhtlemisoskust, avatust ja kohanemisvõimet.

Rahvusvaheline koostöö ei piirdunud ainult klassiruumiga. Nädala jooksul toimusid ühised spordiüritused, tervituskohtumised ja vabas vormis tegevused, mis lõid võimalusi uute sõprussuhete tekkeks. Sageli sünnivad just sellistes olukordades kõige väärtuslikumad kontaktid, mis kestavad ka pärast projekti lõppu.

Õpiränne toetas otseselt Tallinna Reaalkooli arengueesmärke. Projektis osalesid motiveeritud ja iseseisvad õpilased, kes said rakendada oma teadmisi, vastutustunnet ja koostööoskusi rahvusvahelises keskkonnas. Samuti pakkus Itaalia kool väärtuslikku võimalust kogeda teistsugust õpikeskkonda ning mõtestada füüsilise õpiruumi mõju õppimisele.

Kasulik oli kogemus ka õpetajatele. Õpirändega kaasas olnud vene keele õpetaja Tatjana Truuväärt ja itaalia keele õpetaja Natalja Siniorg said vahetult tutvuda Itaalia kolleegide Monica Consoli ja Jessica Caprioli õpetamispraktikate ning koolikultuuriga. Sellised kohtumised aitavad rikastada õpetajate metoodilist repertuaari ning tuua uusi ideid ka oma kooli igapäevatöösse.

Nädala jooksul arenesid õpilaste kriitilise mõtlemise, analüüsivõime ja koostööoskused. Erinevate haridusmudelite võrdlemine aitas märgata nii süsteemide erinevusi kui ka ühiseid väärtusi. Samuti õppisid noored kohanema uues kultuurikeskkonnas ning nägema haridust laiemalt kui Euroopa ühist väärtusruumi.

Üheks oluliseks tähelepanekuks oli kogukonnatunde tugev roll Itaalia koolis. Liceo Lorenzo Federicis paistis silma õpilaste aktiivne kaasamine ning tugev ühtekuuluvustunne. Samas kinnitas see kogemus ka Tallinna Reaalkooli tugevusi – meie õpilaste kõrget motivatsiooni, iseseisvust ja valmisolekut võtta vastutust oma õppimise eest.

Sellist kogemust soovitame kindlasti ka teistele kolleegidele. Erasmus+ projektid pakuvad lisaks õpilaste arengule suurepärase võimaluse ka õpetajatele, kes saavad vaadata oma ainevaldkonda uue nurga alt, vahetada kogemusi Euroopa kolleegidega ning luua koostöösuhteid tulevasteks projektideks.

Erasmus+ programm näitas, et õppimine ei piirdu klassiruumi seintega. Rahvusvahelises keskkonnas arenevad nii kultuuriline teadlikkus, suhtlemisoskus, kodanikuaktiivsus kui ka sotsiaalne pädevus. Kõige väärtuslikumad õppetunnid sünnivad sageli just koostööst, ühistest kogemustest ja avatud dialoogist.

Õpiränne Itaaliasse oli Tallinna Reaalkooli õpilastele ja õpetajatele rikastav kogemus, mis ühendas akadeemilise õppimise, kultuurilise avastamise ja rahvusvahelise koostöö. Nädal Trescore Balnearios tõi kaasa uusi teadmisi, arendas olulisi eluoskusi ning lõi sõprussuhteid, mis ulatuvad kaugele väljapoole kooliseinu. Sellised kogemused kinnitavad, et rahvusvaheline koostöö on tänapäeva hariduse lahutamatu osa ning oluline investeering nii noorte kui ka koolide arengusse.

Geili Kütt, Helli Juurma

Käisime Erasmus+ õpetajate koolitusseminaril „ChatGPT and Basic AI Tools“, mis toimus 2.–7. veebruaril 2026 Ateenas, Kreekas. Kuuepäevase koolituse korraldas Europass Teacher Academy.

Koolituspartneri leidsime Erasmus+ koolituste pakkumiste kaudu. Valiku tegemisel pidasime oluliseks, et kursuse teema toetaks õpetaja digipädevuste arendamist. Kuna tehisintellekt on hariduses kiiresti arenev valdkond, tundus kursus väga vajalik ja praktiline. Lisaks rääkis kursuse kasuks ka asjaolu, et koolituse läbiviijal on magistrikraad haridustehnoloogias.

