arh134b

14. mai õhtupoolikul kogunesid meie pered suure maja aulasse. Olime pikalt juba valmistunud peoks. Tantsutundides olime hoolega õpetaja Silvia käe all tantsud selgeks harjutanud ja käsitöös voolinud kingituseks tassid ja alustassid, ka kinkekotid tegime oma kätega. Lugesime emadele ka salme.

     

     

Siis oli emadele ja lastele ülesandeks ette antud sõnadest koostada luuletus. Usinad emad ja lapsed asusid koheselt gruppides tööle.

   

 

Samal ajal oli isadele ülesanne jaguneda gruppidesse, valida pillid, laulusõnad ning teha emadele üllatuseks üks vahva etteaste. Millega kõik superhästi ka hakkama said! 🙂

   

 

Emade ja laste koostöös valminud salmid kandsid ette lapsed:
Esimene luuletus:
II a ja II b tulge kõik nüüd kohale.
Suure maja saalis kutsutakse kohvile,
valmis pandud pidulaud,
kohe algab tants ja laul.
Kingituseks küpsised
juba kõlab muusika.
Sammud seatud valmis ka,
kevad on meil südames.

Teine luuletus:
II a ja II b tantsivad kõik kevadel.
Meie suur maja saalis;
kus me laulame kõik kooris.

Kohv ja küpsised on head,
muusika meid kõiki seob.
Kingitused tegime,
rõõmsad kõik nüüd oleme.

     

Enne koju minemist löödi veel tantsugi, joodi kohvi, söödi küpsiseid ja vesteldi omakeskis.

Õnne kombel avanes meil väga-väga ekslusiivne võimalus minna ekskursioonile Eesti Vabariigi Presidendi kantseleisse.  Minek tekistas eelnevalt juba palju elevust, kohapeal ei pidanud me pettuma.
Nägime oma silmadega kõiki Härra Presidendi tööruume ning saime teada, et majas on palju ajaloolist hõngu – kõik mööbel, lühtrid, tapeedid, laemaalid jne on säilinud hoone valmimise algusest, 1930-ndatest.  Hoone ja selle ümbruse kavandas arhitekt Alar Kotli.
Saime giidilt kiita, kui tundsime maalilt ära meie esimese presidendi, Konstantin Pätsi 🙂

        

Saime veel teada, et Suursaadikute saalis võtab President  riigivapiga lipu ees vastu Eestisse saadetud suursaadikute volikirjad, nägime mõnda ka oma silmaga.

     

Seisime ka ise lipu all, kus saime teada, et president võtab vastu kõrgeid külalisi. Kui president peaks Eestist eemal olema, mõnel lähetusel, siis lippu üleval ei ole.

  

Presidendi töökabinetis oli samuti uhke hoone algusaastatest säilinud mööbel.

 

Riiginõukogu saalis on  säilinud tänaseni arhitekt Alar Kotli algupärane kujundus.  2003-ndast aastast katab saali otsaseina uhke vapivaip, mis kujutab Eesti maakondade ( aastast 1939) vappe  ja suurt Eesti Vabariigi vappi.

  

Ekskursioonist jäid väga värvikad elamused. Saime giidilt korduvalt kiita, kui tublid külalised ja kuulajad me olime 🙂

  

See oli meie esimene  kõige suurem töö senise koolitee jooksul. Olime kaitsmiseks hästi valmistunud, siiski oli pisuke hirm sees.
Hakkama saime kõik superhästi ning lisaks sellele, et õpetaja meiega väga rahule jäi, olime ka ise enda üle hirmus uhked 🙂

     
   

Sagadis oli meil väga mitmekesine päev.  Algatuseks jagunesime gruppidesse, siis algas tihe päev.
Meisterdasime  meisterdamise toas mannikäbidest linnukesi. 

 
Kordasime erinevaid Eestis elavaid lindusid, vaatlesime neid mõisahoovis. Tuletasime meelde, kuidas ja millega saavad inimesed talvel külmaga lindusid abistada.  Meile näidati ka Sagadi metsas ja mõisaümbruses elava suurima kaku topist. Õhtusel ajal on võimalus kuulata ka tema huikeid.

 

Käisime mõisaümbruses ja ka mõisas ekskursioonil.  Nii nagu vanaaegsetes hoonetes ikka, kuuldavasti on ka Sagadi mõisal oma kummitus, meie teda aga ei näinud.

   

Mõisa pööningul on täpselt samasugused toolid ja lauad nagu Eesti Vabariigi Riigikogu saaliski, istusime neil ja tundsime endid justkui tõelised riigikogulased 🙂

Saime korrata vanu teadmisi looduses olevatest taimedest
 ja loomadest, samuti saime ka uusi teadmisi ja täitsime töölehte muuseumis nähtu ja kuulatud  info kohta.

   

Käisime ka metsamatkal, kus vaatlesime ja kuulasime kevade märke. Jalutasime koprarajal ja nägime, milleks on koprad looduses võimelised.

