17.06.22 oli meie pÀev, lÔpetasime!

Lisas: lend140a 11.07.2022 20:04

LÔpureis Rooma

Georg Kalme video: https://youtu.be/wcTna_oHyYQ

Kooli Facebookis olev lĂŒhikokkuvĂ”te: https://www.facebook.com/164684856896709/posts/pfbid0aMdHjix3k86YTxYAgHhVnpf35xE1aUBjyzfYuvgBFYAAZ1iTdCS8it5Ny6QW4Fsjl/?d=n

Lisas: lend140a 25.06.2022 23:51

Viimane nÀdal

23.-27. mai oli meie klassi viimane tunniplaanipĂ”hine nĂ€dal, kus sellises koosseisus viimast korda koos olime. Nii kurb, kui see ka poleks, jĂ”uame vaikselt pĂ”hikooli lĂ”ppu. JÀÀnud on veel 2 nĂ€dalat eksamiperioodi. “Õnnelikud ei jĂ€lgi kella.” – Aleksandr Gribojedov

EsmaspĂ€eval alustasime oma pĂ€eva ajaloo kontrolltööga. Siis lĂ€ksime kunsti tundide ajal HarjumĂ€ele, et akrĂŒĂŒlide, pastellide vĂ”i harilikuga luua Tallinna siluett. PĂ€ike paistis, puhus vĂ€ike tuuleke ja ilm oli mĂ”nus. Edasi aitasime kehalise Ă”petajaid TKP algklasside spordipĂ€eval. TĂŒdrukud olid kooli staadionil 2. klassiga. Poisid Kalevi jalgpallistaadionil 3.-6. klasse mÔÔtmas. MÔÔtsime kaugushĂŒpet, 40 meetri jooksu, palliviset ning olime kohtunikud rahvastepallis, jagasime medaleid.

TeisipĂ€eval oli kĂ”ige olulisem sĂŒndmus ilmselt pĂ”hikooli lĂ”putöö keemias. Peale eelmist vaheaega hakkasime Ă”petajalt saama kordamislehti ja -ĂŒlesandeid. Neid kogunes pĂ€ris palju, kuid lehed olid vĂ€ga head kordamiseks. Vaatamata kartustele, et töö tuleb raske, oli see hoopiski ĂŒllatuslikult mĂ”nus lahendamine. “Raske Ă”ppustel, kerge lahingus.”

KolmapĂ€eval toimus fĂŒĂŒsika tund Schnelli pargis. Saime Ă”p Daniel Kaasikult töölehe, kuhu pidime kirjutama pĂ”hikooli jooksul Ă”pitud fĂŒĂŒsikalisi nĂ€htusi Schnelli pargis. Ilm oli ilus ning selline tund Ă”ues oli toredaks vahelduseks!

NeljapĂ€ev kulges rahulikult. Midagi eriti ei toimunud. Muusikas laulsime, vene keeles ja inglise keeles vaatasime filmi, keemias lahendasime matemaatika eksamiks kordavaid ĂŒlesandeid.

Reedel kirjutasime ĂŒhiskonnas viimase kontrolltöö teemale “Majandus”. FĂŒĂŒsikas vĂ”ttis Ă”p Daniel Kaasik meie koosveedetud aja kokku, nii mĂ”nelgi tuli kurvastusest paar pisarat silmanurka. Ta meenutas, kuidas oli ĂŒle mitme aasta taas kooli Ă”petajaks tulnud ning kuidas esimeses tunnis, klassis 304, Henri ja Miku nime teada oli saanud. Kirjanduses kirjutasime raamatutöö, vaatasime “Kevade” lĂ”puminuteid, kus poisid koolist suvevaheajale lĂ€ksid. TĂ”ime paralleele Reaali Ă”petajate ja klassiga.

NĂŒĂŒd algab eksamiperiood!

Tekst – KrÔÔt

Pildid – KrÔÔt, Pille-Riin, Emma

Lisas: lend140a 27.05.2022 15:06

Meie

Johann “Sarihilineja” Adermann

“Tere, vabandust, et ma hilinesin!”. Selle lausega alustab Johann (esimesel pildil istumas) pea, et iga oma koolipĂ€eva. Seejuures on ta omandanud oskuse jÀÀda rahulikuks ja viisakaks. Ta on vĂ€ga sĂ”bralik ja optimistlik klassivend, kes isegi siis, kui kooliruumides on 10 kraadi kĂŒlma, ennast soojalt tunneb. Peale kooli mĂ€ngib Johann arvutimĂ€nge ja kĂ€ib vĂ”rkpalli trennis. Aastal 2032 arvame, et temast on saanud tubli metsas elav erak, arhitekt, ajakirjanik, professor vĂ”i hoopiski Kalevipoeg Soomes. Aga kĂ”ige rohkem soovime, et temast saaks parem ajaplaneerija. Johanni juures jÀÀb meelde see, et ta on ĂŒhe aastaga kokku 2 nĂ€dalat hilinenud.

