arh137b
.

• Joosep– muusika piirkonnavooru 1. koht, lõppvooru kulddiplom ja III koht, Alo Mattiiseni muusikapäevadel 2018 5. koht ja eripreemia laulu „Emale“ südamliku esituse eest
• Erki – Alo Mattiiseni muusikapäevadel 2018 5. koht ja eripreemia laulu „Emale“ südamliku esituse eest
• Laura Greta – geograafia piirkonnavooru 5. koht, lõppvooru kutsutud
• Adeele bioloogia piirkonnavooru 4.-5. koht, lõppvooru kutsutud; loodusteadused lõppvooru kutsutud
• Natali – geograafia piirkonnavooru 6. koht, lõppvooru kutsutud
• Paul  keemia piirkonnavooru 3.-4. koht, huvipäevale kutsutud; geograafia piirkonnavooru 3. koht, lõppvooru kutsutud
• Andreas  – matemaatika piirkonnavooru 4.-5. koht, huvipäevale kutsutud
  

  

  

  
  

Teaduspäev oli väga lahe! Tundide ajal olid meil neljas tunnis külalised. Marko Mihkelsoni ja Margus Tsahkna loengud meeldisid mulle kõige rohkem, sest nad rääkisid huvitavalt ja kaasahaaravalt. Nad näisid seda ise nautivat ning tegid ka nalja. Mihkelsoni kuulates ei hakanud igav ja ta kasutas meile arusaadavaid väljendeid. Mulle tundusid huitavad tema ennustused Hiina kohta. Peab mainima, et Marko Mihkelson suutis rääkida 45 min ilma takerdumata ega kusagilt märksõnu vaatamata ning ennast kordamata. See avaldas muljet.

Margus Tsahkna rääkis kaitseväest, kaitsetahtest ja pani mõtlema selle peale, et me mängime väikeses Eestis igaüks suuremat rolli, kui me arvata oskame. Tema jutt oli kaasahaaravning ta rääkis teemadest, mis peaks kõikidele eestlastele korda minema ning tema sõnad panid mõtlema.

Hendrik Meister rääkis huvitavalt putukatest. Ta näitas esitlust, millelt pilte ja videoid vaadates oli lihtne jälgida tema juttu. Lõpuks pakkus ta meile proovimiseks erinevaid putukaid ja jahuusse. Olid täitsa söödavad.

Mart Laanpere tunnis oli huvitavaid näiteid ja sai naljakaid teadmisi. Näiteks kuidas keel ja sõnavara on seotud sellega, mida näeme.

Oli väga huvitav ja teistmoodi päev ning meile väga meeldis.

Pilleriin, Natali, Laura Greta, Gretel ja Maarja-Liis

Juba traditsiooniline Taani päev toimus 28. märtsil. Meile käis taani keelt õpetamas Taani kaitseväelane, kes praegu teenib Tapal. See tund oli väga huvitav ja lõbus ning ta rääkis ka veidi Taanist üleüldiselt ja enda elust Tapal. Selgus, et taani keelt on väga keeruline hääldada ja seal on ka tähed, mida teistes keeltes ei ole.

Veel toimus meil Taani-teemaline Kahoot. See oli huvitav ja hariv, kuid alustamisega läks aega ning kaasõpilased tekitasid üsna palju segadust.

Ma arvan, et see oli tore päev, aga legovõistlus oleks ikka võinud olla!

Epp Maria, Epp, Kevin ja Kaspar

16.-17. märtsil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vabariiklik muusikaolümpiaad, mis koosnes viiest voorust: kontsertarvustus, kirjalik töö, astmetega noodist laulmine, laulu esitamine ja omalooming. Põhikooli vanuserühmas saavutas Joosep kulddiplomi ja III koha. Ta valiti Eestit esindama aprillis toimuvale rahvusvahelisele muusikaolümpiaadile. Õnnitleme!

Meie klassikaaslaseks on sudokude lahendamise Eesti meistrivõistluste II koha omanik. Ühtlasi läheb Anna-Brigita sügisel Eestit esindama maailmameistrivõistlustele! Hurraa ja õnnitlused!