Koolituse kava oli mitmekesine ning sisaldas nii teoreetilisi kui ka praktilisi tegevusi. Esimesel päeval tutvusime kursuse eesmärkide, korralduse ja teiste osalejatega. Samuti esitlesid osalejad oma koole ning arutleti tehisintellekti eetika üle. Järgmistel päevadel käsitleti erinevaid tehisintellekti liike ja AI kasutamist igapäevaelus. Eraldi tähelepanu pöörati sellele, kuidas õpetaja saab AI-tööriistu kasutada tundide ettevalmistamisel, õppematerjalide loomisel ja õpilaste kaasamisel. Praktilistes töötubades tutvusime näiteks selliste vahenditega nagu ChatGPT, Canva, Padlet, Google Gemini, Microsoft Copilot, Napkin AI, QuestionWell, Magic School jne. Koolituse jooksul õppisime koostama paremaid juhiseid ehk viipasid, looma eri õppeainete jaoks õppematerjale ning kavandama õpilasi aktiveerivaid tegevusi. Samuti arutlesime, kuidas kasutada AI-d õppetöö diferentseerimisel, tagasiside andmisel ning kujundava ja kokkuvõtva hindamise toetamisel. Kursuse lõpus toimus koolituse kokkuvõte ning anti üle tunnistused.

Lisaks õppetööle sisaldas programm ka kultuurilisi tegevusi Ateenas, mis andsid võimaluse paremini tundma õppida Kreeka kultuuri, ajalugu ja tänapäevast linnaruumi. Külastasime Küklaadide kunsti muuseumi (Museum of Cycladic Art), kus saime ülevaate Vana-Kreeka ja küklaadide kultuuripärandist. Külastasime ka Stavros Niarchose Fondi kultuurikeskust (Stavros Niarchos Foundation Cultural Center), kus toimus teine koolituspäev. Tegemist on kaasaegse kultuuri- ja hariduskeskusega, kus asuvad rahvusraamatukogu ja ooperimaja. Samuti oli programmi osa kahepäevane hop-on hop-off bussituur, mille käigus oli võimalik näha Ateena tähtsamaid vaatamisväärsusi ja erinevaid linnaosi. Bussituur andis hea ülevaate linna ajaloost, arhitektuurist ja igapäevaelust. See oli mugav viis tutvuda nii tuntud ajalooliste paikade kui ka tänapäevase Ateenaga.

Tallinna Reaalkooli Erasmuse õpirännete projekti eesmärgi

Koolitus „ChatGPT and Basic AI Tools“ toetab hästi Reaalkooli õpirännnete projekti eesmärke, sest kursusel keskenduti praktilistele AI-tööriistadele, õpilaskesksele õpetamisele, koostööle, hindamisele ja uute õppematerjalide loomisele.

Koolitusel õpitu toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist, sest AI-tööriistad aitavad ka õpilasel õppimist paremini planeerida, oma tööd analüüsida ja tagasisidet saada. Näiteks saab õpilane kasutada ChatGPT-d ideede kogumiseks, oma teksti parandamiseks, küsimuste sõnastamiseks või õpitu kordamiseks. Oluline on, et õpilane ei kasutaks AI-d lihtsalt vastuste saamiseks, vaid õpiks seda kasutama õppimise ja mõtlemise toetajana. Näiteks võib õpilane paluda tehisintellektil selgitada keerulist mõistet lihtsamalt, koostada kordamisküsimusi või anda tagasisidet. Nii arenevad õpilase digipädevus, kriitiline mõtlemine ja oskus oma õppimist juhtida.

Kuigi koolitus keskendus peamiselt digivahenditele ja AI kasutamisele, on sellel selge seos ka õpiruumi arendamisega. Tänapäevane õpiruum ei tähenda ainult klassiruumi mööblit või tehnikat, vaid ka seda, kuidas ruum toetab koostööd, loovust, iseseisvat õppimist ja praktilist tegevust. Koolitusel kasutatud töövormid, näiteks rühmatööd, arutelud, praktilised töötoad ja ühine materjalide jagamine, annavad ideid, kuidas õpiruumi paindlikumalt kasutada. Näiteks saab klassiruumi kujundada nii, et õpilased saaksid teha paaris- ja rühmatööd, katsetada AI-tööriistu, esitleda oma lahendusi ning anda üksteisele tagasisidet. Selline õpikeskkond toetab nii õpetaja kui ka õpilase arengupotentsiaali.

Koolitus laiendas meie metoodilist pagasit, sest see näitas, kuidas muuta õppimine õpilase jaoks aktiivsemaks ja tähenduslikumaks. Kursusel tutvusime mitmete AI-põhiste tööriistadega, mida saab kasutada tundide planeerimisel, õppematerjalide loomisel, diferentseerimisel, õpilaste kaasamisel ja hindamisel. Näiteks saab õpetaja luua AI abil eri raskusastmega ülesandeid, koostada aruteluküsimusi, teha hindamisrubriike või kujundada loovülesandeid. Tunnis saab kasutada AI-d rollimängude loomiseks, probleemülesannete koostamiseks, tekstide analüüsimiseks või projektide kavandamiseks. 