KrÔÔt “Suur muskel” Arna

Keegi teeb tantsukavas lahedat trikki… See on alati ettevĂ”tlik, kohusetundlik ja viisakas KrÔÔt. Tema eripĂ€raks on saltode tegemine: ta on mitmekordne Eesti meister sportakrobaatikas ja osaleb tsirkuseetendustes, peale kooli vĂ”ib teda nĂ€ha peamiselt trennisaalis tööd rĂŒgamas. Lisaks korraldab ta ajaveebi tegevust. Igatahes tegeleb ta miljoni erineva asjaga. KrÔÔt on saavutanud suurepĂ€rase oskuse nĂ€ha vĂ€lja nagu saaks kĂ”igega hakkama ning on alati kainet mĂ”istust sĂ€ilitav. Aastal 2032 on ta tegus naine – tippsportlane ja treener, suure portfelliga kinnisvaraomanik vĂ”i kĂ”rgel Ă”hus (olles Ă€ra Ă”ppinud lendamise). Klassi jaoks on ta alati head kuulaja, tore klassikaaslane ja aktiivne Ă”pilane.

Karl “Tegus” ArumĂ€e

Rahulik klassivend, kes paistab silma oskusega igale probleemile alati lahendus leida. Vabal ajal tegeleb ta judoga ja mĂ€ngib arvutimĂ€nge. Karl on sportlik, lĂ”bus, naljakas, sĂ”bralik, sihikindel, vaikne ja nutikas. Üks klassikaaslane olevat maininud, et tema vene keele tunnis Raini vihikust koduse töö lugemine ja mitte vahele jÀÀmine on lihtsalt muljetavaldav. Aastal 2032 on ta ilmselt IT-spetsialist, investor (kes on pankrotis ja keeldub tööle minemast), Riigikogu liige, firmaomanik, preester vĂ”i lihtsalt hea inimene. MĂ€lestus Karlist: “ma speedrunnisin selle” ja kui ta Hendriku 4. klassis ĂŒle Ă”la pani.

Melissa “Moekas” Espenberg

Melissal on alati ajaloo töövihik 100% tĂ€idetud ning kodused tööd tehtud. Kunagise hĂŒĂŒdnimega Memussa iseloom on lahke, vaikne, sĂ”bralik, abivalmis ja tagasihoidlik. Koolis on ta juba 1. klassist peale kĂ€inud laulukooris, hetkel laulab ta eeskujulikult Reaali Kooristuudios. Peale kooli naudib ta jĂ”usaalis treenimist ja reisimist maailma kĂ”ige soojematesse kohtadesse. 10 aasta pĂ€rast on ta sinu isiklik moedisainer, professionaalne reisija, omandanud prantsuse keele, ”Ringvaates” Reikopi asemel vĂ”i poliitik. Elame, nĂ€eme. Meelde jÀÀb alatiseks Melissa abivalmidus ja see, et ta on klassis kĂ”ige lĂŒhem.

Harriet Helena “Energiline” Habicht

Aktiivne, rÔÔmus, hÀÀlekas, intelligentne, töökas. VĂ€gagi motiveeritud klassiĂ”de, kes teeb maailma parimaid kĂŒpsiseid! Kui tund lĂ”peb, kiirustab ta klassist vĂ€lja, et lugeda jĂ€rgmist ingliskeelset raamatut, kĂ”ndides koridoris edasi-tagasi, kuni viimase hetkeni enne tunni algust. Harrietile meeldib kokata ja pikemaid distantse joosta. Ta on ebainimlikult tervislik ja alati motiveeritud klassivanem (alates 8. klassist). Aastal 2032 soovib ta elus edukas olla (samal ajal Ă”pib kirurgiks), kui klassikaaslased arvavad, et temast saab arst, jurist, veelgi kiirem jooksja vĂ”i loodetavasti kohvikuomanik. MĂ€lestused Harrietist seostuvad nakatava naeru ja energiapommiks olemisega.

Katarina “Kati” Jaska

Meie Kati on tĂŒdruk, kes saab alati ilma suurema Ă”ppimiseta hindeks 10. Ta on asjalik, naljakas, mega stylish, kohusetundlik ja rÔÔmsameelne, “see tĂ”sine tĂŒdruk”. Katarina imelikuks omaduseks on teada “KĂ€ttemaksukontori” hooaja ja osa numbri pĂ”hjal kogu sarja sisu. Ta kĂ€ib tennisetrennis ja loeb vabal ajal raamatuid. 8. klassis sai ta Euroopa geograafiaolĂŒmpiaadil hĂ”bemedali! On kuulduseid, et lisaks sellele, et ta on tark ja sportlik, harjutab ta oma venna peal juukselĂ”ikust. Aga selle Ă”igsusele saab ainult Kati ise vastuse anda. Aastaks 2032 on ta leidnud vĂ€hile ravi, edukas hĂŒdrogeoloog, maailmakuulus kirurg – vĂ€ga hea kĂ”iges. “On ikka lollakas.” KĂ”ige pikemate ja ilusamate lokkis juustega inimene.

