141a

Fotod: erakogu

1. päev
Laager algas meeleoluka laskmisega Valtu Jahilasketiirus. Kõigil soovijatel oli võimalus Galilist 10 kuuli sihtmärgi poole lennutada. Ükski sihtmärk terveks ei jäänud.Jõudnud laagriplatsile, said kiirelt moodustatud jaod, valitud jaoülemad ning püstitatud jaotelgid.Seejärel said selgeks õpitud valvel- ja vabaltseisak ning söödud maitsvat laagritoitu.Öösel toimus 3 häiret, lõpuks varastas instruktorite asemel lipu üks omadest.

2. päev
Paintball ja madalroomamine – riided sai plekiliseks ja ka näod said värvi juurde.Eirnevates õppekohtades tutvuti naiskodukaitse tegevuse, telkmantli püstitamise ja lõhkeseadeldistega. Füüsist sai proovile panna kol-ltn Valjo Toomingu juhendamisel, keda peetakse laagri rangeimaks instruktoriks. Päeva lõpetas žguttiõpe.Öösel toimus intensiivne vastutegevus droonide ja rakkettidega. Peale kolme “orkaani” olid kõik vastased kinni püütud ja ülejãänud öö võis veeta rahus.

Toimetaja kommentaar: jäädvustus meie klassi esitantsijast teise päeva õhtul: https://www.tiktok.com/@helenakotka/video/7510653356038262038

3. päev
Kolmanda päeva hommikul sai selgeks õpitud viimased sõdurioskused, kokku pakitud laager ja ära antud stiilsed vormid. Peale seda toimus viimane rivistus, kõiki osalejaid tunnustati hõbemärgiga ja lõpuks asutigi tagasiteele.

– Tanel Üprus, Helena Uuetalu, Kristjan Havi

Eestisse

Fotod: erakogu
18.–28. mail oli meie koolil rõõm võõrustada külalisi Ameerika Ühendriikidest, täpsemalt Virginiast – meie sõpru Woodgrove’i gümnaasiumist. Reisi eestvedajaks oli õpetaja Matthew Talboo, kellel on Eestiga eriline side – nimelt õpetas ta rohkem kui kümme aastat tagasi Reaalkoolis. Meie klassist avasid oma koduuksed neli vaprat: Amanda, Marii, Hendrik ja Iko. Koos avastati Tallinna vanalinna käänulisi tänavaid ja ajaloolisi hooneid, saadi Linnanmäki lõbustuspargis korralik adrenaliinilaks ning nauditi hingematvaid vaateid Rummu karjäärile. Põgenemistoas pandi närvid proovile “Võimatu missiooni” lahendamisega ja käte ja jalgade kokkulugemisega. Ameeriklased tutvusid meie rahvusköögiga, proovides ära kõik eestimaised delikatessid: kilu- ja sprotivõileivad, kohuke, viineripirukas ja kamavaht panid nii mõnegi kulmu kergitama, kuid jätsid kustumatu mulje. Ühel soojal kevadõhtul segunesid kultuurid ja peale barbecue’d käidi Kakumäe Havenis päikeseloojangut nautimas. Kui lõpuks saabus aeg hüvasti jätta, saatsime ameeriklased koju kohvritäie eesti snäkkide, jalkasärkide ja külmkapimagnetitega ning ootame neid uuesti külla.
– Iko Ingmar Jõks