Koolitus toetab ka rahvusvahelise kogemuse jagamist ja mõtestamist. Kursusel osalesid õpetajad eri riikidest ning see andis võimaluse võrrelda erinevaid koolisüsteeme, õpetamisviise ja kogemusi AI kasutamisel hariduses. Osalejate koolide tutvustused ja ühised arutelud aitasid näha, kuidas sarnaseid probleeme lahendatakse teistes riikides. Koolituse järel plaanime oma kogemust jagada Reaalkooli kolleegide, õpilaste ja laiemalt koolikogukonnaga –  nii ei jää õpirände kogemus üksikisiku tasandile, vaid aitab kaasa kogu kooli arengule.

Mida uut õppisime?

Õppisime, et hea viip on selge, konkreetne ja eesmärgistatud. Saime aru, et hea tulemuse saamiseks tuleb ülesanne esitada võimalikult täpselt: tõhus viip sisaldab teemat, õpetamisviisi, õpetaja rolli, õppijate profiili, soovitud ülesannet, tegevuse kestust, kasutatavaid digi- või AI-vahendeid ning seost nelja oskusega (kriitiline mõtlemine, loovus, koostöö ja suhtlemine). Näiteks on suur vahe, kas paluda „tee tööleht“ või „koosta B2-tasemel inglise keele õppijatele 20-minutiline tööleht tingimuslausete harjutamiseks, lisa vastused ja üks loovülesanne“ 

Koolituselt saime teada, et õpetajatele on juba olemas praktilisi „viipade raamatukogusid“, näiteks AI for Educationi prompt library. Sellistest kogudest leiab valmis või kohandatavaid viipasid tunni planeerimiseks, õppematerjalide loomiseks, diferentseerimiseks, hindamiseks ja tagasiside andmiseks.

Koolitusel saime ka praktilisi ideid esitluste koostamiseks:

1. Prezi võimaldab luua tavapärasest slaidiesitlusest visuaalsema ja dünaamilisema esitluse, kus teemasid saab näidata seoste ja tervikpildi kaudu. See sobib hästi näiteks keerukamate mõistete selgitamiseks, protsesside kirjeldamiseks või teema eri osade vaheliste seoste näitamiseks.
2. Gamma on AI-põhine tööriist, mis aitab kiiresti luua visuaalselt terviklikke ja hästi struktureeritud esitlusi. Kasutaja saab sisestada teema, eesmärgi ja soovitud stiili ning tööriist pakub selle põhjal välja esitluse ülesehituse, slaidide sisu ja kujunduse. Näiteks saab õpetaja selle abil kiiresti koostada esitluse uue teema tutvustamiseks, õpilastele tööjuhendi andmiseks või projekti kokkuvõtte tegemiseks. Hiljem saab loodud esitlust täiendada, täpsustada ja kohandada vastavalt oma õpilaste tasemele ja tunni eesmärkidele. Oluline on siiski meeles pidada, et sellist AI loodud esitlust ei tasu kasutada muutmata kujul  –  sisu on vaja üle kontrollida, vajadusel faktivigu parandada, sõnastust lihtsustada ja oma näiteid lisada. Gamma on tööriist, mis säästab aega, kuid ei asenda õpetajat.
3. Napkin AI on tööriist, mis aitab muuta teksti kiiresti visuaalseteks skeemideks, joonisteks ja mõttekaartideks. Näiteks saab sisestada teema kokkuvõtte, tunnikava või ideed ning Napkin AI pakub selle põhjal välja visuaalse esituse. Napkin AI sobib hästi keerukamate seoste selgitamiseks. Seda saab kasutada näiteks mõistete võrdlemisel, protsesside kirjeldamisel, argumentide korrastamisel või teema ülesehituse näitamisel. Inglise keele tunnis võiks seda kasutada näiteks kirjandusteose tegelaste suhete, essee struktuuri või arutleva teksti argumentide visualiseerimiseks. Tööriist ei tee õpetaja eest sisulist mõtlemist ära, vaid aitab ideid selgemalt esitada. Õpetaja saab loodud skeemi üle vaadata, parandada ja kohandada vastavalt tunni eesmärgile ja õpilaste tasemele.

Koolitusel tutvusime ka erinevate AI-tööriistadega, mis aitavad videote põhjal küsimusi ja töölehti koostada. Näiteks saab kasutada selliseid vahendeid nagu MagicSchool ja QuestionWell, kuhu saab sisestada video lingi ning tööriist loob selle põhjal küsimusi. Sellised tööriistad on õpetajale praktilised, sest need aitavad kiiresti muuta video aktiivseks õppematerjaliks. Õpilased ei vaata videot lihtsalt passiivselt, vaid saavad selle põhjal vastata küsimustele. Oluline on, et õpetaja vaatab AI loodud küsimused üle ja kohandab neid vastavalt tunni eesmärgile, õpilaste tasemele ja õpitavale teemale. Nii aitavad need tööriistad säästa aega, kuid säilib õpetaja sisuline kontroll õppematerjali üle.