Mikk “Vabandust” JĂ”esaar

Karismaatiline, jutukas ja aktiivne Ă”pilane Mikk sööb hommikuks ainult ĂŒhe Ă”una. Tema öö ja pĂ€ev on tĂ€iesti vastupidised. Nagu ĂŒhele Ă”igele reaalikale kohane – ta tahab olla parim. Nii on ta osa 2021. aastal vĂ”itnud Eesti parima minifirma AirCraft tiimist (koosseisus Mikk, Henri ja Jakob). Tore, kuid mĂ”nikord tĂŒĂŒtu klassivend oskab igal hetkel ĂŒhe sarkastilise naljakillu maha panna. Liskas Ă”ppimisele naudib ta kauneid kunste ja golfi mĂ€ngimist. 10 aasta pĂ€rast loodame teda nĂ€ha psĂŒhholoogi, arsti vĂ”i stand-up koomikuna. “Nii!” (kĂ€si kokku lĂŒĂŒes) ja “Timm!” reageerides, on ta meie mĂ€llu talletunud kui klassi esindaja Ă”pilasesinduses, tegus kĂ”igi Ă”petajatega heade suhete loomises (isegi, kui selleks on tahtmine piire kombata) ja enesekindluses-elegantsuses. Mikk presidendiks!

Georg “Kalmer-Calilou” Kalme

“You miss 100% of the shots you don’t take.” Selle lause jĂ€rgi elab Kalme kui meie ĂŒks Georgidest. Oma ĂŒĂŒratult suure koolikoti ja vĂ€hemalt sama suure naeratusega on oma pastakat otsiv klassikaaslane, tunnuslausega “Raul, kus mu pastakas on?”, alati abivalmis, rÔÔmsameelne ja töökas. Kuuldavasti teeb ta vĂ€he trenni, kuid suudab ikkagi sĂ”pru oma jooksukiirusega ĂŒllatada. Klassi IT-mees tegeleb lisaks jooksmisega ka praktilise laskmisega, olles Eestis selle ala ĂŒks kĂ”ige noorematest tegijatest, ning investeerimisega. Aastaks 2032 on loodab ta olla maailma rikkaim inimene, aga meie arvame, et noormehest on saanud veelgi tĂ€psem laskja, sĂ”jamees, Ă€rimees ning Alam-Pedja suurim (valgeveini)tootja.

Trevor “Naljavend” Karro

Paneb Facebookis igale jooksule, mis Eestis toimub “going”. Otsekohene, humoorikas, jutukas, sĂ”bralik, toetav – tema nimi on Treff. “Mul on kĂ”ht tĂŒhi,” jutustab ta, kui lĂ”ppemas on alles 2. tund. Meie klassi absoluutne hing jookseb ebanormaalselt pikki distantse, investeerib ning tunneb ĂŒhistransporti ja Harjumaal sĂ”itvaid ronge nagu oma viit sĂ”rme. Aastal 2032 on Trevor edukas bussijuht? vĂ”i siis finantsiliselt vaba investeerimisgeenius, vĂ”ib-olla ka sportlane. Klassile jÀÀvad meelde tema ebaloogilised vastused eesti keele ja ajaloo tunnis, tema oskus teisi naerma panna ka kĂ”ige hullemal pĂ€eval. Trevor on ĂŒks siiramaid ja armsamaid inimesi, keda me kohanud oleme!

Raul “raul-oli-siin” Kingsepp

RAUL OLI SIIN. Kuidas sa ta Ă€ra tunned? Habe, Andre sĂ”ber, röövellik, prillid, varastab asju (eriti pastakaid), “nii-ĂŒtleda”+”lihtne nĂ€ide”, rahulik. Ta (esimesel pildil paremal esimeses pingis) ei jaksanud otsida oma lapsepilte, nii et saatis ID-kaardi pildi. Ta omab suurepĂ€rast oskust rÀÀkida juttu jalgratta- ja jalgteedest ja olla su isiklik raadiosaatja. Kui kool lĂ€bi on, jĂ€tkab ta oma pĂ€eva jĂ”usaali, airsofti, vĂ”rkpalli vĂ”i arvutimĂ€ngudega. Aastal 2032 on ta ilmselt vĂ€ga aktiivne noormees –  insener, teadlane, rikkur, habememodell, spetsialist vĂ”i matemaatik. Kui pastakas on kadunud, siis on see ilmselt Rauli kĂ€es. MĂ€lestusi meenutades hĂŒppas ta kunagi vene keele aknast vĂ€lja.

Frank Richard Armin “sus” Kolk

Frank (mĂ”lemal pildil kĂ”ige vasakpoolsem) on ĂŒks huvitav inimene. Tal on osksus ilmuda kaheks pĂ€evaks kooli, siis kaheks kuuks Ă€ra kaduda niimoodi, et keegi ei tea, kus ta on, ning selle tsĂŒkli tulemusena ikkagi gĂŒmnasse sisse saada. Klaverivirtuoos on vaikne, rahulik, tagasihoidlik, sĂ”bralik ja leidlik. Lisaks on FrĂ€nk suur Anime fĂ€nn. 10 aasta pĂ€rast loodame nĂ€ha teda pianistist juutuuberina vĂ”i Ă€rimehena. Tihti pahandab ta Ă”petajaid lausega “Ma ei jĂ”udnud koduseid töid teha”, kuid pole hullu, sest aega oleks alati rohkem tarvis. DistantsĂ”ppe ajal pani ta end Meeti tunnis freeze’i peale ja osales alati veebitunnis kuskilt keldrist.