Ameerikasse

Fotod: erakogu
Märtsi lõpus sõitsime neljakesi (mina ja veel kolm reaalikat) kümneks päevaks USA-sse Virginia osariiki, et tutvustada Eestit ja arutada ÜRO jätkusuutlikkuse eesmärke. Ürituse ametlik nimi oli 2025 Loudoun International Summit ning seal osales kokku üle 15 erineva riigi. Saime kogeda õiget Ameerika high school’i (meie kooli nimi oli Woodgrove High School) ja suhelda tegelike Ameerika keskkooli õpilastega. Koolis oli liikumise suhtes palju rangem kord kui meil ning mitmed stereotüübid olid päriselt olemas. Õpilased ei tohtinud vabalt koolist väljuda, tundides oli kohal abiõpetaja, koolilõuna valikus olid muidugi olemas burger ja pitsa, koridorides olid pikad kappide rivid, õpilased riietusid nii nagu ise tahtsid ning aeg-ajalt sammusid koridoris vastu turvamehed. Koolis käimise ja planeeritud ajakava kõrvalt jäeti meile ka vaba aega. Mina kasutasin ära oma võõrustaja lahkust ning me sõitsime nädalavahetuseks New Yorki. Väljasõidu tipphetk oli ühe dollari pitsa proovimine, olgugi et see maksis tegelikult 1,50, sest maitse oli ikka suurepärane.
– Hendrik Tammsaar

Allikas: erakogu

Sarnaselt varasematele lendudele, käisime kooliaasta lõpul, täpsemalt 27. mail, Anton Hansen Tammsaare sünnipaigas — Vargamäel. Meie klass oli selleks hetkeks juba Tammsaare teostest „Juuditi“ ja „Tõe ja õiguse“ läbi hammustanud. Seega olime õiges meeleolus, et esmalt nautida T&Õ-st tuntud Järva-Madise kirikut ning seejärel läbida 4km teekond Kodru rabas koos torni otsa turnimise, rabalauka supluse, sääskede ja imelise päikselise ilmaga. Nagu niuhti ojõudsime Vargamäele, õigemini Tammsaare-Põhja tallu, kus pidasime maha paraja pikniku ning alustasime koos giidiga tuuri. Giidil oli tööd palju, sest peale meie klassi vantsisid meie sabas ka USA vahetusõpilased, kes said ka näha saunikute elamist, kaevu, rehielamut, aita ja elumaja.

Saime teada nii mõndagi:
Pearu inspiratsiooniks oli Peeter Hanseni ehk Tammsaare isa naaber Jakob Sikerberg;
Tammsaare peres olid pojad ja Sikerbergi peres tütred (vastupidiselt teosele);
Tammsaare pere elas pigem hästi, toituti üpriski mitmekülgselt, söödi nt hapupiima (tavaline piim ei säilinud), soolasilku ja muud kala, leiba, putru, marju, mett, lahjat liha.

Peale teadmistepagasit rikastavat retke sõitsime juba bussiga tagasi Tallinna :).

– Johann Sild

Allikas: erakogu
Kooli kevadlaadal otsustas meie klass üles seada oma “slaimilabori” – idee, mis sai inspiratsiooni lapsepõlvest, kui slaimi tegemine oli suur hitt ja populaarteaduse sümbol. Enne laata käisime koos poes, varusime kõik vajalikud vahendid ja valmistasime end põhjalikult ette. Laadapäeva alguses valdas meid suur stress – retsept, mida olime katsetanud, ei toiminud ootuspäraselt ning slaim ei tulnud välja. Õnneks leidsime kiirelt õige aktivaatori ja saime protsessi korda. Kui meie laud lõpuks avanes, olid lapsed vaimustuses – nad said ise katsetada ja värvilist slaimi valmistada. Meie labor oli päeva hitt ja kogu üritus kujunes väga edukaks.
– Lisa Pruuli

Allikas: erakogu
Itaaliasse
Meie klassist käisid 6 tüdrukut (Mia, Johanna Papp, Johanna Simm, Annika, Helena Parts, Lisa) 15.03 —22.03 Itaalias Erasmus programmiga vahetusõpilasteks. Itaaliasse jõudes võtsid tüdrukuid vastu Itaalia õpilased ning kõik veetsid päeva enda peredega. Paljud käisid sellel päeval avastamas Bergamo linna ning sõid kohalikku toitu. Esmaspäevast alates käidi Villa Greppi koolis koos enda õpilastega. Hommikupoolikud olid projektide tegemiseks ning pärastlõunal käidi rongiga erinevates linnades. Esmaspäeval külastati Como linna, teisipäeval käisid Leccos ning neljapäeval Monza linnas. Reedel läksid kõik eestlased ilma itaallasteta Milanos ostlemas. Reede õhtu oli viimane õhtu kõigil koos ning see veedeti koos pitsat süües. Laupäeval lendasid tüdrukud juba tagasi Eestisse. Projekt meeldis kõigile väga ning koos veedeti toredat aega.
– Mia-Maria Puusaag