Koolitusel tutvusime ka tööriistadega, mis aitavad õppimist loovamaks, kaasavamaks ja aktiivsemaks muuta: 

Suno on AI-põhine muusika loomise tööriist, mille abil saab lühikese kirjelduse või laulusõnade põhjal luua muusikapala. Seda saab kasutada näiteks tunni sissejuhatuseks, teema kokkuvõtmiseks, võõrkeele sõnavara harjutamiseks või õpilaste loovprojektides.

Wayground ehk endine Quizizz on keskkond, kus saab luua viktoriine, harjutusi, töölehti ja interaktiivseid ülesandeid. See sobib hästi teadmiste kordamiseks, kiireks tagasisideks ja õpilaste kaasamiseks. Õpetaja saab jälgida õpilaste edenemist ning kohandada ülesandeid vastavalt nende tasemele. Tööriist muudab harjutamise mängulisemaks, kuid küsimuste sisu ja kvaliteet jäävad õpetaja vastutuseks.

Padlet on digitaalne tahvel, kuhu õpetaja ja õpilased saavad lisada teksti, pilte, linke, videoid ja muid materjale. Seda saab kasutada ajurünnakuks, rühmatööks, tagasiside kogumiseks, õpilaste tööde jagamiseks või tunni kokkuvõtte tegemiseks. Padlet aitab koondada ideed ühte nähtavasse kohta ja annab kõigile õpilastele võimaluse panustada.

Kas soovitame koolitust ka teistele?

Soovitame seda koolitust kolleegidele, kes soovivad rikastada oma õppemeetodeid, vähendada korduvate tööülesannete ajakulu ning leida uusi viise õpilaste kaasamiseks. Koolitus oli praktiline, ajakohane ja otseselt seotud õpetaja igapäevatööga. Kuna tehisintellekti kasutamine hariduses muutub üha olulisemaks, on õpetajatel vaja mõista nii selle võimalusi kui ka piiranguid. Eriti kasulik oli see, et koolitus ei jäänud ainult teoreetiliseks. Saime ise katsetada erinevaid AI-tööriistu, luua õppematerjale, koostada ülesandeid ja arutada, kuidas neid oma ainetundides kasutada. Selline praktiline kogemus annab õpetajale rohkem kindlust AI-d teadlikult ja eesmärgipäraselt kasutada.

Kokkuvõtteks

Õpirändes osalemine toetas selgelt Erasmus+ programmi laiemate eesmärkide saavutamist. Koolitusel osalesid õpetajad eri Euroopa riikidest, mistõttu tekkis hea võimalus jagada kogemusi ja arutleda ühiste haridusküsimuste üle, sest sageli seisavad õpetajad sarnaste väljakutsete ees. AI kasutamine hariduses ei ole ainult tehniline küsimus, vaid seotud ka aususe, vastutuse, allikakriitilisuse ja teadlike valikutega. Õpetajale on oluline pidevalt õppida ja muutustega kaasas käia. Tehisintellekt areneb kiiresti ning õpetaja roll on õppida uusi võimalusi, katsetada neid mõtestatult ja võimalusel jagada kogemusi kolleegidega.

See ei olnud pelgalt erialane koolitus, vaid arendas koostööd, avatust, kultuuridevahelist mõistmist, kriitilist mõtlemist ja valmisolekut elukestvaks õppeks.

Riin ja Kertu

10.-13.detsembril 2025 osalesid loodusõpetuse- ja füüsikaõpetaja Kertu Priilinn ning matemaatikaõpetaja Riin Saar õpetajate töövarjutamisel Itaalias, Correggios. 

Vastuvõttev kool, Liceo Statale Rinaldo Corso, on ~1000 õpilasega kool, mille üheks suunaks on süvendatud reaalainete õpetamine. Õpilased vanuses 14-19-aastat omandavad selles koolis keskharidusest viis viimast klassi (Eesti analoog oleks 8.-12. kl) ning on seetõttu jagatud klassidesse 1.-5. Igas aastakäigus on 5-8 paralleelklassi.

Kolme päeva jooksul käisime vaatamas erinevaid ainetunde nii matemaatikas, füüsikas kui ka loodusainetes. Erinevus Eesti koolist on see, et loodusainete alla kuuluvad nii bioloogia, keemia kui ka geograafia, mida õpetatakse lõimituna. Ja matemaatika õpetajad on tihti ka füüsikaõpetajad.