Muuseumis

Triin “Muhe” Kuusk

Saab venes alati hindeks 10. Tema (esimesel pildil keskmine) lemmik kook on ĆĄokolaadikook. Talle jÀÀb igaveseks meelde Daniel Kaasiku esimene fĂŒĂŒsika kontrolltöö. TriinuĆĄka on vaikne, intelligentne, lahke, sĂ”bralik, tark. Ta mĂ€ngib super hĂ€sti korvpalli. Kehalises kasvatuses on ta nr 1 kossumĂ€ngija ja teeb kĂ”igile silmad ette. Aastal 2032 on klassiĂ”est saanud korvpallur vĂ€lismaal vĂ”i matemaatikust sportlane. Ta oli katsete perioodil vĂ€ga nĂ€rvis, aga pole hullu, eks me kĂ”ik olime. Lisaks on ta klassi ĂŒks pikematest tĂŒdrukutest juba 1. klassist saati.

Georg “DJ” KĂ€rmas

Meie klassi teine Georg kannab hĂŒĂŒdnime KĂ€rmas. MĂ”nikord juhtub, et matemaatika Ă”petaja kutsub teda “PealtnĂ€gija” saatejuhiks Mihkel KĂ€rmaseks. Ta on kĂ€rme, chill, sĂ”bralik, tark, tubli, naljakas ja mĂ”istlik klassivend, kes on peagi tulevande “DJ from San Diego”. KĂ€rmas on huvitav naljamees ja Ă”pib muusikat kuulates (mis on vĂ”imatu?). Tuleb vĂ€lja, et ta on ka vĂ€ga tegus – mĂ€ngib tennist, kĂ€ib jĂ”uksis, mĂ€ngib klaverit ja keerutab DJ-pulti. 10 aasta pĂ€rast on ta edukas Ă€rimees-DJ. “Ta nĂ€itas mulle keelt!”, tema kodus sai home runi teha ehk ĂŒks klassikaaslane elab temast 500 m kaugusel.

Mia “Hobune” Mai Laisaar

Mimpsumampsu. Ta on alati sĂ”bralik ja rÔÔmsameelne neiu, kes tegeleb ratsutamisega. Ja tĂ€nu sellele on ta eripĂ€raks koolist mĂ€rkimisvÀÀrselt palju puududa. Samuti on Mia klassi pikim tĂŒdruk ja oskab suurepĂ€raselt fĂŒĂŒsikat. Üldse on ta tubli Ă”pilane ja osaleb aktiivselt olĂŒmpiaadidel. Aastal 2032 saab temast Hollandis profiratsasportlane olĂŒmpial, Ă€rinaine vĂ”i hobune? Vene keele tunnid mööduvad koos temaga sisukalt ning jutt ei lĂ”pe vist kunagi. Mia oli Roosta supitegemisel oluline liige ja Gretega tegi temaga algklassides vĂ€ga Ă€geda tantsukava.

Pille-“Palle”-Riin KĂ”rvits

Mega relatable, tagasihoidlik, sĂ”bralik, vaikne, sarkastiline, chill – see on Pille! Kui teda paremini tundma Ă”ppida, siis pealtnĂ€ha kĂ”ikevihkav tĂŒdruk armastab vĂ€ga muusikat ja on super hea suhtleja. Ta mĂ€ngib orkestris vioolat, laulab koolis Kooristuudio tĂŒtarlastekooris ja kĂ€ib judotrennis. VĂ”ib juhtuda, et tal jÀÀb vene kodune töö teatud pĂ”hjustel tegemata, kuid elumoto “mitte elus lĂ€bi kukkuda” aitab Pillet siiski edukalt edasi. Pakume, et 10 aasta pĂ€rast on klassiĂ”est saanud judo maailmameister viiuliga vĂ”i tubli analĂŒĂŒtik. Ise loodab ta lihtsalt hĂ€sti elada. Meelde jÀÀb, et Pille-Riini ema töötas Reaalkoolis, lĂ”busad muusika tunnid ja see, et ta vĂ”tab elu lĂ”dvalt ning laseb asjadel omasoodu kulgeda.

Rain Alar “Tark” Laurimaa

FĂŒĂŒsikahuviline ja loovkirjutamist armastav Rain (esimesel pildil vasakpoolne) on aktiivne ajaloo olĂŒmpiaadidel osaleja, mis tĂ€hendab, et ajaloo tunnis teab ta tavaliselt kĂ”iki aastaarve ja tĂ€htsaid nimesid. Koolis on ta pigem vaikne ja tagasihoidlik, kuid klassivennaga vesteldes on Ă”hus huvitavad ja teaduslikud jututeemad. Aastal 2032 on ta edukas teadlane ja professor vĂ”i kirjanik. Rainile meeldib KrĂ€supea kook. Ise jÀÀb ta meenutama (nagu paljud teisedki) 8. klassis toimunud Roosta reisi. ÜhesĂ”naga on tegemist taibuka ja toreda klassivennaga.