Eestisse
11.–18. maini külastasid meie kooli ja Eestit kuus Itaalia noort, kellele olime märtsikuus ise külla sõitnud. Eestisse jõudes võtsid külalised vastu meie õpilased – Annika, Helena Parts, Mia, Johanna Papp, Johanna Simm ja Lisa. Esimese päeva veetsid kõik koos oma vahetusperega: käidi looduses, nauditi ilusaid vaateid teletornis ning einestati restoranis.

Alates esmaspäevast kuni reedeni oli külalistel tihe ja sisukas programm. Nad osalesid tundides, tutvustasid ennast ja oma kodumaad ning said osa meie koolielust. Esimesel koolipäeval tehti põhjalik ringkäik Vanalinnas ning õpiti koos Piret Otsaga seltskonnatantse. Teisipäeval külastati Lennusadamat, neljapäeval Kumu ning lisaks nauditi kooli kevadkontserti. Kolmapäeval sõitsid vahetusõpilased Narva ja veetsid päeva sealset linna avastades. Reedel toimus jalutuskäik Telliskivi ja Balti Jaama piirkonnas, õhtul aga nauditi Vabaduse väljakul toimunud rahvatantsukontserti.

Laupäeval sõideti ülikoolilinna Tartusse, kus veedeti päikeseline päev jalutades ning AHHAA teaduskeskust avastades. Õhtu kulmineerus ühise Eurovisiooni vaatamisega Annika juures, mis pakkus kõigile palju rõõmu ja elevust.

Pühapäeva hommikul lendasid külalised tagasi Itaaliasse.
See oli meeldejääv ja vahva nädal, mis pakkus rõõmu nii meile kui ka meie külalistele.
– Annika Märtin

Allikas: erakogu

Jõulude tähistamiseks otsustasime minna klassiga sööma pelmeene Troikasse. Menüüs olid erinevat sorti pelmeenid, nii et kõik leidsid endale midagi meelepärast. Söömise ajal vestlesime ja andsime üksteisele edasi häid soove jõulude puhul. Pärast pelmeenide söömist tuli meile külla jõuluvana, kes jagas laiali kinke, mida olime üksteisele teinud. Neid ei saanud aga niisama kätte, vaid pidime tegema klassijuhataja välja mõeldud põnevaid ja naljakaid tegevusi, mida sai teha nii üksi kui ka semude seltsis. Nende hulka kuulusid vabalt valitud klassikaaslase jäljendamine, tantsimine, laulmine ja palju muudki. Lõuna lõppedes oli igal ühel meist meel rõõmus ja süda soe, sest saadi uusi mälestusi ja järjekordselt oma klassiga midagi toredat teha.
– Johanna Papp ja Alfred Aints

Allikas: erakogu
13. detsembril toimus koolis gümnaasiumi jõulupidu, kus kõik klassid esinesid tantsunumbritega. Laval sai näha väga erinevaid ja omanäolisi etteasteid. Selle aasta teemaks oli muusikavideod.

Meie astusime üles tantsuga tuntud loo Despacito saatel. Andsime endast maksimumi ning nautisime igat hetke laval. Meie pingutus ei jäänud märkamata – saavutasime üldarvestuses teise koha ning lisaks valis žürii meie etteaste oma lemmikuks.