Neljapäeval, 8. märtsil sõitsime klassiga Tallinna Botaanikaaeda Pirital. Olenemata sellest, et buss oli rahvast täis, möödus teekond tänu muhedale seltskonnale kiirelt. Kohale jõudes tuli meil läbida lühike teekond põhjapoolsesse kasvuhoonesse, kuhu on rajatud väike troopiline vihmamamets.
Meid võttis vastu sõbralik giid, kes tutvustas meile vihmametsa elustikku ning taimede ja loomade kohastumusi. Saime teada, et vihmamatsades on kokku umbes 4-12 taimevööndit ning need erinevad täielikult üksteisest.
Kõige enam jäid mulle meelde:

• ebakrooton, millel on mürgised lehed, mida tohib ainult kinnastega katsuda ja mille lehed on punased, et imeda sisse rohelist valgust, mis on energiarikkam kui punane valgus;
• kanntaim, mis püüab väikeseid putukaid ja hiiri, meelitades neid hea lõhnaga oma kannu sisse, mis nad seejärel ära seedib;
• arvsõnajalg, mis kogub ülevalt alla kukkuvat taimede varist.

Edasi liikusime kõrbe, kus meile räägiti põhiliselt kaktustest. Saime teada, et okaste suur arv kaktusel viitab karmidele kliimatingimustele.

Liikudes edasi lähistroopikasse, nägime palju huvitavaid taimi, näiteks rosmariini, mis parandab mõtlemist. Samuti tutvustati meile taimede kohastumusi kohtades, kus ei ole palju valgust.
Peale huvitavat ringkäiku botaanikaaias liikusime laulu saatel edasi Metsakalmistule, kus nägime paljude meile tuttavate eesti poliitikute, sportlaste ja kirjanike haudu. Nende hulgas olid näiteks maletaja Paul Keres, Eesti riigivanem ja esimene president Konstantin Päts, Eesti teine president Lennart Meri, luuletaja Lydia Koidula ja laulja Georg Ots.
Samas nägime ka enda jaoks vähem tuntud inimeste haudu. Nende hulgast jäid meelde poeet, kirjanik ja poliitik Johannes Semper, poliitik ja poeet Johannes Vares Barbarus, poliitik Artur Vader jpt.

Andreas Toomas

Kõik sai alguse klassis omavahel tehtavatest jõulupakkidest. Pärast pikka kaalumist ja arutamist otsustas meie klass teha kinke teistele heategevuseks. Algul oli mitu varianti. Kas annetada loomaaia loomadele või hoopis annetada lastekodule või teha kinke lastele, kes peavad jõulud veetma lastehaiglas? Pärast pikki klassijuhatajatunde otsustasime hoopis midagi esmapilgul utoopilist – teeme kingid Nepaali kooli puudustkannatavatele õpilastele! Kõigile tundus see mõte MEGAÄGE.

Õpetaja Tiia asus koheselt koos kahe lapsevanema abiga kõiki variante uurima. Kuidas saata? Mida saata? Kontakteerusime kohaliku heategevusorganisatsiooniga ning nende kaudu leidsime kooli, kus õppivad lapsed kõige rohkem abi vajasid.

Kertu, Maarja-Liis ja Natali otsisid Nepaali ja Kathmandu (kus lapsed elasid) kohta lisainformatsiooni ning rääkisid sellest nii klassikaaslastele kui ka lapsevanematele. Meile sai selgemaks, kuidas nad elavad, et nende pealinnas on maavärinad tekitanud väga suuri purustusi, et kirjaoskuse ja lugemistase on väga madal ning see on väga vaene riik.

Saime peatselt kätte kirjad Nepaali lastelt (väljavalitud 30 last). Ãœldjoontes olid kirjad kõik samasugused või väga sarnased. Nad soovisid lihtsaid ja igapäevaseid asju, näiteks sokid, kampsunid ja koolitarbed – tegemist oli ääretult vaeste lastega. Praeguseks on meil pakid valmis tehtud ning need ootavad ärasaatmist.

Nüüd algas närviline ooteaeg. Käisid läbirääkimised mitme firmaga, et pakid Nepaali kohale jõuaksid. Kuna nii riigid kui ka kaubakäitlemise reeglid on väga erinevad, siis võttis kõigest arusaamine ja kordaajamine palju aega. Lõppkokkuvõttes pani oma õla alla DHL ning oleme neile siiralt tänulikud, et veebruaris jõudsid pakid lõpuks kohale ning piltide järgi otsustades valmistasid ka palju rõõmu.

Meile meeldis see projekt, sest tunne, et sa tegid kellelegi heateo, annab parema tunde, kui see, et sa saad selle kingi, mida kaua oled tahtnud. Eriti hea tunde tekitas veel teadmine, et saime olla vajalikud ja täita saajate soove.

Meile andis see projekt hea enesetunde ja rahulolu, et oleme teinud midagi head. Teiseks andis see võimaluse tutvuda teise rahvusega ja nende majandusliku olukorraga. Mõistsime kui luksuslikult ikkagi meie elame ning kui vähese üle rõõmustavad Nepaali lapsed.

