144b

24. märtsil toimus Stenbocki majas ühiskonnaõpetuse olümpiaadi parimate autasustamine. Meie klassist oli seal kohal ka Ell, kes saavutas ühiskonnaõpetuse olümpiaadil vabariiklikus voorus 5. koha. Väga tubli!

Hiljuti jõudis meieni uudis, et keegi meie klassist on kahjuks koroonas. Õnneks oli kohe kohal jõuluvana Maxi, kes jagas meile kõigile koroonatestid.

21. märtsil käis klassijuhataja tunnis meile radioloogiast rääkimas Siimu ema Margit Kaasik. Loengus räägiti, kuidas röntgenkiired alguse said ja milleks neid kasutati, milline on radioloogi tööpäev ja milliseid vahendeid röntgenpiltide tegemiseks kasutatakse. Kas teie teadsite, et algul vaadati röntgenkiirtega hoopis seda, kas saapad sobivad? Loengus näidati esimest röntgenpilti ja räägiti kelle käest see pilt oli tehtud. Esimene pilt tehti Wilhelm Röntgeni naise käest. Röntgenkiired avastati 1892. aastal Wilhelm Röntgeni poolt. 1902. aastal võitis W.Röntgen esimese inimesena Nobeli preemia füüsikas. Preemia sai ta röntgenkiirte avastamise eest. Loeng oli huvitav ja kuulajad said palju uusi teadmisi

Pildid: Ell Juhani

Reedel (18.03) toimus meie klassi klassiõhtu. Toimusid erinevad mängud ja etteasted. Seekordne klassiõhtu oli eriline, sest polnud mitte ühtegi Kahoot´i.

Õhtu alustas kõige-kõigemate valimine. Näiteks vastati küsimustele, kes läheks panka röövima ja kes oleks kartul kui me oleks juurikad. Vastused olid üllatavad ja tekitasid arutelusid.

Seejärel nägime Albertit ja Oliver Tähte larpimas 0.5 liitrit piima. See oli huvitav kogemus. Alberti kommentaarid peale joomist: “Oli huvitav ja soovitaksin seda kõigile. Järgmine kord joome juba liitri!”

Sellele järgnes reklaamiõhtu. Meile reklaamiti kammi ja hambapesukomplekti, pusa, lusikat ja tassi. Näiteks saime teada, et su välimuses on alati süüdi juuksed ja tass on pärit Mummukese kohvikust.

Viktoriinil küsiti näiteks, missugune kaasasündinud haigus on vendadel Piusidel. Haigused on esindatud meie klassis.

Õhtu lõppes kaardimängude ja ajalehemänguga. Kaartidega mängiti valemtamist.

Kõigil oli tore õhtu.

On üks igav koolipäev. Päike sirab ja paljud püüavad eemale tõrjuda seda väikest päiksekiirt, kes läbi aknaklaasi tundi tungib. Õnneks tuli kogu selle päikselisuse keskel meie kunstiõpetajal mõte minna õue väikesele retkele kunstigaleriisid avastama.

1. peatus: Tallinna Linnagalerii        

Ruumi sisenedes saime näha palju moodsat kunsti.  Galeriis oli Jenny Grönholmi näitus “Tulevikumälestused”. Pildid panid mõtlema ja tekitasid arutelusid mineviku, oleviku ja tulviku kohta.

Hobusepea galerii

Järgmiseks peatusime Hobusepea galeriis ja uurisime “kalleid värvilaike”. Selles galeriis oli maalide rõhk värvidel ja kooslusel. Lisaks sai näha ka “ruumilisemat” kunsti.

Draakoni galerii

Draakoni galeriisse jõudes saime näha pehmest materjalist relvi ja erinevaid maale. Trepist alla suundudes sai näha seintel kümneid ja kümneid maale.

Grande final: Pühavaimu kirik

Lõpetuseks suundusime Pühavaimu kirikusse. Saime imeteda mosaiikaknaid ja keskaegse kiriku sisustust. Paljud meist polnud ammu kirikus käinud, ehk siis see oli mõnus meeldetuletus, milline kirikud seestpoolt välja näevad.

Pildid: Ell Juhani

Meie klassist osalesid emakeelepäeva viktoriinil Ell, Siim ja Albert. Viktoriinil läks hästi ja saadi palju uusi teadmisi. Viktoriinil esitati näiteks küsimus: missuguseid tähtpäevi võib veel tähistada 14. märtsil?

23. veebruari hommikul olid mitmed meist esimese asjana mitte koolipingis vaid seisid staadioni kõrval ja vaatasid kuidas poistekoor laulis ja lipp taevasse kerkis. Peale seda toimusid meil lühendatud tunnid ja siis aktus. Aktusel tunnustati nii Astridit kui ka Maxit, eduka osalemise eest bioloogia- ja matemaatikaolümpiaadi koolivoorus osalemise eest. Mõlemad said vastavatel ainetel koolivooru esimese koha!

24. veebruari hommik algas mõnegi jaoks harjumatult vara, sest oli vaja tõtata ainsa bussi peale ja sõita kooli ette. Miks? Sest oli võimalus minna Toompeale lipuheiskamist vaatama ja kõnesid kuulama. Poistkoor sai võimaluse laulda ja kõik kohale tulnud reaalikad said neid kuulata ja kaasa elada. Varahommikune kargus viis meid Potsa juhtimisel tagasi koolimajja. Aga mitte õppima! Vaid niisama soojenema.

Pildid: Reaalkooli Facebooki lehelt ja Ell Juhani

21. veebruaril käisime koos A-klassiga räätsamatkal. Varem polnud just paljud meist räätsadega käinud nii, et paljud kogesid midagi täiesti uut. Jalutamise ajal võis juhtuda ka äpardusi. Näiteks võis su rääts lahti tulla, sest keegi astus sulle kanna peale või võisid ninali käia, sest ei jälginud jalgeesist.

Matka käigus õppisime, kuidas ületada räätsadel silda, hoida piisavat aga ka mitte suurt pikivahet ja huvitavaid fakte soo kohta. Õppisime, miks on soovesi pruun ja, mis on õõtsikud ja älved.

Miks jäetakse vahel metsas puude otsa kommipabereid või kileribasid? Sellisel juhul pole tegu metsa reostamisega, vaid hoopis maamärkide jätmisega. Nagu “Hansus ja Gretes” jätavad ka inimesed endale metsas käies meeldetuletusi, et mitte ära eksida.

Pildid: Ell Juhani

Esmaspäeval, 20.02 osales meie klass 4.-6.klasside ajalooviktoriinil. Meie klassi esindasid Maxi, Albert, Oliver T, Ell ja Astrid. Küsimused olid väga mitmekesised, enamik Eesti ja meie kooli ajaloo kohta. Meie klass saavutas 1. koha. Palju õnne osalejatele!

15. veebruaril toimusid koolinoorte meistrivõistlused saalihokis. Meie kooli meeskond sai võistustel 1. koha ehk kulla. Meie kõigi rõõmuks oli meeskonnas ka meie klassi õpilane Dominic. Dominic oli meeskonna noorim liige. Väga tubli ja suured õnnitlused!