Video meie esitusest: https://www.youtube.com/watch?v=ZgOPIBcdpGU

– Linda Maria Lumi

Allikas: ChatGPT 4o

*
Fotode autor: Chris-Robin Talts

11.klassi kevadel jõudis kätte kauaoodatud hetk – sõrmuste pidu. See oli hetk, mil kogu 141. lend sai osaks Reaali traditsioonide reast, uhkusega pandi sõrme hõbedane R-tähega sõrmus.

Tavapäraselt on pidu toimunud väljaspool koolimaja, kuid sel aastal tõi kooli juurdeehitus kaasa muudatused. Kuna meid ootavad ees õpingud asenduspinnal, saime harukordse võimaluse tähistada seda sündmust meie ajaloolises Estonia puiestee maja aulas.

Õhtu kulges hoogsalt ja emotsioone oli küllalt. Tseremooniat juhtisid Jasper Keskpaik, Karl August Vahur ja Triin Mäekivi. Toostid tehtud ja näidendid esitatud jooksime läbi kõik armastatud klassiruumid koolimajas.

See õhtu jääb meie klassile meelde kui sündmus, mil tundsime, et oleme osa Reaalkooli perest. Hõbesõrmus on nüüdsest 141. lennu ühtsuse sümbol. Kanname seda auga!

– Triin Mäekivi

Foto: erakogu
Tuleviku tn 9 skatepark Narvas

Allikas: erakogu
Vaated Ida-Virumaalt

22. septembril 2024 toimus meie klassiga õppekäik Narva.

Esimene suurem peatus oli Sillamäel, kus jalutasime mööda kaunist promenaadi. Seal avanesid meile vaated merele ning saime nautida vaikset ja rahulikku atmosfääri. Promenaad pakkus võimalust teha mõnusaid pilte ja lihtsalt hetke nautida.

Narva jõudes suundusime otse Narva kindlusesse, mis avaldas kõigile sügavat muljet. Kindluses osalesime giidiga ekskursioonil, mille käigus tutvusime kindluse ajalooga ning saime teada rohkem Narva linna tähtsast rollist Eesti ja Vene ajaloo kontekstis. Samuti avanes meile võimalus vaadata üle Narva jõe Venemaale, mis lisas reisile rahvusvahelist mõõdet.

Tagasiteel tegime veel ühe olulise peatuse Pühtitsa kloostris, mis asub Kuremäel. See õigeusu klooster on tuntud oma rahuliku atmosfääri ja kauni arhitektuuri poolest. Kloostri territooriumil jalutades saime aimu seal elavate nunnade igapäevaelust ning kogesime midagi väga erilist ja rahustavat.

Foto: Ave Maria Mõistlik

Äratuskell heliseb. kuidagi varajane tundub see hommik seekord ning tulebki äkitselt meelde, et käes on 1. september. See tähendab ju otseloomukikult seda, et pikk ja teguderohke suvevaheaeg on minema lennanud ning kätte on jõudnud aeg, mil võib nii mõnigi reaalikas pidada mõistlikuks sidur-pidur lahti lasta ja kogu jõuga gaasi peale suruda, rutiinid paika loksutada ning oma prioriteedid uuesti läbi mõelda – on algamas uus kooliaasta. Kooli jõudes käib peas vaid üks mõte, et nüüd siis mitte enam 10. klass, aga hoopiski 11. klass. Kuidagi harjumatu see kõik veel on, aga siiski teame me KÕIK, et kui Triin hüüab: “Kes on kõige parem klass?”, siis 10. a on ja jääb alati parimaks klassiks! Ühesõnaga, 1. september oli omamoodi päev veelkord meenutamaks, mida kõike me juba korda olime saatnud ning omalt poolt pakkus see kõigile veel mõttetera tulevaseks aastaks. Omamoodi muutis meele kurvaks see teadmine, et käesoleva õppeaasta lõpuks me enam Estonia pst-l asuvas hoones oma õpinguid ei jätka, sest ees ootavad uued seiklused Harju tänava asenduspinnal.

– Mattias Eisler