Kertu ja Pilleriin

Neljapäeval, 15. veebruaril tunnustasid Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja abilinnapea Vadim Belobrovtsev Hopneri majas traditsioonilisel tänuüritusel pealinna tublisid noorsportlasi ja nende treenereid, kes on edukalt esinenud noorte ja juunioride rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.

Teiste seas valiti 2017. aasta tulemuste põhjal Tallinna parimaks noorsportlaseks meie Kertu. Palju õnne!

7. veebruaril võttis Tallinna Reaalkool ERMi ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi eestvedamisel osa ajarännakust. Rändasime mitmete Eesti koolidega koos ajas 100 aastat tagasi, aastasse 1918.
Milles see seisnes? Me tulime kõik kooli ajastupõhiste riietega. Ka kool oli ajastule kohaselt kaunistatud; üles oli seatud galerii õpilaste ja õpetajate sugulastest, kes sel ajal elasid ja ka sööklakorrusele oli toodud pink ja tänavalambid.
Esimese asjana koolis oli meile ette nähtud aktus, kus me laulsime ka laulu, mille olime muusikatundides pähe õppinud. Aktus oli meeldejääv ka sellepoolest, et kooliarstil oli väga tihe tööpäev. Nimelt kui üks minestanud õpilane turgutatud sai, tuli otsejoones teist turgutama minna.
Edasi tulid meil tunnid ruumis 413. Nooremad õpilased käisid klassist klassi ajalehti müümas. Meie tunniplaani kuulusid sel päeval nii matemaatika, füüsika, eesti keel/kirjandus kui ka kunst. Usun, et meeldejäävaimaks tunniks oli kunst, sest saime proovida sulepeaga kalligraafiat. Vahetundide ajal toimusid erinevad tegevused nii aulas, võimlas kui ka mõnes klassiruumis. Näiteks 412 klass oli tehtud kinosaaliks.
Päeva tegi erilisemaks ka see, et söökla meile tavapärast koolitoitu ei pakkunud, vaid andis Muhu leiba ja teed. Ülejäänud toidumoona pidid lapsed ise kaasa võtma. Klassijuhatajatunnis saime ka tunnistused.
Klassijuhatajatunnile järgnes õues iseseisvusmanifesti lugemine, mida tegid Erki ja Kevin. Manifesti taha kirjutas iga klass Eestile sünnipäevaks ühe soovi ja need soovid loetakse ette 23. veebruari aktustel. Iseseisvusmanifesti lugemisele järgnes pudireas staadionile minek, kus moodustasime suure maja õpilastega EESTI 100 märgi, millest tegime ka droonifoto. Ilm oli sel päeval fantastiliselt lumine ja kõigi must-kuldsed mütsid olid lumekihi all peidus.

Epp Maria

19. jaanuaril käisime kogu klassiga Kadriorus Peeter I majamuuseumis. Tänu vahvale seltskonnale möödus tee muuseumi kiiresti ning olime peagi kohal.
Muuseumisse sisenedes ootas meid rõõmsameelne giid, kes meid soojalt vastu võttis ning meie ringkäigu sisse juhatas. Alustuseks tutvustati meile lühidalt Peeter I elulugu ning näidati palju maale nii temast endast kui ka temage seotud isikutest. Samuti tutvustati meile Põhjasõda.
Edasi liikusime ehitise endisesse veini-ja moosikeldrisse, kus meile näidati lühikest filmi Põhjasõjast ja hoone ajaloost. Samuti saime tutvuda erinevate Peeter I maja plaanidega ja näha tema isiklikke esemeid. Üles liikudes tutvusime Peeter I eluruumidega. Saime vaadata tema ehtsat kirjutuslauda ja meile tutvustati Peeter I igapäevaelu. Tuli välja, et tsaar magas päevas ainult umbes 4 tundi ning ülejäänud aeg kulus tal riigi valitsemiseks. Samuti oli Peeter suur suitsetaja, sest sellel ajal oli suitsetamine moes ja seda peeti ka tervislikuks. Liikudes edasi magamistuppa nägime voodit, mis tundus väga väike üle 2 meetri pikkuse inimese jaosk, kuid tuli välja, et tsaar magas arstide soovitusel istuli.
Lõpetuseks saime hoone pööningul mängida mängu, kus pidime lugema kõva häälega kaarte ning neid pesunööri peale riputama. Paljudele osutus see raskeks. 🙂
Peale ringkäigu lõppu tormasime kiirelt alla garderoobi, et jõuda kas trenni või huviringi.

Andreas Toomas