Luuletused
Ma olen kindel, et meie klassis leidub luuletajaid vĂ”i vĂ€hemalt luulehuvilisi vĂ”i siis vĂ€hemalt muusikahuvilisi, kelle jaoks on pĂ”nev lugeda kellegi teise loomingut vĂ”i siis ise midagi luua. Seega PALUN- kui teil oleks midagi lahedat naljakat hirmuĂ€ratavat vĂ”i ĂŒkskĂ”ik missugust kirjalikku loomingut siin oma klassiga soov jagada, siis olge nii lahked:)
Teeks ise otsa lahti kahe luuletusega, mille ma A-klassis olles eelmine aasta (Ôp.Vatseli palvel) kirjutasin. Loogiliselt vÔttes peaks need kuuluma minule, nii et ma loodan, et 125A ei pahanda;)
Kare hommik, pÀiksesÀra,
saatsid meie klassi Àra.
KoolipÀev vÔi vaba pÀev-
meie klassi koos sa nĂ€ed.Ălesandeid palju on,
samas meidki uhkelt on.
IgaĂŒks saab korra- paar,
ennast vÀlja pakkuda.
Niisiis töiselt möödub aeg
ja oma kohustust nĂŒĂŒd vaeb
iga klassivend- ja Ôde
mÔistes:
âMeis peitub ĂŒhtsuse tĂ”de.â
Ja veidi nostalgiat:
Taas uus algus, esimene september,
meid tahes-tahtmata allutab kalender.
kÔik uue nÀod ning tuttavadki
juba kooli poole ruttavadki.
Tallinna Reaalkool, selle vaim
nĂŒĂŒd jĂ€lle armsad sĂ”brad said.
Ei Àike, ei vihm, ei tuul
meid takista sel tÀhtsal kuul.
Ning mis imestada siis,
et lendki sada kakskĂŒmmend viis
astub Reaali gĂŒmnaasiumi perre
kinnitamaks tarkust ning toredust verre!