Käisime Tartus
Reedel, 6. aprillil käisime koos c-klassiga Tartus. Esmalt külastasime Eesti Rahva Muuseumi ning seejärel saime vaadata lavastust „Kalevipoeg“ Sadamateatris.
Oodates pikisilmi eesseisvat bussisõitu, tundusid koolitunnid pikad. Seda aga vaid kuni kehalise kasvatuse tunni saabumiseni, kus saime vanalinna uurida, kuid erinevalt tavapärasest saime huvitavaid kĂĽsimusi ise koostada, mitte teiste kĂĽsimustele vastata. Reis Tartusse möödus nii nagu meil ikka – kiirelt ning lõbusalt.
Esimese peatuse tegime väga omapärase arhitektuuriga katkenud teed meenutava ERMi hoone juures. Muuseumis ootas meid ees sõbralik giid, kes tutvustas meile ERMi hoonet ning tegi meile ka pooleteisetunnise ekskursiooni. Alustuseks suundusime suurele rahvarõivanäitusele, kus saime näha Eesti suurimat rahvarõivakollektsiooni, milles on esindatud pea kõikide Eesti kihelkondade rahvarõivad. Teistest torkasid enam silma Mulgi meeste rahvarõivad, mille hulka kuulus rahakott ning tubakakott; Vormsi naiste erilised peakatted, mille juurde kuuluvad patsid; erksinist värvi rõivad, mille värvi saamiseks olid inimesed kasutanud indigot ja uriini, mis rõivastele kunagi halva lõhna juurde tekitas. Meile räägiti ka nendest riietuse osadest, mis pidid inimesi kaitsma halbade vaimude eest. Samuti saime teada, et vallalised naised käisid paljapäi või pärjaga, kuid abielunaised kandsid näiteks linikut või tanu ning lesed kandsid tumedaid riideid.
Jõudes soome-ugri rahvakultuuri väljapanekuni, saime näha erinevaid täissuuruses soome-ugri hõimude hooneid, nende hulgas olid näiteks komid ning Läänemere- ja Volga-äärsed rahvad.
Järgmisena sukeldusime lähiminevikku, kus saime näha näiteks Lennart Mere 38 kg kaaluvat telefoni ja tavapärast Nõukogude Liidu aegset raamaturiiult, kuhu oli peidetud palju keelatud kirjandust. Samuti saime näha Eesti esimest riigilippu ning saime teada palju uut eestlaste küüditamise kohta.
Peale lühikest ERMi külastust anti meile kõvasti üle tunni aega, et käia linna peal söömas ning kell 19.00 algas etendus „Kalevipoeg“. Lavastus oli tavapärasest erinev selle poolest, et seal oli kasutatud regivärssi, mida varasemalt pole „Kalevipoja“ etendustes tehtud.
Pikk päev seljataga, olid osad meist juba bussis väsinud. Kooli juurde jõudsime umbes südaöösel, paljusid meist ootasid seal juba ees vanemad.
Arvamusi “Kalevipoja” etendusest pani kokku õpetaja Tiia.
Etendus oli huvitavam kui raamat ja oli väga sarnane eeposega. Kostüümid ja lavakujundus olid lahedad. Väga head näitlejad, eriti jutustaja Anu Lamp ja Kalevipoja kehastaja ning lavastaja Karl Laumets. Head heli- ja valgusefektid.
Etendus oli liiga pikk ning lõpuks oli huvi kadunud. Regivärsilisest tekstist ei saanud kohati aru ning mõni stseen jäi tänu sellele arusaamatuks.
Lõppkokkuvõttes oli päris huvitav ja mõneti ka humoorikas etendus.
Loe etenduse kohta täpsemalt siit.
Andreas Toomas
© 2024, arh137b