Hendrik “Parabole” Laus

MeeldejÀÀvad vene keele tunnis vastamised. Vaikne, hajameelne, sÔbralik, pikad juhtmed, hÀÀ ja huvitav Hensu on pea alati koolis kohal. Vabal ajal kÀib ta rulatamas ja talvel naudib mÀgisuuskadega sÔitmist. Aastal 2032 peaks ta olema keskmise palgaga tööl, pro majandusteadlane. Soovime, et ta oleks siiski edukas ja rahul oma eluga. Veel soovitame Hendrikul rohkem Ôppima hakata! Ta pidavat iga pÀev autosid pildistama. SalapÀrane koolivend. Tal oli 3. klassis peaside. KÀib Sollis, aga ei osta ega söö midagi. Suudab sulle auto mudeli selle mootoriÔli maitse jÀrgi öelda.

Jakob Mattias “ĐżĐŸĐ¶Đ°Đ»ŃƒĐčста-Chupa-Chups” Lindma

Jaksiga kohtudes mĂ€rkad ilmselt esimesena tema tohutut pikkust ja naerusuisust. Kuid temaga suhelda pole raske – ta on sotsiaalne, hea kuulaja, pull vend, sĂ”bralik, avatud ja samas tagasihoidlik. Jakob tegeleb ujumisega (“ta on hella fast“) ning on vĂ€ga hea atleet. Lisaks on tema huvideks investeerimine ja arvutimĂ€ngud. Ta on vene keele Ă”petaja lemmik. Aastal 2032 on Jakob pikim inimene Eestis, kes on kuulus keemik, edukas ujuja, miljonĂ€r ja PĂ€rnu-Jaagupi piirkonna majandusplaneerimise peakonsultant. “Bisnessman”. Ta on osa kurikuulsast sööklaintsidendist, mis tekitas paar aastat tagasi suurt elevust ja huvi.

Elisabet “Poogen” Lippus

10 aasta pĂ€rast on ta teenival ametikohal, mis tĂ€hendab, et ta elab oma ambitsioonikat elu mĂ”nes Euroopa suurlinnas, ta on arst vĂ”i muusik. Kui koolipĂ€ev lĂ€bi on, jĂ€tkab ta oma pĂ€eva muusikakoolis viiulit harjutades. VĂ”i kui viiulitundi pole, naudib ta tugitoolisportlaseks olemist. Liisu on hea vestluskaaslane, inkageenius ja mega smart, abivalmis, nunnukas, sĂŒdamlik. Kuigi muusika on kogu aeg tema ĂŒmber, siis muusika tunnis on parimaks tegevuseks lihtsalt ohkamine ja seina vahtimine. Ta meenutab sisukaid inimeseĂ”petuse tunde distantsĂ”ppe ajal. Eks me kĂ”ik!

Emma “MA” Priisaar

Emmal pole hindega “MA” mingit pistmist, sest ta on vĂ€ga korralik ja kohusetundlik Ă”pilane, kes saavutab hĂ€id tulemusi nii fĂŒĂŒsikaolĂŒmpiaadil kui ka koolitöödes. Ja et sellest veel vĂ€he oleks, siis on ta ka super tubli kergejĂ”ustikus ja kuulub Eesti noortekoondisesse. VĂ€ga energeetiline, abivalmis ja aktiivne tĂŒdruk osaleb pĂ”hikooli esinduskojas juba mitmendat aastat. 7. klassis tegi ta minifirmat Kookos koos Katarina ja Miaga, nad said ĂŒleriigilisel vĂ”istlusel III koha. Emmal on alati vĂ€rvilised konspektid, mĂ”nikord paneb ta pidu ja “adĆŸaloo” asemel olevas ĂŒhiskonnaĂ”petuse tunnis pole tal kunagi pinginaabriga isegi kahe peale Ă”pikut. Ta jookseb ikka pĂ€ris kiirelt. Ta oli see Ă”nnetu, kes pidi Roostal krĂ”psusuppi sööma. Su ema…

Kalev Mattias “Vembutembumeister?” Raussi

“There are shortcuts to happiness, and dancing is one of them.” Kalev-Mati (punases kampsunis), nagu Ă”petaja Marge Kanne teda varasema Ă”pilasega sassi ajades nimetab, on hea kĂ”iges, millega ta tegeleb. Ta on kohutavalt tark ja edukas matemaatika ja fĂŒĂŒsika olĂŒmpiaadidel. Tagasihoidliku ja viisaka klassivenna lĂ€hedal tekib tunne, et ta annab sulle elujĂ”udu juurde. 10 aasta pĂ€rast on ta sama töökohaga, mis on Raulil, et talle kindlameelselt terve elu pinda kĂ€ia. Koolis on ta igavene nuhtlus Rauli heolule. Omab oskust Rauli nĂ€rve igal vĂ”imalikul viisil lihvida. Elame kaasa, et aastaks 2032 oleks Kalevist saanud mitmekordne maailmameister standardtantsudes, sest tunnid, mida ta ei veeda koolis, veedab ta tantsusaalis tantsides.

Liis “Siil” Reinvee

SuurepĂ€rana kunstnik, julgeb koolis kalli teha, suudab kunsti jĂ€rgi meenutada, mida Ă”petajad rÀÀkisid (kunsti)meistriteose valmimise ajal. OmapĂ€rane, tark, sĂ”bralik, nupukas ja hingelt ilus klassiĂ”de (teisel pildil all vasakul) suudab rabada kĂ”iki kaaslasi oma loominguliste joonistustega, mis sageli valmivad vaid ĂŒksikute minutitega. Peale maalimise ja joonistamise kĂ€ib Liis veel keraamikaringis ja tantsib balletti. Ta ei anna hinnanguid ja on toetav ning heas tujus tĂŒtarlaps. Aastal 2032 on Liisist saanud selle sajandi Picasso. Tal on palju omapĂ€raseid liigutusi ja meeldejÀÀv riietumisstiil. Koolis on ta tubli Ă”pilane ja aktiivne olĂŒmpiaadidel osaleja.

