144a

Käisime päris talvisel päeval – külma oli 12 kraadi, päris talvist metsa vaatamas. Saime palju uusi teadmisi juurde, natuke külm hakkas ka selle paari-tunnise matkamise ajal. Õnneks saime end püstkojas  lõkke ääres soojendada ja pärast mängu kaudu  meelde tuletada, mida õppisime. Oli külm aga põnev ja kasulik päev.

Sellel Eesti Vabariigi juubeliaastal hakkas meie kool “ajas rändama” ja meie sattusime oma klassiga nõukogude aega, nimelt aastatesse 1970 – 1980. Tutvusime tolleaegsete laste eluga muuseumi tunnis. Saime päris tindiga kirjutada ja üldse palju huvitavat teada.

Selgus, et meievanused lapsed olid siis peaaegu kõik oktoobrilapsed ja tähtis õppeaine oli vene keel. Päris kummaline, kas pole? Küll on ikka hea, et meie peame tähtsaks ikka oma emakeelt – eesti keelt.

Meie kuulasime teiste ajarännaku ettekandeid, tutvustasime oma ajarännakut, kuulasime vanemate koolikaaslaste poolt etteloetud MANIFESTI ja tegime koguni EV 100 logost trooniga foto.

Uskumatu, kuid tõsi. Oleme tublisti lugenud, kirjutanud, arvutanud, joonistanud, maalinud, meisterdanud, sporti teinud, laulnud, tantsinud,  mänginud, müranud, vallatlenud, … ei tea kas saidki kõik tegevused loetletud, vist mitte, aga läbi ta on – see I poolaasta 1. klassis. Isegi tunnistused on meil kõigil täidetud: meil endil koos vanemate kommentaaridega ja õpetajatel.

Täna oli nii põnev päev, sest kehalises kasvatuses me hoopis uisutasime päris uiskude ja päris jää peal. Mõni meist oskas seda juba väga hästi, mõni aga oli esimest või teist korda elus jääl. Kas sina saad piltidelt aru, kes meist kuhu kuulus?

Enne jõuluvaheajale minekut oli koolielu täitsa teistsugune: käisime kinos; pidasime klassi jõuluhommikut, kus kõik rühmad esinesid huvitavate kavadega; osalesime ja koguni esinesime koos “B” klassiga Väikese Maja jõulupeol; sõime sööklas kaunilt kaetud laua taga ühiselt jõululõunat, kus autasustati väga hästi käituvaid õpilasi ja tublisid leiutajaid; mängisime lauamänge.

Peale selliseid toredaid toimetusi saabuski meie esimene pikk jõuluvaheaeg.

HEAD VANA РAASTA L̥PPU K̥IGILE!

… toimus MIIA-MILLA-MANDA-s. Selline põnev koht oli valitud meil koos vanematega jõulupeo pidamiseks. Meid ootasid seal toimekad PÄKAPIKUD, kes meile huvitavaid asju õpetasid. Meie olime jõuludeks selgeks õppinud palju luuletusi ja laule ning koguni mitu näidendit. Ja kujutage ette, isegi JÕULUVANA leidis meie juurde õige tee üles ja tõi meile koguni KINGITUSI.

Väikese Maja õpilastel on traditsioon ühel jõulueelsel hommikul külastada Toomkirikut, kus suuremad koolikaaslased ja kirikuõpetaja selgitavad, miks me selliseid toredaid pühi peame. Lisaks on veel kaunitest lauludest ja muusikapaladest koosnev kontsert. Huvitav ja suursugune hoone ning kaunid muusikahelid loovad tõelise jõulutunde.

Jõulude eel on ikka imeline aeg – koguni kirjanikud tulevad meile kooli külla!

Vahva raamatu PAILAPSIIN autor ENE-MARIS TALI tutvus meiega ja rääkis, kuidas ta toredatest lugudest kokku sellise põneva raamatu kirjutas.

Nüüd on võimalus paljudel jälle midagi põnevat lugeda.

Meil käis PÄRIS päkapikk külas! Tõsi jutt, oli toonud meile kõigile NIMELISE PIPARKOOGI JA VÄGA MAITSVA. Kuna nad ikka käivad meil ka kodudes, püüdsime neid seekord meisterdades kuuskede vahele toimetama panna.

Küll on hea, kui kontsert lausa koolimajja tuuakse! Nii juhtuski just enne jõulukuu algust, et noored muusikud tulid meile külla ja tutvustasid põnevaid pille.

Kas sina tunned ära, mis pille mängitakse neil piltidel?