arh134b

1. päev Tallinn – Rakvere – Alutaguse

Väljasõit kooli juurest kell 10.00. Teel peatume Rakveres, ronime Vallimäele, külastame linnust ning osaleme keskaegses seikluses. Peale seiklust lõunapaus Rakvere Põhjakeskuses. Jätkame sõitu mööda põhjakallast, ronime Kohtla-Järve lähistel Kukrusel asuva tuhamäe otsa. Jõuame Alutaguse seiklusparki ning ronime seiklusradadel. Vaba aeg. Õhtusöök ja ööbimine Alutaguse puhkekeskuses.

2. päev Alutaguse – Tallinn

Hommikusöök Alutaguse puhkekeskuses. Vaba aeg. Alustame tagasisõitu. Tagasiteel jalutame Toila-Oru pargis ja peatume Eesti kõrgeima, Valaste joa juures. Tagasi Tallinnas orienteeruvalt peale lõunat.

Karl Gregor: Me käisime loodusmuuseumis mikroskoobitunnis. Ma sain teada, et seisma jäänud lillevees hakkavad loomad elama. Tegime ka ühte töölehte ja pärast lehe täitmist sai niisama muuseumis ringi vaadata. Ma sain veel teada, et Eestist on leitud mammuti luid. Muuseumis käik oli väga äge.

Enne suvepuhkusele minekut käisime Porkunis, meie rahvuskivi muuseumis, paekivimuuseumis. Peale muuseumi külastamise nägime sealseid populaarseid ujuvaid saarekesi, jalutasime energiarajal. Ronisime Porkuni torni, mis oli 21 meetri körgune, kust avanes ilus vaade. Lisaks kuulasime legendi “Südamevalu sillast” ja jalutasime ka ise üle silla. Mängisime köik koos toredaid ringmänge, pidasime muidugi ka  piknikut ja nautisime suurel mänguplatsil mönusat suveilma.

 

Kuna imataat lubas suviselt kuuma ilma, siis läksime parki.
Seal jagunesime gruppidesse ja rääkisime üksteistele oma lemmikraamatustest, saime head reklaami teine-teiselt 🙂

Siis tuletasime täringid veeretades veel meelde õpitud korrutustabelit ja jagamist. Täitsime ilmavaatlustabelit, et kontrollida, kas ilmateade tõde ennustas 🙂  Jalutasime ning uurisime ka puid ja  taimi ning pargi tiiki ja selle ümbruses olevat elustikku.  Kinnitasime kaasa võetud näksidega keha, mängisime mänge ja lõpuks seadsime sammus kodu-kooli poole tagasi.

Jätkame traditsiooni…
Olenemata kahtlasest ilmast kogunesime Kadrioru parki, et enne suvevaheajale minekut kõik koos, lapsed ja vanemad,  kokku saada.
Sõime, jõime, varjusime vahepeal  vihma eest puude alla, mängisime mälumängu “Targem kui 2. b” mille  lapsed ise vanematele koostasid. Mälumängus olid kõik võistkonnad tasavägiselt võrdsed.  Mängisime ka pallimänge  ning ajasime juttu ja vahetasime muljeid.

Tänud kõikidele, kes oma kohalolekuga toreda õhtupooliku aitasid korda saata! 🙂

Täna oli meil viimane maletund ja selle saime läbi viia PALUL KERESE MALEMAJAS. Käisime Paul Kerese nimelises maletoas tema vahakuju vaatamas.

Lisaks saime malet mängida nagu tõelised maletajad, malekelladega. Küll oli vahva 🙂

Käisime Raekojaplatsil ekskursioonil ja saime väga palju uut ning huvitavat teada.
1923. aastal sai Raekoja plats nimeks Raekoja plats, eelnevalt oli see olnud Turuplats. 1923 kolis Turuplats Estonia teatri juurde. Huvitav oli teada saada, et Raekoja platsil ja selle lähistel elavad inimesed kasvatasid ka loomi.
Raekoja hoones olid politseinikud, linnavalitsus, suur uhke köök, kus tähtsatele külalisetele serveeriti toitu suurtel hõbekandikutel. Lisaks oli hoones ka “Pank” kus hoiti raha ja hõbedat. Oli ka kohtutuba, kus toimusid ülekuulamised ja määrati kohut. Rangeim karistus, surm, viidi poomisena läbi praeguse kino Kosmos juures, vanasti oligi seal Võllamägi. Kergemad karistused kanti Raekoja platsi piinapostil. Maha võeti post alles 1816ndal aastal
Vanasti oli Raekoja plats kaetud 10 100 paekiviplaadiga, tänapäeval on see kaetud aga”munakivi” sillutisega, et säilitada vanaaegset hõngu. Platsi keskel nägime ühte suurt kiviplaati, selle all oli vanasti puhta veega kaev. Ka preaguseni on kaev säilinud, seda lihtsalt enam ei kasutata. Hetke seisuga on see kaev Raekoja platsi vanim säilinud objekt.
Veel on meie Vanalinn kuulus selle poolest, et meil on vanim apteek, aastast 1422, ja oli lausa 11 põlve ühe perekonna käes. Vanasti müüdi apteegis peamiselt kuivatatud mesilasi ja konnasid, veini, paberit ja tinti, need kõik olid väga kalli hinnaga. Samas majas on praegu apteegimuuseum.

Veel saime teada, et Tallinna Vanalinn on kuulus selle poolest, et 1441 aastal püstitati siin, varem kui üheski teises Euroopa linnas, esimene jõulukuusk.

