arh137b
.

Eile õhtul läbi lumesaju emaga Pärnu mnt maja poole jalutades käis mõtteist läbi, et kas äkki sel aastal tulevadki valged jõulud. Neid pole ammu näha olnud ja viimastel aastatel on jõulud jaanipäevaga väga sarnased olnud.

Jõulurõõm tungis põue kohe eriti kindlalt, kui alustasime pidu venekeelse ühislauluga. Seda laulu kuuldes oli vanematel kindlasti nostalgiaks põhjust. Sel hetkel, kui lund sadas, jõululaulud kõlasid ja kõrvalruumist oli tunda piparkookide ja mandariinide lõhna, oli kõik hästi. ei olnud vaja mõelda millelegi muule, kui kohe saabuvatele jõuludele, kingituste avamisele ja vanavanemate nägemisele.

Pärast laulmist käisime vanematega maagiliselt lumises ja ilusas vanalinnas orienteerumas. Seekord orienteerusime Actionbound äpiga ning õpetaja oli meile sinna teekonda ette teinud ning huvitavad küsimused välja mõelnud. Jooks oli küll pikk, kuid huvitav. Liikusime mööda paljudest vaatamisväärsustest ning põnevatest paikadest. Eriti kaunis oli linna Toompeal asuvalt vaateplatvormilt vaadata.

Tagasi jõudes laulis Kertu kaks laulu, mis kõlasid väga hästi. Järgnesid meie esitused – kes laulsid, kes lugesid luuletust, kes mängisid pilli.

Kaks klassikaaslast valmistasid ette huvitava viktoriini, mis oli kavalate küsimustega ja pani proovile ka selle, kui tähelepanelikult me vaatasime plakateid, mis tutvustasid meie klassi päkapikke. Saime isegi teada, et meil on hurmurpäkapikk, suurepärased sahmerdajapäkapikud, unistajapäkapikk ja teisi.

Nii lõppeski meie tore õhtu ja kõik läksid rõõmsalt ja täis kõhuga koju.

2. detsembril toimus koolis teise tunni ajal Armeenia kultuuripäev. Seal esinesid Lusine Kechek, Erkki Otsman, Margarita Vaskanyan, Armani Pogosjan ja Andranik Kechek. Nad laulsid, mägisid klaverit ning Armeenia puhk – ja löökpille. Taustaks jooksis slideshow, millel olid pildid Armeenia loodusest ja vaatamisväärsustest.

Kontsert oli küll lühike, aga huvitav!

♡