Emil Henri “RÔÔmus” Rooste

Aastal 2032 loodab tagasihoidlik ning sĂ”bralik lokilammas Emil (esimesel pildil kĂ”ige parempoolne) olla rÔÔmus. Ta elab ĂŒhe pĂ€eva korraga. Lihtsameelne koolipoiss mĂ€ngib vĂ”rkpalli, mĂ€ngib ukulelet ja mĂ€ngib arvutimĂ€nge. Tegelikult on ta ka tubli Ă”ppija. Meelde tuleb, kuidas Kristi Koit teda kogu aeg isa pĂ€rast call outib. Emilil on loovad ideed ja omapĂ€rane kunstiline mĂ”tlemisviis. Muusika tunnis ta joonistab. Klassikaaslased loodavad, et 10 aasta pĂ€rast oleks tal vaba ajagraafik. Lisaks, et ta oleks edukas ja tubli inimene. KĂŒsides meenutab ta eredalt Roosta aastalĂ”pureise.

Grete “Ultimate” Saue

GretuĆĄka on vĂ€ga nunnukas, tubli, abivalmis, toetav, ilus, tark ja seltskondlik. Tavaliselt punub ta tunnis patse ja igapĂ€evaselt tegeleb enda pideva arengu ja jĂ€rgmisel pĂ€eval parema olemisega, mis tĂ€hendab, et tegelikult ta ikka tunnis Ă”pib ka. MĂ€ngib tennist ja nĂ€itleb. “KĂ”ik juhtub pĂ”hjusega”, seega aastal 2032 on ta oma tulevikunĂ€gemustes advokaat vĂ”i arst mĂ”nes Euroopa suurlinnas. Klass arvab aga, et Gretest saab rikka mehe naine, kes on elustiili blogija. Ta Ă”de on vĂ€ga cool laskesuusataja. “NĂ€tsu?” Ta nĂ€gi, kuidas 3. korruse WC-s tuli sĂ”na otseses mĂ”ttes lambist vett. Gretel on super sĂ€rav naeratus!

Tristan Aik “atleedi-vĂ€limusega-poiss” Sild

Suudab hĂŒpates puudutada iga lage koolis. Veidi vali, tark, isepĂ€rane, avameelne ja vahepeal hullumas Tristan (piltidel vasakpoolne) tegeleb kergejĂ”ustikuga, selles on ta vĂ€gagi edukas. Esindab Eestit noortekoondises. Jookseb kiiresti, tĂ”ukab kuuli, hĂŒppab kĂ”rgele-kaugele, teeb kĂ€tekĂ”verdusi, viskab korvaplli tĂ€pselt korvi. 10 aasta pĂ€rast on saanud temast atleet.

Konrad “Joonistab” Sirel

Kui vaadata ĂŒks kĂ”ik, millisel hetkel tunnis Konradit, siis ta joonistab. Ja ta joonistab suurepĂ€raselt. Nunnu, vaikne, tagasihoidlik. Tal on vĂ”ime vĂ€ga detailselt sĂ”idukeid ja ehitisi vĂ€lja mĂ”elda. Sama detailselt on ta sinuga valmis jutustama teda huvitavatest teemadest. Aastal 2032 on kooli lĂ”petanud ja loodetavasti kunstiga seotud töökohal. MĂ”nikord juhtub, et ta on segaduses. Konradi joonistusi iseloomustavad tĂ€psus, detailsus, tavaliselt tintekas, masinad, laevad, ehitised, utoopia, wow!

Merilin “Mersu” Soovik

NĂ€itlejakarjÀÀrist unistav neiu ei karda publiku ees esineda. Ta kĂ€ib tantsimas ning naudib seda tĂ€iel rinnal. Lisaks armastab ta muusikat. KĂ€sitöö tunnis olevad jututeemad kĂŒtavad temas alati kirgi. Merilin on sĂ”bralik, rÔÔmsameelne, obsessed paljudest nĂ€itlejatest, armas, tore ja lahke. Tal on vĂ€ga hea stiilitunnetus. Unelm New Yorkis olevast korterist ja elu parimate sĂ”pradega paneb Mersut töökalt tegutsema. Aastal 2032 on temast saanud Broadway superstaar.

Kuldar “Viiulivirtuoos” Zilensk

Zuldar Kilensk. PĂ€rim kĂ€esuruja. Nupp nokib. Alati abivalmis. Tark. MĂ€ngib imeliselt viiulit. Paneb kinni muusikaolĂŒmpiaadi. KĂ€ib kick boxis. Ta (teisel pildil keskel sinise mĂŒtsiga) teeb hĂ€id tegusid. MĂ€ngib malet. KĂ”ige Ă”igem tegevus muusika tunnis on kuulata Ă”petajat. Aastal 2032 on ta 26-aastane “Arm wrestling MM champion”, edukas firmas tööline vĂ”i suursugune viiulivirtuoos esinemas maailma suurimatel lavadel. Valikuid on mitu, aga Kuldarit on ĂŒks. Surub su kĂ€tt figuratiivselt ja perforeerivalt.

