144a

Kuidagi peab ju sellel kummalisel kevadel tuju üleval hoidma,

miks mitte lõbusate lühifilmidega.

Head vaatamist soovivad Lorna, Marianne ja Oliver

Selle aasta naljakuu väga naljakas ei ole – aga püüme siis tuju üleval hoida ja teeme nalja!

Oliver kirjutas pika luuletuse, siin on mõned read: 

… Üksteist veame ninapidi,     naljad tulevad meil ligi.   

Tuju kõigil väga hea,    Poisid kaotanud on pea. …..

Marii kogus Juku naljad kokku:

• Õpetaja: “Missugusel pardil on neli jalga?”

Juku: “Leopardil.”

• Õpetaja käsib: “Kõik, kes ennast rumalaks peavad, tõusku püsti!”

Keegi ei tõuse.

Lõpuks tõuseb Juku aegamisi püsti.

“Nii et sina, Juku, arvad, et oled puupea?” küsib õpetaja.

“Seda just mitte, õpetaja, aga justkui piinlik vaadata, et te üksi seisma peate,” vastab Juku.

• Õpetaja: „Millist sõna tarvitavad õpilased koolis kõige enam?”

                 Juku: „Ei tea.”

                 Õpetaja: „Väga õige!”             

Emily kirjutas pika ajakohase luuletuse, siin on mõned read:

Praegu on üks kurblik aeg.

Me maale on tunginud viiruse laev.

Kõik passivad praegu kodus karantiinis.

Poelettidelt otsa on saanud välismaa sardiinid. ….

Palju lõbusaid lugusid ja luuletusi kirjutati ning jutustati, kuid

tegelikult tahaks väga-väga-väga kooli!!!!

Ei ole veel meie koduõpe läbi ja minetea, kui kaua veel kestab. Meie muudkui loeme, kirjutame, joonistame, jutustame, võimleme, meisterdame, laulame, arvutame, no ikka mängime ka … aga ikka kodus!

Missugune päev või tegevus on meile sel perioodil kõige rohkem meeldinud: Emilyle, Oliverile ja Pärtlile on meeldinud jalgrattasõit; Ingerile põnev mäng “Octopus party”, Mariile ja Sohhenile nukuteatri meisterdamine ja filmimine; Lornale ja Evale matkamine; Karl-Martinile disc golfi mängimine; Anni Mariile ja Mihklile maal lõkke tegemine või aiatööd; Mariannele tantsimine; Valterile puu otsas ronimine; Kerdile õppimine; Lindale õhupalliga mängimine jne, jne väga paljudele ka kehalise kasvatuse ülesannete täitmine.

… JAH, päris varahommikul 5.50!

Kuna koolis kevade tulekut tervitada ei saanud, püüdsime seda teha kodus. Uurisime võimalusel loodust, kas on seal juba päris kevade märke.

Kunstiõpetuses proovisime kevadet leida ABCya keskkonnas.

Õpetajale tuli KEVAD KOJU kätte – üllatus oli suur – suur tänu üllatajatele!

Mis see distantsõpe ikka muud tähendab kui kodus olemist ja seal võimalikult iseseisvalt õppimist. Õnneks olid enamusel meist emad või isad nüüd õpetaja asemel, sest õpetaja oli ka omas kodus ning juhendas meid napisõnaliselt vaid eKooli vahendusel või meili teel.

Nüüd selgus:

• kui hästi suudame tervetena kodus püsida
• kui hästi arvutit tunneme
• kas oskame kodus õpitut pildistada, lindistada ja üles laadida, kuhu vaja (kasvõi DRIVE`i)

Aga selgus siiski, et suurem osa meist saab sellega suurepäraselt hakkama. Tuletasime meelde, mis see lai internet meile kasulikku pakub …. midagi ikka leidsime ka.

Muudkui pesime käsi ja püüdsime olla kodus…

Ei tahaks küll ebausklik olla, aga selle aasta märtsikuu 13. ja reede kujunes uskumatuks ja ebameeldivaks.

Meie Eestimaad oli külastama tulnud ebameeldiv külaline COVID 19

Ja mitte ainult meile , vaid kogu Euroopasse ja mujalegi. Selle tulemusena pidime jääma DISTANTSÕPPELE ja koolid pandi kinni kaheks nädalaks ….

… ja loomulikult me läksimegi.

Tutvusime päästjate varustusega, lahendasime mitmeid ülesandeid, saime vastuseid oma küsimustele. Nüüd oleme veidike targemad ja oskame ohu korral õigemini käituda.

Isegi töövihik anti meile kaasa!

Vaatamata sellele, et haigused meid kimbutavad, käib õnneks mõni tore teater meil mõnikord kooliski külas.

Nüüd teame eestlaste elust jälle veidi rohkem.

Meie ülesanne sel aastal oli koostada KÕNE, mis sobiks esitada koolikaaslastele Eesti Vabariigi 102.aastapäevaks. Nägime tublisti vaeva – kuulasime ja vaatasime oma lennukaaslastega erinevaid presitendi kõnesid, vajadusel kasutasime vanemate abi ning tulemus oli väga hea. Kõned olid huvitavad ja esitust harjutasime mitmeid kordi, kuni koguni 14 meie klassi õpilast olid valmis esinema koolikaaslastele nii klassides kui koguni aktustel.

Ronja ja Oliver esinesid oma kõnedega vanemate koolikaaslaste aktustel ja Valter koguni päris 24. veebruaril meie POISI juures.