   

Ja kujutage vaid ette, selle puu on õõnestanud meie metsades elav tavaline rähn.

Ja piknikut pidasime ka, sest peale pikka tõsist tööd ja matka oli vaja keha kinnitada. Grillisime vorstikesi, jõime kuuma marjateed ja sõime magusat saia.
Seejärel asusime bussisõidule tagasi oma kodulinna.

Täna toimus meil kogu väikese majaga “Arvutame kõik koos” võistlus. Meie klassi esikolmik võistlusel:

1.  Siim Liinat
2. Raigo Luhaorg
3. Tauri Miggur

Kiitus kõikidele osavõtjatele ja õnnitlused tublimatele!

Peale Kalevi kommivabriku ekskursiooni kasutasime vöimalust ja käisime Lauluväljakul kelgutamas. Kelgudega vöi ilma, mäest lasid alla köik. Löbu oli meil laialt ja ka nalja sai palju. Andreas ja Georg William said meie klassis köige pikemad liud 🙂 Kelgutamise vahepel kinnitasime veidikene ka keha, et ikka jälle jaksaks mäest alla lasta ja pärast üles tagasi joosta 🙂

10. 03.2009 käisime Kalevi kommivabrikus öppeekskursioonil uudistamas, kuidas need maitsvad suutäied valmivad. Eelnevalt oli meil palju küsimusi, köikidele saime ka vasused.
Aastasat 2003 on Kalevi kommivabrik Harjumaal Rae vallas Põrguväljal Jüris uues hoones. Meile tutvustati, et Kalevi põhitegevuseks on Å¡okolaadikondiitri- ja suhkrukondiitritoodete tootmine. Saime veel teada, et 80% toodangust müüakse Eesti turul, kuid aktiivselt tegeletakse ka ekspordiga. Peamisteks välisturgudeks on Balti riigid ja Skandinaaviamaad ning ka Venemaa. Nägime spetsiaalselt gloobuselt tuledega märgistatud radasid, kust saab Kalev omale ühe olulise tooraine – kakao ja samuti oli teerada eksporditavatesse riikidesse tulekestega tähistatud.
Väga pönev oli vaadata, kuidas komme pakendatakse ja eriti huvitav oli näha, kuidas käsitsi komme valmistatakse. Nägime, kuidas imesuured masinda sokolaadimassi valmistavad ja sime teada, et see protsess kestab oma 24 tundi, enne kui sokolaad valmis saab. Alles siis saab hakata komme tegema. Kogu ekskursiooni teekond oli magusat kommilöhna täis. Saime veel teada, et kodus peaks komme säilitama +/ – 18 kraadi juures. Köige enam pani ahhetama vastus meie küsimusele: Palju komme toodetakse keskmiselt aastas? – umbes 200 000 tonni. Löpetuseks peale pönevat ekskursiooni saime mönuga maitsvaid komme süüa.
Meil oli täna Kalevi kommivabrikus olles lausa ajalooline hetk – sel päeval oli esimest korda liinil uus kommisort “Juustukook” Peagi saame seda ka poodidest ostma minna.
Igaljuhul oli see väga tore, huvitav ja magus ekskursioon. 🙂

Ilmataat önnistas meid taaskord mönusa ilmaga. Sadanud oli uut värsket lund, mis tegi suusatamise veel mönusamaks. Mönele lapsele oli suusatamine vane hea tuttav spordiala. Nii mönigi sai suusad esimest korda elus alla, olenemata sellest läks köik ladusalt ja päev oli hiiglama vahva. Pale sportimist pidasime piknikku – söime vöileibu, saiakesi ja jöime sooja teed.
Nii mönigi sai suusatamisest nönda mönusa maigu suhu, et ka peale kehakinnitamist möned ringid lisaks libistas. Need, kes suusatamisest väsinud olid, lasid mäest niisama liugu vöi käisid jalutusretkel ümbrusega tutvumas.
Oli väga mönus talvine spordipäev 🙂

Pilid lisanduvad hiljem.

23. veebruaril toimus  Eesti Vabariigi 91. sünnipäeva auks aktus. III b klassi õpilane Johann pidas väga uhke kõne, kõnet pidas meile ka abiturient ja direktor. Kuulasime esmakordselt aktusel III b klassi õpilaste esituses väikese maja oma isiklikku laulu.
Järgmisel aastal ootab ees meid see au, et esineda aktusel oma Vabariigi sünnipäevakõnega, Johann oli suureks eeskujuks!

Meie kooli väikene maja tegeleb mitmendat aastat Tallinna Loomade Varjupaigas elavate loomakeste abistamisega. II b klassi õpilased kogusid kokku oma 60 kilo toitu kassidele ja koertele. Triin, Frederika ja Tauri käisid meie klassi õpilaste toodud toitu kassidele ja koertele viimas. Laste sõnul oleks kangesti tahtnud neid kõiki aidata ja nad endale koju viia. Õnneks on siiski ka neid kiisusid ja kutsusid, kes sealt edasi on leidnud endale uued ja hoolivad peremehed.