Herman “Kossumees” Tamm

Ta (teisel pildil parempoolne pöial pĂŒsti) on ainuke inimene maailmas, kes suudab Ă”petajatega beebihÀÀlel rÀÀkida. Humoorikas, sĂ”bralik, sportlik, hÀÀlekas, sotsiaalne, mĂ”istlik. Hermu mĂ€ngib korvpalli. Tal on mĂ€rgatav harjumus puududa pĂ€evil, mil toimuvad kontrolltööd. Mis on pĂ”hjus? Ainult tema ise teab. Ta on 2032 kĂ”rgel tasemel korvpallimĂ€ngija vĂ”i tagasihoidlik kontoritöötaja. “No cap.”… “Ma ei tea, kus su sisalik on!”… “Su ema.” Hermanil on kohati lapsikud, kuid sĂŒdantsoojendavad naljad. RÀÀgitakse, et ta vĂ”ttis kellegi sisaliku Ă€ra. Talle meeldivad pannkoogid.

Lizette “Arvamus” Kaljas

Tore, toetav ja hooliv, teab alati, mida öelda, kui sul on kurb tuju, sotsiaalne, hea vestluskaaslane, jutukas, vaikne – see on alati oma arvamust avaldav Lizette (pildil parempoolne). Samas on ta salapĂ€rane ja iga pĂ€ev on vĂ”imalik tĂŒdruku kohta midagi uut teada saada. Tal on tuttavaid igas Eesti, vĂ”iks öelda isegi maailma, otsas. Vabal ajal ta tantsib, varem oli klassiĂ”de tubli ratsasportlane. 10 aasta pĂ€rast on ta ettevĂ”tjast psĂŒhholoog vĂ”i hoopiski diplomaat. Tal on hea stiil ning ta naeratus on siiras. Lizettega on mĂ”nus jalutada vanalinnas ja Caffeines jutustada.

Henri Georg “Piloot” Valentin

KĂ”ige Ă”igem tegevus muusika tunnis on panna kĂ”rva taha nipid sĂŒvariigi eest pĂ”genemiseks. Ta ei söö kooki. Riietub vĂ€ga vĂ€ljapaistvalt. JĂ€tab endast enesekindla ja julge mulje. EttevĂ”tlik, sotsiaalne, jutukas, intelligentne, huvitav, humoorikas. Hetkel Ă”pib Henri (teisel pildil vasakpoolne) kooli kĂ”rvalt vĂ€ikelennuki piloodiks ja saab load kĂ€tte juba 2022 sĂŒgisel! Kuna “Tuleviku ennustamiseks olla parim aeg hoopis vana-aasta Ă”htu…”, siis ta ise oma tulevikuplaanidest ei rÀÀgi, kuid meie ennustame, et temast on saanud 2032. aastaks maailma kuulsaim rikas lennukipiloot. “Ära plĂ€ra!”. Lugege nĂŒĂŒd hoolikalt: “Suurem osa probleeme lahenevad ise ja need, mis ei lahene, on lahendamatud.”

Andre “nii-ĂŒtelda” Viitamees

Andree/Andrei (esimesel pildil vasakpoolne) teab kĂ”ike, suudab Ă”ppimata tööd hindele “10” kirjutada. SĂ”bralik ja jutukas poiss “Nii ĂŒtelda” tegeleb ujumisega ja (oma koera) Axliga, lihtne nĂ€ide! Vahetundides mĂ€ngib Clash Royale’i. Aastal 2032 unistab ta olla jurist Eestis vĂ”i ka juba laias Euroopas. Klassikaaslased on pakkunud aga pigem suure palgaga töökohta. Andrest vĂ”ib saada mĂ€lumĂ€ngur ja fĂŒĂŒsik. Loodetavasti on ta istutanud pommid teab kĂŒll kelle maja ette. Ta oli Roostal keedetud krĂ”psusupi degusteerija, sest kaotas kaardimĂ€ngu. “Nii ĂŒtelda ei ole migisugust ĂŒteldust, mida too isik ĂŒteldaks liiga palju, lihtne nĂ€ide, ĂŒteldad lihtne nĂ€ide ja koheselt ĂŒteldab Andre sulle vastu nii ĂŒtelda on kĂŒll, mis vĂ”ib sulle vĂ€ga kalliks maksma minna!” Suured panused pokkeris.

Koostaja – KrÔÔt

Pildid – 140.a

Lisas: lend140a 20.05.2022 20:35

Matemaatika proovieksam

20. mail kell 9 alustasime klassis 401 matemaatika proovieksamit. Aega oli tĂ€pselt 3 tundi, et Ă€ra lahendada 7 ĂŒlesannet. Ülesannetes oli vaja lahendada vĂ”rrandeid, lihtsustada, arvutada pindala, joonistada graafikuid… Aega oli piisavalt ning sai teha rahulikult. Proovieksamile tagasi vaadates vĂ”ib öelda, et tegelikult polnud see nii raske, kui Ă”petaja meid hirmutanud oli. Oleme tundides lahendanud lugematuid kordamislehti ja -ĂŒlesandeid. Ettevalmistused on olnud korralikud, et eksamitel hĂ€sti hakkama saaksime.

