Viimased hetked koos meie esivanematega…
Armas 139. lend, te olete kirjeldamatud hinged, kes jäävad kahtlemata Reaali ajalukku, kuid ennekõike jääte oma rebaste südametesse. Lõpukell oli kõike muud kui lihtne, aga see on vaid märk tõelisest sõprusest.Â
Loodame, et hoiate meid meeles, sest meie teid ei unusta.
Mitte kunagi.
Iialgi.
Eales.
On olnud suur au. Nüüd on teie aeg lennata kõrgemale kui kunagi varem, tuult tiibadesse!
Autor: Triin Mäekivi