144a

Kas pole imeline aasta – meie kallis EESTI VABARIIK saab 100 aastaseks!!! Valmistasime suurel hulgal kõiksugu kaunistusi, et see meil varakult juba enne päris sünnipäeva meeles oleks. Koguni meie rahvuslinnud – suitsupääsukesed saatsid meile tuhandete kilomeetrite kauguselt tervitusi, meie meisterdasime need tervitused aplikatsioonideks ja püüdsime vanalinna majadelegi uhked sini-must-valged lipud varakult külge saada.

Igapäevaselt oleme tublid ja hoolsad koolivormikandjad. Sel nädalal aga olime hoopis:

E – kuulsad inimesed, T – eestipäraselt rahvuslikud, K- tõelised sõbrad, N – loomaaia loomad ja R – sini-must-valged.

Sellel aastal oli sini-must-valge meile väga tuttav, sest oleme mitmeid lipukesi meisterdanud ja oma koolimaja nendes värvides “lille löönud”.

Vastlapäev oli ehtne – vurri meisterdamise, hernesupi, vastlakukli ja liulasmisega. Natuke lund jätsime Harjumäele teile ka, et ikka kõigil pikad linad kasvaksid. Loodame, et teil oli sama mitmekesine päev!

Selline peastarvutamisvõistlus toimub meie koolis igal aastal. Seekord langes võistluspäev kokku sõbranädala e.stiilinädalaga, nii et arvutasid koos kõik “kuulsad inimesed”: lumivalgukesed, tuntud sportlased, presidendid,…

Tegelikult arvutasime me ikka ise ja tulemused olid paljudel VÄGA HEAD.

Meie selle aasta kõige tublimad olid Valter, Henri, Karl-Martin, Ronja, Kert, Taavi ja Henry, sest nemad jõudsid 20 minuti jooksul leida üle saja õige vastuse!!

Käisime päris talvisel päeval – külma oli 12 kraadi, päris talvist metsa vaatamas. Saime palju uusi teadmisi juurde, natuke külm hakkas ka selle paari-tunnise matkamise ajal. Õnneks saime end püstkojas  lõkke ääres soojendada ja pärast mängu kaudu  meelde tuletada, mida õppisime. Oli külm aga põnev ja kasulik päev.

Sellel Eesti Vabariigi juubeliaastal hakkas meie kool “ajas rändama” ja meie sattusime oma klassiga nõukogude aega, nimelt aastatesse 1970 – 1980. Tutvusime tolleaegsete laste eluga muuseumi tunnis. Saime päris tindiga kirjutada ja üldse palju huvitavat teada.

Selgus, et meievanused lapsed olid siis peaaegu kõik oktoobrilapsed ja tähtis õppeaine oli vene keel. Päris kummaline, kas pole? Küll on ikka hea, et meie peame tähtsaks ikka oma emakeelt – eesti keelt.

Meie kuulasime teiste ajarännaku ettekandeid, tutvustasime oma ajarännakut, kuulasime vanemate koolikaaslaste poolt etteloetud MANIFESTI ja tegime koguni EV 100 logost trooniga foto.

Uskumatu, kuid tõsi. Oleme tublisti lugenud, kirjutanud, arvutanud, joonistanud, maalinud, meisterdanud, sporti teinud, laulnud, tantsinud,  mänginud, müranud, vallatlenud, … ei tea kas saidki kõik tegevused loetletud, vist mitte, aga läbi ta on – see I poolaasta 1. klassis. Isegi tunnistused on meil kõigil täidetud: meil endil koos vanemate kommentaaridega ja õpetajatel.

Täna oli nii põnev päev, sest kehalises kasvatuses me hoopis uisutasime päris uiskude ja päris jää peal. Mõni meist oskas seda juba väga hästi, mõni aga oli esimest või teist korda elus jääl. Kas sina saad piltidelt aru, kes meist kuhu kuulus?

Enne jõuluvaheajale minekut oli koolielu täitsa teistsugune: käisime kinos; pidasime klassi jõuluhommikut, kus kõik rühmad esinesid huvitavate kavadega; osalesime ja koguni esinesime koos “B” klassiga Väikese Maja jõulupeol; sõime sööklas kaunilt kaetud laua taga ühiselt jõululõunat, kus autasustati väga hästi käituvaid õpilasi ja tublisid leiutajaid; mängisime lauamänge.

Peale selliseid toredaid toimetusi saabuski meie esimene pikk jõuluvaheaeg.

HEAD VANA РAASTA L̥PPU K̥IGILE!

… toimus MIIA-MILLA-MANDA-s. Selline põnev koht oli valitud meil koos vanematega jõulupeo pidamiseks. Meid ootasid seal toimekad PÄKAPIKUD, kes meile huvitavaid asju õpetasid. Meie olime jõuludeks selgeks õppinud palju luuletusi ja laule ning koguni mitu näidendit. Ja kujutage ette, isegi JÕULUVANA leidis meie juurde õige tee üles ja tõi meile koguni KINGITUSI.