144a

Ei ole veel meie koduõpe läbi ja minetea, kui kaua veel kestab. Meie muudkui loeme, kirjutame, joonistame, jutustame, võimleme, meisterdame, laulame, arvutame, no ikka mängime ka … aga ikka kodus!

Missugune päev või tegevus on meile sel perioodil kõige rohkem meeldinud: Emilyle, Oliverile ja Pärtlile on meeldinud jalgrattasõit; Ingerile põnev mäng “Octopus party”, Mariile ja Sohhenile nukuteatri meisterdamine ja filmimine; Lornale ja Evale matkamine; Karl-Martinile disc golfi mängimine; Anni Mariile ja Mihklile maal lõkke tegemine või aiatööd; Mariannele tantsimine; Valterile puu otsas ronimine; Kerdile õppimine; Lindale õhupalliga mängimine jne, jne väga paljudele ka kehalise kasvatuse ülesannete täitmine.

               

… JAH, päris varahommikul 5.50!

Kuna koolis kevade tulekut tervitada ei saanud, püüdsime seda teha kodus. Uurisime võimalusel loodust, kas on seal juba päris kevade märke.

Kunstiõpetuses proovisime kevadet leida ABCya keskkonnas.

Õpetajale tuli KEVAD KOJU kätte – üllatus oli suur – suur tänu üllatajatele!

Mis see distantsõpe ikka muud tähendab kui kodus olemist ja seal võimalikult iseseisvalt õppimist. Õnneks olid enamusel meist emad või isad nüüd õpetaja asemel, sest õpetaja oli ka omas kodus ning juhendas meid napisõnaliselt vaid eKooli vahendusel või meili teel.

Nüüd selgus:

• kui hästi suudame tervetena kodus püsida
• kui hästi arvutit tunneme
• kas oskame kodus õpitut pildistada, lindistada ja üles laadida, kuhu vaja (kasvõi DRIVE`i)

Aga selgus siiski, et suurem osa meist saab sellega suurepäraselt hakkama. Tuletasime meelde, mis see lai internet meile kasulikku pakub …. midagi ikka leidsime ka.

Muudkui pesime käsi ja püüdsime olla kodus…

Ei tahaks küll ebausklik olla, aga selle aasta märtsikuu 13. ja reede kujunes uskumatuks ja ebameeldivaks.

Meie Eestimaad oli külastama tulnud ebameeldiv külaline COVID 19

Ja mitte ainult meile , vaid kogu Euroopasse ja mujalegi. Selle tulemusena pidime jääma DISTANTSÕPPELE ja koolid pandi kinni kaheks nädalaks ….

… ja loomulikult me läksimegi.

Tutvusime päästjate varustusega, lahendasime mitmeid ülesandeid, saime vastuseid oma küsimustele. Nüüd oleme veidike targemad ja oskame ohu korral õigemini käituda.

Isegi töövihik anti meile kaasa!

              

Vaatamata sellele, et haigused meid kimbutavad, käib õnneks mõni tore teater meil mõnikord kooliski külas.

Nüüd teame eestlaste elust jälle veidi rohkem.