Matemaatikas oli tore tõdeda, et õpetamismeetodid olid suhteliselt sarnased meie kooli süsteemile, kuid ainekava on üles ehitatud sootuks erinevalt. Kui Eestis õpetatakse matemaatikas mingit osa kohe korralikult ja süvitsi selgeks, siis Itaalias õpetatakse igal aastal väga palju erinevaid teemasid, kuid iga õppeaastaga lähevad teemad järk-järgult raskemaks. Seetõttu on õpilaste teadmised juba varakult väga laialdased, kuid jällegi pole teemad nii selged veel süvitsi.

Füüsikasse on lisaks n.ö. tavalisele õppele lisatud ka projektõppe osa. Viimase klassi õpilastel oli käsil grupiprojektid „Kuidas muuta oma kodulinn turvalisemaks?“, „Kuidas muuta kodulinn keskkonnasäästlikumaks?“, „Kuidas muuta linn paremaks elukeskkonnaks?“, „Projekteerida ideaalne linn.“, „Kuidas muuta linn noortele paremaks?“. Nad pidid välja tooma probleemkohad ning pakkuma lahendusi. Õpilased olid nende projektidega juba 2 kuud tegelenud ning järgmisel nädala pidavat olema esitlemised.

Selles koolimajas on 3 laboriruumi – keemia, bioloogia ja füüsika. Igas laboris on vastutav laborant, kes paneb enne tundi töövahendid valmis ja tunni ajal assisteerib õpetajat.

Veel üks suur erinevus Eesti haridussüsteemist on see, et Itaalias saab kool ise otsustada, kas õppetöö toimub 5 või 6 päeval nädalas. 5-päevase koolinädala puhul on õpilased koolis pikemat aega, kuid 6-päevase koolipäeva puhul on nad koolis kella 8-st 13-ni ja kõik pärastlõunad on vabad muude huvialadega tegelemiseks. Liceo Statale Rinaldo Corsos on 6-päevane õppetöö (mis oli meie suurimaks üllatuseks kogu õppereisi vältel), kuid seejuures õpetajatel on säilitatud 5-päevane töönädal (lisaks pühapäevale on neil veel üks tunnivabapäev nädalas). 

Ühe ainetunni pikkus on 55 minutit, korraga on järjest kaks õppetundi ning nendele järgneb paus. Selliseid plokke on päevas 2-3 ja nende vahel on 10 minutit sirutamiseks. 

Koolipäeva algul on õpilastel koolimajja lubatud siseneda eelkellaga, mis heliseb 5 minutit enne esimese tunni algust.

Kool ise asub vanas kloostri hoones, mille algsed müürid pärinevad 15-16. sajandist. Kuna maja on muinsuskaitse all, siis ruumide kohandamine õppetööks on komplitseeritud ning seetõttu ei tundnud väga õppijakeskne. Ka õpilased ja õpetajad on samal arvamusel, et antud õppimiskeskkond ei toeta tugevalt tänapäevaseid õpetamis- ja õppimismeetodeid. Vana maja ei mahuta kahjuks enam kõiki klasse ning seetõttu on neil ka teine kaasaegsem maja, mille 2. ja 3. korrusel õppivad 1. ja 2. aasta õpilased (maja 1.korrus on kutsekooli käes). 

Töövarjutamisele lisaks tutvusime nendel päevadel ka Itaalia ajaloo, kultuuri, toidu ja kommetega. Saime hulganisti uusi teadmisi ning tõdesime, et Põhja- ja Lõuna-Itaalia päriselt ongi väga erinevad.

Õpetajate töövarjutamise eesmärk oli tutvuda Itaalia haridussüsteemi ning külastatud kooli õppekava, õpetajate ja õpetamismeetoditega. Jätkuprojektina on planeeritud õpilasvahetus Reaalkooli 7. klasside ning Liceo Statale Rinaldo Corsos 1. – 2. aasta õpilaste vahel.

Projektipartnerid leiti septembris, kui nende kaks õpetajat sattusid juhuslikult Reaalkooli üheks päevaks töövarjutust tegema ning tõdesid, et meie mõlema väärtused reaalainete õpetamisel on väga sarnased. Sealt areneski välja idee teha Erasmus+ raames õpilasvahetus.

Hindame kõrgelt võimalust käia Itaalias töövarjutusel, saime uusi ideid ja mõtteid, kuidas oma ainetunde rikastada nii tavapäraste kui ka digitaalsete õppevahendite- ja meetoditega. 

Ootame juba huviga õpilasvahetust. Reaalkooli õpilased lähevad õpilasvahetusele Itaaliasse 2026. aasta aprillis ja itaallased tulevad Reaalkooli oktoobris. 

Aitäh Eramus+, et võimaldad nii õpilastel kui ka õpetajatel teiste riikide haridussüsteemiga tutvuda!

Arrivederci!