Istusime ka Kassikaevu peal. Nime on see kaev saanud sellest, et kaevust on leitud kassiskelette.

Kaevu juures on veel üks huvitav maja. Mille poolest on Tallinn veel tuntud. Selles majas olevat kunagi abiellunud Kurat. Tegelikult elas majas üks härra oma teenriga, kuid härral olid suured raskused rahadega. Ühel päeval tuli härra juured üks mees, kes soovis härralt üürida tuba. Tingimusel, et keegi öösel ei luuraks, ega saaks teada, mis seal toas tehakse. Muidu luuraja sureb.
Härral polnud raha teenimise vastu midagi, üüris toa ja pidas kokkuleppest kinni. Härra sai lubatud suured rahasummad.
Paraku härra teener ei olnud kokkuleppest kinni pidanud, ta oli piilunud ja rääkinud loo preestrile, kes teenri jutu kirja pani. Teener muidugi suri. Härra oli juhtunust väga kohkunud ja lahkus majast igaveseks, keeras üüritud toa ukse lukku ja tänaseni pole sinna tuppa keegi astunud. Seda on ka näha pildilt, üks aken on vana ja luitunud.

 

Ekskursiooni ETV muuseumisse ootasime suure põnevusega, sest ootused olid suured, mida kõike seal oma silmaga näha saab. Kõik ootused täitusid ja veelgi enam.
Saime teada, et ETV on töötanud 45 aastat, aastast 1955. Nägime missugused masinad olid vanasti ning missugust tehnikat kasutati varem saadete tegemiseks.

   

Nägime ka ühte esimest mobiiltelefoni.

Saime kaamera ees esineda ja kaaslasi filmida.

 

Käisime ka Terevisiooni stuudios ja saime täpselt kõik teada, kuidas saadet tehakse.

                

Nukumuuseumis nägime erinevaid lastesaadete tegelasi, ka varasema põlvkonna vahvaid tegelasi: Leopoldi, Postikana, Ellen Niidu Tõmblukuga kassi, Kopsit ja tema kaaslasi, Tammetõru seiklusi, Lumelinna maskotte, Edgar Valteri Pintselsabasid, Heljo Männi Mõmmi aabitsa tegelasi jne.

             

Ja kõige lõpuks Tom ja Anni stuudios, mis tekistas kõige enam elevust 🙂

       

Kõigile meeldis külastus väga 🙂

14. mai õhtupoolikul kogunesid meie pered suure maja aulasse. Olime pikalt juba valmistunud peoks. Tantsutundides olime hoolega õpetaja Silvia käe all tantsud selgeks harjutanud ja käsitöös voolinud kingituseks tassid ja alustassid, ka kinkekotid tegime oma kätega. Lugesime emadele ka salme.

     

     

Siis oli emadele ja lastele ülesandeks ette antud sõnadest koostada luuletus. Usinad emad ja lapsed asusid koheselt gruppides tööle.

   

 

Samal ajal oli isadele ülesanne jaguneda gruppidesse, valida pillid, laulusõnad ning teha emadele üllatuseks üks vahva etteaste. Millega kõik superhästi ka hakkama said! 🙂

   

 

Emade ja laste koostöös valminud salmid kandsid ette lapsed:
Esimene luuletus:
II a ja II b tulge kõik nüüd kohale.
Suure maja saalis kutsutakse kohvile,
valmis pandud pidulaud,
kohe algab tants ja laul.
Kingituseks küpsised
juba kõlab muusika.
Sammud seatud valmis ka,
kevad on meil südames.

Teine luuletus:
II a ja II b tantsivad kõik kevadel.
Meie suur maja saalis;
kus me laulame kõik kooris.

Kohv ja küpsised on head,
muusika meid kõiki seob.
Kingitused tegime,
rõõmsad kõik nüüd oleme.

     

Enne koju minemist löödi veel tantsugi, joodi kohvi, söödi küpsiseid ja vesteldi omakeskis.

Õnne kombel avanes meil väga-väga ekslusiivne võimalus minna ekskursioonile Eesti Vabariigi Presidendi kantseleisse.  Minek tekistas eelnevalt juba palju elevust, kohapeal ei pidanud me pettuma.
Nägime oma silmadega kõiki Härra Presidendi tööruume ning saime teada, et majas on palju ajaloolist hõngu – kõik mööbel, lühtrid, tapeedid, laemaalid jne on säilinud hoone valmimise algusest, 1930-ndatest.  Hoone ja selle ümbruse kavandas arhitekt Alar Kotli.
Saime giidilt kiita, kui tundsime maalilt ära meie esimese presidendi, Konstantin Pätsi 🙂

        

Saime veel teada, et Suursaadikute saalis võtab President  riigivapiga lipu ees vastu Eestisse saadetud suursaadikute volikirjad, nägime mõnda ka oma silmaga.

     

Seisime ka ise lipu all, kus saime teada, et president võtab vastu kõrgeid külalisi. Kui president peaks Eestist eemal olema, mõnel lähetusel, siis lippu üleval ei ole.

  

Presidendi töökabinetis oli samuti uhke hoone algusaastatest säilinud mööbel.

 

Riiginõukogu saalis on  säilinud tänaseni arhitekt Alar Kotli algupärane kujundus.  2003-ndast aastast katab saali otsaseina uhke vapivaip, mis kujutab Eesti maakondade ( aastast 1939) vappe  ja suurt Eesti Vabariigi vappi.

  

Ekskursioonist jäid väga värvikad elamused. Saime giidilt korduvalt kiita, kui tublid külalised ja kuulajad me olime 🙂