arh134b

Sagadis oli meil väga mitmekesine päev.  Algatuseks jagunesime gruppidesse, siis algas tihe päev.
Meisterdasime  meisterdamise toas mannikäbidest linnukesi. 

 
Kordasime erinevaid Eestis elavaid lindusid, vaatlesime neid mõisahoovis. Tuletasime meelde, kuidas ja millega saavad inimesed talvel külmaga lindusid abistada.  Meile näidati ka Sagadi metsas ja mõisaümbruses elava suurima kaku topist. Õhtusel ajal on võimalus kuulata ka tema huikeid.

 

Käisime mõisaümbruses ja ka mõisas ekskursioonil.  Nii nagu vanaaegsetes hoonetes ikka, kuuldavasti on ka Sagadi mõisal oma kummitus, meie teda aga ei näinud.

   

Mõisa pööningul on täpselt samasugused toolid ja lauad nagu Eesti Vabariigi Riigikogu saaliski, istusime neil ja tundsime endid justkui tõelised riigikogulased 🙂

Saime korrata vanu teadmisi looduses olevatest taimedest
 ja loomadest, samuti saime ka uusi teadmisi ja täitsime töölehte muuseumis nähtu ja kuulatud  info kohta.

   

Käisime ka metsamatkal, kus vaatlesime ja kuulasime kevade märke. Jalutasime koprarajal ja nägime, milleks on koprad looduses võimelised.

   

Ja kujutage vaid ette, selle puu on õõnestanud meie metsades elav tavaline rähn.

Ja piknikut pidasime ka, sest peale pikka tõsist tööd ja matka oli vaja keha kinnitada. Grillisime vorstikesi, jõime kuuma marjateed ja sõime magusat saia.
Seejärel asusime bussisõidule tagasi oma kodulinna.

Peale Kalevi kommivabriku ekskursiooni kasutasime vöimalust ja käisime Lauluväljakul kelgutamas. Kelgudega vöi ilma, mäest lasid alla köik. Löbu oli meil laialt ja ka nalja sai palju. Andreas ja Georg William said meie klassis köige pikemad liud 🙂 Kelgutamise vahepel kinnitasime veidikene ka keha, et ikka jälle jaksaks mäest alla lasta ja pärast üles tagasi joosta 🙂

10. 03.2009 käisime Kalevi kommivabrikus öppeekskursioonil uudistamas, kuidas need maitsvad suutäied valmivad. Eelnevalt oli meil palju küsimusi, köikidele saime ka vasused.
Aastasat 2003 on Kalevi kommivabrik Harjumaal Rae vallas Põrguväljal Jüris uues hoones. Meile tutvustati, et Kalevi põhitegevuseks on Å¡okolaadikondiitri- ja suhkrukondiitritoodete tootmine. Saime veel teada, et 80% toodangust müüakse Eesti turul, kuid aktiivselt tegeletakse ka ekspordiga. Peamisteks välisturgudeks on Balti riigid ja Skandinaaviamaad ning ka Venemaa. Nägime spetsiaalselt gloobuselt tuledega märgistatud radasid, kust saab Kalev omale ühe olulise tooraine – kakao ja samuti oli teerada eksporditavatesse riikidesse tulekestega tähistatud.
Väga pönev oli vaadata, kuidas komme pakendatakse ja eriti huvitav oli näha, kuidas käsitsi komme valmistatakse. Nägime, kuidas imesuured masinda sokolaadimassi valmistavad ja sime teada, et see protsess kestab oma 24 tundi, enne kui sokolaad valmis saab. Alles siis saab hakata komme tegema. Kogu ekskursiooni teekond oli magusat kommilöhna täis. Saime veel teada, et kodus peaks komme säilitama +/ – 18 kraadi juures. Köige enam pani ahhetama vastus meie küsimusele: Palju komme toodetakse keskmiselt aastas? – umbes 200 000 tonni. Löpetuseks peale pönevat ekskursiooni saime mönuga maitsvaid komme süüa.
Meil oli täna Kalevi kommivabrikus olles lausa ajalooline hetk – sel päeval oli esimest korda liinil uus kommisort “Juustukook” Peagi saame seda ka poodidest ostma minna.
Igaljuhul oli see väga tore, huvitav ja magus ekskursioon. 🙂

 

Esmaspäeval oli ülesanne maskeerida end “lemmik- või tuntud tegelaseks” – 2. b klassis oli piraate, Lottesid, Pipisid, rokklauljaid, modelle ja filmistaare… 🙂

 

 

 

 

 

Teisipäeval oli stiilisümboliks “peakatted”. Neid esines igasuguseid huvitavaid.