Riin ja Kertu

Helin Luberg 145.b

Märtsi lõpunädalatel võõrustas meie kooli 145. lend Põhja-Hispaaniast Baskimaalt tulnud õpilasi ning mai alguses oli neljateistkümnel reaalikal koos kolme õpetajaga (Kristi Vahenurm, Riin Saar ja Reet Varik) võimalus külaliste kodumaale pilk peale heita. Prooviti kõike alates räätsamatkast soos kuni surfamiseni soolastes ookeanilainetes.

21. kuni 28. märtsini viibisid Tallinnas kolmteist õpilast Txingudi BHI-st, kes võeti reedel Lennart Meri nimelises lennujaamas suurejooneliselt vastu. Pärast lühikest tutvumist viidi baskid igaüks erinevasse, eelnevalt väljavalitud perre, kelle sisustada jäi terve nädalavahetus. Laupäeva õhtul toimus väike peoõhtu, kus külalised tutvustasid kergelt enda kultuuriruumi ja esinesid ka üllatusesinejad. Õhtust ei puudunud samuti kiluvõileivad, mis silmnähtavalt baskide lemmikud polnud ning väike kõhuviirus, mis pea pooltel baskidel pärast pidu avaldus (loodame, et mitte kiluvõileibade pärast!). Hoolimata viirusest sisustasid enamikud pühapäeva saunaga, mõni otsustas väliskülalistele aga suisa Narvat näidata. Koolipäevadel näitasid reaalikad baskidele elu meie koolis, kogemust lisasid ka käigud erinevatesse tundidesse ja küllaltki märg rabamatk, raamatukogukülastus, spaaõhtu ning väliskülaliste suureks õnneks lumi. Selsamal nädalal toimus ka Känguru matemaatikavõistlus, mis lisas juba niigi tihedasse nädalasse veelgi pinevust. Töönädala lõpupoole käidi ka Lennusadamas ja laste lemmikus – Chocolalas. Neljapäeva lõpus toimus hüvastijätuõhtu, kuhu tõi mängu ja lusti Piret Otsa oma legendaarsete tantsudega. Samuti võiks ära mainida baskide vägagi vastuvõtliku suhtumise meie rahvustantsu kaerajaani – lisaks peoõhtule sai seda tantsitud ka näiteks Raekoja platsil. Reedel kell neli jäeti jällegi Lennart Meri lennujaamas koos kurvastuspisaratega hüvasti ning väliskülalised asusid pikale koduteele. Pärast seda tuli eestlastel oodata pea viiskümmend päeva, kuni nad jälle baske näha said, seekord neile ise külla sõites. 

Loovkirjutamise töötuba

Eesti muistsed mängud ja tantsud Reaalkooli legendaarse Piret Otsaga

Tutvumine Eestimaiste vaatamisväärsustega – Koitjärve rabas

Hüvastijätt Tallinna Lennujaamas

Laupäeval, 3. mail astus Eesti delegatsioon Tallinnas lennukile, et Baskimaal külalistena nende eluolu uurida. Peagi astuti Frankfurdis lennukist maha, et neli ja pool tundi järgmist, seekord Bilbaosse suunduvat, lennureisi oodata. Selleks, et õppetööst mitte maha jääda, sai lennujaamas akna taga sähvivate välkude ja vihmasaju taustal matemaatikat lahendada. Pärast kella üheksat õhtul astuti lõpuks lennuki peale ja pimedas asuti teele Baskimaal asuvasse Bilbaosse. Kohale jõuti öösel, pühapäeva esimestel minutitel ning pooleldi magades sõideti bussiga veel üle tunni kohe Prantsusmaa küljel asuvasse linnakesse, Iruni. Väsinud reaalikad heitsid magama kella kolme paiku, igaüks eri peres. Laupäev jäi igal perel enda kujundada, lõpuks said eestlased ikkagi kokku korvpallimatšil. Erinevalt Eestist, kus baskid paljudes koolitundides käisid, ei saadud Baskimaal enamikel päevadel kooli nähagi. Juba esmaspäeval võeti ette paarikilomeetrine sõit Prantsusmaale, kus reaalikatel oli võimalus enda esimene surfikogemus saada ning paar üksikut said osaleda intervjuus kohalikule raadiole. Teisipäeval püsiti Iruni piires ning hommikul prooviti pärast koolimaja tutvustamist baski rahvussporte, sealhulgas köietõmbamist ja maisitõlvikute korvi kogumist. Pärast kohtuti Iruni linnapeaga. Kolmapäeval võeti ette küllaltki väsitav käik – kahekümne kilomeetri pikkune matk Jaizkibeli mäele. Ei aidanud ka palav päikeseline ilm, öisest vihmast mudased teed ja näiliselt lõputu üles-alla ronimine. Reaalikate õnneks oli matka lõpus tee ääres pood, kust pea kõik jäätist või külma jooki ostsid, ning samuti rand, kus pärast pikka jalutuskäiku jalga puhati. Mõned eestlased ülehindasid enda naha päikesetalumisvõimet ja lõpetasid päikesepõletusega. Neljapäeval toimus reaalikate esimene ja viimane koolitund (eestlased jagati matemaatika, kehalise kasvatuse, bioloogia ja inglise keele vahel laiali) Txingudi BHI koolis. Hiljem suunduti Pasaia linna muuseumisse, kus uuriti, kuidas seal üritati taastada sajanditevanust vaalaküttimise laeva. Viimasel tööpäeval käidi Donostia linnas mütoloogiateemalises põgenemistoas, õhtul toimus hüvastijätuõhtu, kus reaalikad tutvustasid meie kultuuri ja baskid tantsisid ja laulsid. Järgmisel hommikul jätsid eestlased ja baskid pisarsilmi teineteisega hüvasti ning paari tunni pärast said reaalikad lennukiaknast vaadata, kuidas omapärase keele ja meelega maa tasapisi kaugeneb.

