9. novembril leidis Reaalkooli seinte vahel aset abituuriumi kauaoodatud sündmus – märgipidu.
Ürituseks sai pikalt ette valmistatud, juba kaheksa nädalat varem alustasime tantsutundidega, et ikka noorematele eeskuju näidata, kuidas ballisaalis end ülal pidada. Nagu tavaliselt, jõudis suurem osa seltskonnast peole stiilse hilinemisega, kuid oli ka neid, kes jõudsid aulasse alles tantsuosa lõpus. Siinkohal tuleb aga kiita meie rebaseid, kes olid nagu kord ja kohus õigeaegselt kohal ning valmis lennukaaslasi ning ka abituriente tantsitama. Bändivalik oli samuti geniaalne, sest ette said mängitud populaarsed ning vähempopulaarsed palad, mis tundusid alati kedagi piisavalt innustama tantsuplatsile tormama. Üldjoones läks ball korda ning mõnusateks vahepaladeks olid ka Piret Otsa mängulised tantsud (mis küll mõningatel juhtudel liialtvägivaldseks kiskusid, sest katsu sa korralikku polkat tantsida, kui ruumi ainult käputäis).
Kui kell lõi 21.00, oli aeg kaheteistkümnendikel liigsed kehad koolimajast välja laulda ning algas pidulik ning salajane tseremoonia, mis võttis endas kokku midagi ametlikku, midagi tabavat, midagi kollektiivset, midagi humoorikat ning midagi rõõmustavat. Kogu komplekt lõppes alles südaööl, kuid lennuga ning märgivääriliste õpetajatega veedetud aeg oli lõbus!
midagi humoorikat