 

Kolmapäeval oli võimalus riietuse abil end maskeerida mõne ameti esindajaks, nii mõnigi proovis ära oma unistusteameti – oli sportlaseid ja õpetajaid, poliitikuid, tantsijaid, lauljaid, sõjamehi, madruseid, modelle, piletikontrolle…

 

 Neljapäeval oli meil seljas “Klassivorm” – lips, mis sümboliseerib pidulikkust ja esindluslikkust, prillid, mis on tänapäeval väga popid ja moes ja südamed, mis sümboliseerivad meie kõigi sõbralikkust ja südamlikkust!

Grere (prantsuse keeles) ja Susanna (eesti keeles) meie klassivormi tutvustamas, klass taustal demonstreerimas 🙂

Edasi jätkus koolipäev diskoga, kus sai mõnusasti tantsu ja tralli lüüa 🙂

          

Lisaks sai laval ka teistele koolikaaslastele tantsuliigutusi ette näidata 😛

   

Stiilinädala lõpetas reede oma punase riietuse ja südametega.

Täna oli väga põnev meisterdamine. Algatuseks töötasime läbi töölehe, mida on vaja ühe puidust linnumaja meisterdamiseks, mis osasid ja mida tuleb omavahel kokku panna.  Seejärel asusime tööle. Lihvisime, liimisime, õpetaja Ahti abiga sai vajalikud jupid kokku kruvitudIga ning igaüks lahkus tööruumist isiklikult oma kätega valmistatud linnumajaga.

Pidu toimus suure maja aulas, mis oli pühendatud perekonna meesesindajatele (isadele, vendadele, vanaisadele). Peoks sai valmistatud pikka aega, lapsed kirjutasid loo oma isast, vennast või vanaisast ja käsitöö tunnis sai tehtud kingituseks uhked mummulised lipsud.
Õpetaja Silvi Purje käe all tantsutundides seni õpitud tantsuoskust said kõik edukalt demonstreerida.
Pidu lõppes vahva ajalehetantsuga, millest pea kõik isad, emad, lapsed osa võtsid 🙂

Suur tänu õpetaja Silvia Purjele meeldiva koostöö eest ja SUUR KIITUS kõigile 2. b klassi õpilastele!

Taaskord õnnistas ilmataat meid fantastilise ilmaga, et saaksime veeta looduses meeldivalt põneva ning huvitava päeva ja nautida kaunist sügist.  Kõige paremini jäi meelde  jube vahva taim – putuktoiduline taim, huulhein.
Peale sportlikku õppematka turgutasime keha piknikupaladega.

Taaskord oli aeg õpioskuste käes. Kui vajalikekele küsimustele vastuseid ei leitud, siis igasuguseid muid uusi ja huvitavaid teadmisis saadi ikka 🙂

Meie klassi esindavad järgmises voorus Georg William, Andreas, Siim, Rene Aleksander, ja Susanna Liisa.

Mõnusat sügisilma nautides käisime täna Kadrioru pargis vaatamas aastasadu vanu puid. Kordasime üle seni selgeks õpitud puud ja põõsad. Paaristööna saime oma kaaslastega teha teadust ja määrata  puude vanust ning mõõta lihtsa ja huvitava võtte abil puu kõrgust. Kui oleks vaid varem teadnud, kuidas seda nii lihtsal viisil teha 🙂 Võte oli küll lihtne, aga arvutamine nõudis tõsist tööd, siiski olime väga tublid!

Oli tore ja tegus ning töine päev!

Peale rasket teadustööd ja õppimist, saime ka silmailu nautida ja seda oma käega jäädvustada 🙂
“Kui jälle saaks sellise suure ja mõnusa kivi peal joonistada, siis tahaks kohe homme jälle minna!”  Need olid Siimu sõnad, kui olime koolimajja tagasi jõudnud 🙂