Töötoad: Euroopa väikekeeled ja Baski mütoloogia kui kultuuri ja keele kandja

Midagi mida Eestis ei ole – mäed ja surfitunnid

Intervjuu kohalikus raadios

Baski tantsud

Artikli autor

Vaata ka projektis osalenud Txingudi BHI ja Tallinna Reaalkooli õpilaste ühist projektiblogi.

Lycée Général Saint Jean Bosco ja Tallinna Reaalkooli õpilaste koostööprojekt

aprill – oktoober, 2025

Tallinna Reaalkooli 144. lend osales Erasmus+ projektis koostöös Prantsusmaa kooliga Lycée Général Saint Jean Bosco. Projekti eesmärk oli tutvuda demokraatia, keskkonnateadlikkuse ja Euroopa ühiste väärtustega ning arendada rahvusvahelist koostööd.

Rahvusvaheline koostöö algas juba enne õpilasvahetusi veebikohtumiste kaudu. Videokõnedes tutvustati üksteisele oma koole ja kodumaid, arutati projekti eesmärke ning kavandati eelseisvaid tegevusi. Selline ettevalmistus aitas õpilastel üksteist paremini tundma õppida ja lõi hea aluse hilisemaks koostööks.

Aprillis külastasid Prantsuse õpilased Eestit. Nädala jooksul tutvuti Tallinna Reaalkooli ja Eesti haridussüsteemiga, külastati vanalinna, Euroopa Elamuskeskust ja Riigikogu ning osaleti kultuuriõhtul, kus tutvustati Eesti rahvamuusikat, tantse ja toidukultuuri. Üheskoos valmistati rahvustoite ning esitleti rahvusvahelistes rühmades valminud projektitöid demokraatia teemadel, käsitledes muu hulgas sõnavabadust, meedia rolli, sisserännet, võrdseid võimalusi ja kodanikuaktiivsust.

Projektis osalenud õpilased Riigikogu külastamas

Oktoobris toimus vastukülaskäik Prantsusmaale. Seal osalesid Eesti õpilased koolitundides, töötasid rahvusvahelistes rühmades kliimamuutuste ja jätkusuutliku arengu teemadel ning koostasid ühiseid ettekandeid ja plakateid. Meeldejäävateks elamusteks kujunesid väljasõit Chamonix’sse, kus nähti liustike taandumise mõju, matk Alpides, osalemine heategevuslikul värvijooksul ning aeg vahetusperedega, mis võimaldas kogeda Prantsuse igapäevaelu ja kultuuri vahetult.

Keskkonnateemalises töötoas

Projekt pakkus õpilastele võimaluse arendada inglise keele oskust, koostöö- ja suhtlemisoskust ning süvendada arusaamist Euroopa demokraatlikest väärtustest ja kestliku arengu väljakutsetest. Kõige olulisemaks tulemuseks kujunesid aga uued rahvusvahelised sõprussuhted, väärtuslikud kogemused ja teadmine, et edukas koostöö võib alata juba ühest veebikohtumisest ning kasvada elukestvateks kontaktideks.

Jätkutegevused – enne kevadvaheaega tutvustasid Erasmus+ projektis osalenud kümme õpilast kogu Reaalkooli lennule projekti tulemusi. Lisaks Jüri Ratase loengule noorte rollist demokraatias anti ülevaade külalisnädala tegevustest, demokraatiateemalistest projektitöödest ning jagati isiklikke muljeid. Esinemine ligi 90 kaasõpilase ees õnnestus hästi ning pakkus väärtusliku kogemuse.

