Sõbrapäeva luuletus
Tammed pole targad meil,
pigem ilu näos on neil.
Vahel ego neil on suur,
peas neil puhub tugev tuul.
Ãœks neist tark, teine pikk,
kumbki neist ei ole titt.
Suured pullimehed nad,
nende naljast kõlab maa.
Ãœks neist Vana, teine noorem,
kuigi sugugi ta pole toorem.
Ühel väga suur on ramm,
teisel aga selge RAM.
Ãœhendab neid muusika,
suuri tegusid nad teevad ka.
Päikse ees neil pole pilvi,
naudivad nad pääsusilmi.
Sõbrad on nii lahedad,
vahel on ka mahedad,
mõnikord ka kadedad,
peast täitsa lagedad.
Joann, Andre, Henri, Klemet
© 2025, 130c