136c

Tallinna Linnuklubi linnuviktoriin IV koht – võistkonnas olid Markus, Martha Marie, Grete; Aiko Liisa, Erik. 

Geograafiaolümpiaadi koolivoor: III koht Martin, tublid olid Kaur, Nils, Kaspar, Sirle, Iris-Maria, Priit, Siim, Rhea.

piirkonnavoor: III-IV koht Martin ja Kaspar.

üleriigilisele olümpiaadile: Martin, Kaspar, Kaur, Nils. Martin saavutas geograafiaolümpiaadi lõppvoorus I koha ja oli parim 7.klassi maastikuvõistlusel.

Informaatikaviktoriin “Kobras” – esines hästi Kaarel.

Matemaatikaolümpiaadi koolivoor: II koht Martin, III koht Kaur, tublid olid Grete, Johannes, Rhea, Priit, Nils.

piirkonnavoor: II koht Martin, 7.-8.koht Grete ja Priit, 9.koht Erik.

Nuputa võistlusel esindas klassi koolivõistkonnas Martin, saavutati I koht

Eesti keele olümpiaadi koolivoorus 7.-8.kl arvestuses – V-VII koht Erik.

Ãœleriigilisel võistulugemisel “Hansenist Tammsaareni” osalesid Erik, Nele, Miko, Erik.

Bioloogiaolümpiaadi koolivoor:  II koht Martin, III koht Nils, tublid olid Kaspar ja Erik. Piirkonnavoorus osales 5 õpilast.

Ajalooolümpiaadi koolivoor: I koht Nele, tublid olid Martha-Marie, Miko ja Martin.

piirkonnavoorus oli tubli Martha-Marie.

Tallinna Haridusameti vastuvõtul Lillepaviljonis käisid Martin ja Kaspar.

Siia saad kirjutada oma hea soovi klassikaaslastele!

Viimase koolinädala teisipäeval toimus koolis seitsmendate ja kaheksandate klasside jõulupidu. Kõikidel klassidel tuli teha ettekanne, et saada kätte oma kingitustepakk. Meie klassist esinesid Miko ja Vivian muusikapalaga ning Erik luuletusega. Pärast pidu läksime klassi, kus päkapikud Vivian ja Miko jagasid kõigile nende pakid kätte ja selle käigus kuulsime palju huvitavaid luuletusi.

Neljapäeval käisime kirikus ja reedel läksime kõik koos martsipanimuuseumi. Seal vaatasime martsipanikujude näitust ja meile näidati kuidas ka ise martsipani teha.

Martsipani retsept:

50 g tuhksuhkrut

50 g purustatud mandleid või mandlijahu

1 spl siirupit, vedelat mett või vett

Ja see kõik kokku segada.

Pärast seda saime me kõik ka ise martsipanist kujusid voolida ja need toiduvärvidega ära värvida. Ma arvan, et kõigil oli väga lõbus ja meie esimene poolaasta Reaalkoolis möödus hästi.

Kirjutas Nele

Pildikesi jõuluajast:

4. ja 5. detsembri l toimus Robotex 2015, Põhja-Euroopa suurim robotivõistlus.

Robotex on Põhja-Euroopa suurim robotivõistlus, mis toimus tänavu juba viieteistkümnendat korda. Lisaks robotivõistlustele toimusid õpetlikud töötoad, suur Tehnoloogianäitus ja palju muud põnevat! Robotid astusid võitlusareenile seitsmeteistkümnel erineval alal. Jalgpallirobotid näitasid imelist tehnikat, jõu panid maksma kindlameelsed sumorobotid, joonejärgijad kihutasid haardumise piiril. Rallirobotid kulutasid rehve ja väldisid takistusi ringrajal, labürindist otsisid pääseteed robothiired ning hädalistele tulid tormisel merel appi päästerobotid.

Reede oli võistlusel pigem noorte päev.  Enamik võistlejaid oli põhikoolieas. Meie klassi Kaur saavutas Lego sumo võistlusel 166 osaleja hulgas 4. koha!

Kaur käib nädalas kaks-kolm korda robootikaringis. “See võttis umbes kuu aega,” rääkis Kaur roboti ehitamise kohta. “Päris mängeldes see välja ei tule, palju tuleb ümber ehitada. Kõige keerulisem oli see, et ma pidin aku roboti alla panema.” Robootikaga umbes kaks aastat tegelenud Kaur ei salga, et koolis on just reaalained tema lemmikud. Veel enam, Kaur ei välista, et asub tulevikus TTÃœ-sse õppima. “Ma olen mõelnud, et millegi robootika sarnasega võiks tulevikus tegeleda. Teadus ja tehnoloogiavaldkond mulle meeldivad. Kauril on ka endal kodus roboti meisterdamiseks vajalikud asjad olemas, nii et kui tal tuju tuleb, saab ta lisaks robootikaringile veel roboteid meisterdada.

Loe rohkem Robotex

ÄKKI LÄHEME JÄRGMISEL AASTAL KÕIK ROBOTEXILE 2016?

Kolmapäeval, 25.novembril saime kahe bioloogia tunni jooksul väikese ülevaate kaladest. Me uurisime nii Eesti kui ka välismaa kalu. Meile anti tööleht, kummikindad, kala (räim või kilu), käärid ja pintsetid. Meile räägiti natuke kalade ehitusest ja milliseid kalu üldse on. Pärast seda pidime oma kala ära kaaluma (mul oli kõige suurem kala – 48 g) ja selle töölehele märkima.
Siis saime me kala lahti lõigata ja selle sisikonna eemaldada. Õnneks meil keegi öökima ei hakkanud, aga krimpsus näod olid vist küll kõigil ees. Kui sisikond oli eemaldatud, pidime me jälle kala kaaluma, et saada teada kui suure protsendi moodustas sisikond kalast endast. Lõpus täitsime veel natike töölehte ja tegime kalade peale, keda me tunnis uurisisme, viktoriini. See oli päris vahva ja me võiksime kalu mõni teinekord veelgi uurida. Meid õpetasid Sirje ja Georg Aher.

Kirjutas Miko

Vaata siit rohkem pilte