Detailsema ülevaate Reaalkooli ja Lycée Général Saint Jean Bosco ühisprojektist saab õpilaste koostatud projektiveebist.

REKi esindus külastas maikuus Soomes Kokkolas asuvat Karleby Svenska gümnaasiumit. 

Tänu Erasmus+ projektile sai sõpruskooli külastusest osa võtta 10 REKi liiget ja 2 Tallinna Reaalkooli õpetajat. Külastuse peamiseks eesmärgiks oli vahetada kogemusi õpilasomavalitsuste ja koolitöö kohta. Muuseas oli reaalikatel võimalus näha, mil moel tulevad õpilased ja õpetajad toime asenduspindadel. Nemad veetsid koolipäevi juba mitmendat aastat kunagise haigla hoonetes. sest uut koolimaja alles ehitati. Ootusärevus värske kooli valmimisele oli suur, kuid ka asenduspindadega  tuldi kenasti toime.

Esimesel päeval tutvuti õpilastega, kelle juures külastuse jooksul ööbiti. Nemad andsid meile ülevaate üldisest koolielust, traditsioonidest ja Kokkolast endast, kus elavad peamiselt hoopis soomerootslased. Karleby Svenska gümnaasiumis ongi õppekeeleks just rootsi keel.

Teisel päeval sai REKi esindus kogeda õpilasvarjuks olemist. Osaleti vabalt valitud tundides ning nauditi üldist kooli meeleolu. Huvitav oli näha söögivahetundide korraldust kitsastes oludes. Pärast tunde tutvuti Kokkola vanalinnaga, selle ajalooga ning veedeti üheskoos mõnusalt aega.

Üllatuseks osutus, et otsest õpilasesindust nende koolil ei olnudki. Selle asemel tegutses linna noortevolikogu, kuhu kuulusid noored erinevatest selle piirkonna koolidest. Nende peamiseks eesmärgiks on olla noorte hääl kohalikus linnavalitsuses ning anda märku, millest nendevanused puudust tunnevad. Kooliürituste korraldamine, mida REK hoolsasti teeb, oli neile harv. 

Õpilased tutvustasid ka oma kooli esinduskogu ja jagasid kogemusi selle töö korraldamisest. Noortevolikogu liikmed olid äärmiselt huvitatud REK-i tegevustest ja kiitsid eriliselt meie töökust. Samuti said meie õpilased ja õpetajad kaasa rääkida teemadel, mis parasjagu sealse noortevolikogu päevakorras olid.  Arutati näiteks, miks peaks noorte häält kuulda võtma või miks on aktiivsete noorte olemasolu vajalik. Olenemata sellest, et meie tegevusalad on erinevad, on meil siiski sarnased huvid Soome noortega – õpilaste huvide eest seismine ja õpilaselu edendamine. Suutsime samastuda ja kogusime üksteiselt palju inspiratsiooni, kuidas oma koolis või kogukonnas veelgi aktiivsemalt kaasa lüüa! 

Kokkuvõtteks võib öelda, et Kokkola kogemusel on tohutu praktiline väärtus – suheldes soomerootslastega pidime harjuma teise keele- ja kultuuriruumiga ning hoidma ülal avatud suhtlemist. Pidime paindlikult reageerima ootamatutes olukordades – see arendas meie iseseisvust, kohanemisvõimet ja suhtlemisoskusi. Me mõistsime, kuidas noored saavad linnavalitsuses oma hääle kajama panna. Osalemine rahvusvahelises grupitöös aitas tugevada probleemilahendusoskusi, enesejuhtimist ja tagasisidestamise oskusi. Ka inglise keele kasutamine väljaspool koolitunde osutus kasulikuks ja edendavaks kogemuseks. 

Õppekäik Kokkolasse aitas meil paremini mõista Euroopa mitmekesisust ja väärtusi läbi otsese kogemuse. Osaledes ühistes tegevustes Soome-Rootsi kooli õpilastega, kogesime kultuurilist mitmekesisust, sallivust ja koostööd – Euroopa põhiväärtusi. Samuti õppisime tundma Soome haridussüsteemi ja kodanikuaktiivsuse vorme, mis peegeldavad Euroopa demokraatlikke protsesse. Tänu Kokkola Erasmus+ projektile oskame rohkem tähele panna ja väärtustada, et oleme osa laiemast Euroopa kogukonnast.

Kõigi sõpruskooli külastanud REKi liikmete tagasiside oli tohutult positiivne ning saadud kogemusi jagasime ka teiste REKi liikmetega üldkoosolekul. Nüüd jääb alles vaid oktoobrit oodata, mil Karleby Svenska gümnaasiumi õpilased tulevad Eestit avastama.

Selle toreda projekti eest pälvis projektimeeskond Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse auhinna – Kuldse Osalusõuna.