Tekst – KrÔÔt

Lisas: lend140a 20.05.2022 19:23

13 ja reede Riigikogus

Pildid – Lizette

Lisas: lend140a 20.05.2022 17:15

PISA test

12.05 toimus Tallinna Reaalkoolis PISA test, kus osalesid paljud meie klassikaaslasee. PISA testil oli 3 osa: matemaatika, loodusteadused ja kĂŒsimustik. Ülesanded olid pĂ”nevad ja pĂ”hinesid loogikal ja graafiku lugemisel. Ülesanded ei vajanud lisateadmisi. NĂ€iteks tuli tabelist leida valjaliku riigi rahvaarv vĂ”i arvutada toa pindala. PISA test möödus meeleolukalt ja jÀÀme ootama tulemusi.

Tekst – Emma

Lisas: lend140a 20.05.2022 16:54

Meedia

11. mail kĂ€is meile rÀÀkimas meediakirjaoskusest Baltic Centre for Media Excellence projektijuht Diana Kraineva. KĂ”igepealt said kĂ”ik Ă”pilased ise tuua vĂ€lja mĂ€rksĂ”nu, mis nende jaoks meediakirjaoskusega seostuvad. Meile seletati, kuidas analĂŒĂŒsida infot internetis, kuidas tunda Ă€ra libauudis ja kuidas saada aru, kas foto on tĂ”eline vĂ”i on seda muudetud. Otsisime ka lahendust kĂŒsimusele, miks inimesed ĂŒldse meedias valetavad. LĂ”puks saime lahendada ĂŒlesande, kus pidime arvama, kas uudis, mida meile nĂ€idatakse, on tĂ”eline vĂ”i libauudis. Saime uusi olulisi teadmisi meediakirjaoskuse kohta ning arendasime oma kriitilise mĂ”tlemise oskusi. Kuna loeng oli inglise keeles, siis arendasime ka keeleoskust.

Tekst – Elisabet

Pildid – Georg Kalme

Lisas: lend140a 20.05.2022 16:40

Proovieksam eesti keeles

9. mail alustasime oma hommikut eesti keele proovieksamiga. Kolme tunniga (kl 8.17-11.17) pidime lahendama kaks lugemisĂŒlesannet, mitu grammatikaĂŒlesannet ning kirjutama 200-sĂ”nalise lĂŒhikirjandi. Keegi ajahĂ€tta ei jÀÀnud ja muljetasime igasuguseid mĂ”tteid söögivahetunni eel. KĂ”ige raskemad olid lugemisĂŒlesanded, kus oli juttu Berliinist ja Aidi Valliku diloogiast, mis koosneb kahest raamatust “Kuidas elad, Ann?” ja “Mis sinuga juhtus, Ann?”.

Parim kogu töö punktisumma oli 92/100, parim kirjandi punktisumma oli 37/40 (kogu punktisumma sees). Keegi uuesti tööd tegema ei pea ja nĂŒĂŒd oleme nĂ€inud oma vigu, et pĂ€riseksamitel veel paremini lĂ€heks!

Samuti toimus Euroopa pÀeva viktoriin, mis oli viimane sellel aastal. Meie tublid poisid saavutasid uhke II koha!

Tekst – KrÔÔt

Lisas: lend140a 09.05.2022 11:38

Ukraina pÀev

EsmaspĂ€eval, 18.04 oli Ukraina pĂ€ev. Kool oli kaunistatud erinevate Ukraina vĂ€rvides kaunistustega. Üles olid riputatud ka Ă”pilaste Ukraina-teemalised kunstiteosed. PĂ€eva alguses rÀÀkis meile Signe Riisalo Ukraina sĂ”japĂ”genike vastuvĂ”tmisest Eestis ning sellest, kuidas neile tuleks kĂ€tte anda Ă”ng mitte kala. Kolmanda tunni ajal rÀÀkis Europarlamendi liige Marina Kaljurand. Ta rÀÀkis meile oma hilisest kĂ€igust Ukrainasse Kiievi lĂ€histele ning oma kogemusest seal. Samuti rÀÀkis ta oma kogemusest Eesti saadikuna erinevates vĂ€lisriikides, nende hulgas ka Venemaal. Saime aimu, kuidas Venemaal lastele juba noorest east ajupesu korraldatakse ja Ă”petatakse, et eestlased on natsid. Toimus ka palju muud huvitavat nagu tantsuvahetund, aktus, kus rÀÀkis Ukraina saadik ning luuletust lugesid Ukraina lapsed ja klassidevaheline Ukraina-teemaline legovĂ”istlus. Meie vĂ”istkond ehitas borĆĄikausi ning muid Ukraina sĂŒmboleid. PĂ€ev oli vĂ€ga emotsionaalne ning kĂ”ik said hea ĂŒlevaate praegusest olukorrast ja Ukrainas toimuvatest Ă”udustest.

Tekst ja pildid – Georg Kalme

Lisas: georg 18.04.2022 20:34