Käisime klassiga bowlingus! Kõigil oli lõbus ja visati rohkem strike kui keeglikuulil on auke! See oli üks esimestest kordadest, kus klassikaaslastega bondida ja päris paljud õppisid veel nimesid. See ei takistanud muidugi veeremängu nautimast!
29. septembril sai Reaalkool 135-aastaseks. Selle puhul kogunesime staadionil, kuulasime direktori kõnet ja jälgisime tema auraha vastuvõtmist ning aplodeerisime tublidele olümpiaadivõitjatele. Hoolimata väikesest viperusest kooli lipuga püsis tuju hea, sest sõime oma kalliste klassikaaslaste valmistatud küpsetisi ja üllatusena ka väikeseid Reaalkooli pildiga šokolaadikesi.
19.-23. septembril kogesime kauaoodatud retsimist. Meid jaotati filmiteemalistesse gruppidesse ning riietusime vastavalt oma filmile – kooli peal võis näha minioneid, piraate, legotegelasi ja teisi veidraid tegelasi. Koolivälised rebasteĂĽritused olid rajud, ĂĽhised kokkusaamised tekitasid hea tuju terveks nädalaks. Hommikune väsimus koolitööd ei häirinud ja tundidesse hilinemised puudusid. Ăśhiselt õpitud tants oli haarav ning kutsuv ja lõppes väga eduka flashmobiga. Nädal möödus liiga kiiresti, aga see meelt kurvaks ei teinud, sest tutvutud kaheteistkĂĽmnendikega suhtlemine läks täie hooga edasi. Vaata aga kõike täpsemalt Vicky vlogist!
2. septembril toimus traditsiooniline korvpallimatš Reaali ja GAGi vahel. Kõigepealt sammuti klassidega ühiselt Reaali eest Vabaduse väljakule. Pealtvaatajaid oli mõlemalt poolelt väga palju ja kaasa elati täie hingega. Meie klassi palluresindajad olid Albert ja Arthur. Lõppseis jäi 88:39 Reaali kasuks. Milline võit!
1. septembril tulime me kooli ja kogunesime treppide juurde. Rahvast oli väga palju ja õpetajad moodustasid õpilastest ridu. Me hakkasime Pudi reas Poisi juurde minema. Poisi juures pidas direktor väikse kõne ja meile jagati kätte Reaalkooli mütsid. Mütsid peas, liikusime oma klassiga auditooriumisse, kus klassijuhatajad ennast lähemalt tutvustasid. Pärast seda kogunesime staadionile ja direktor pidas kõnet. Aktus lõppes sellega, et me laulsime kõik pum-tšiga-pumi ja lahkusime sealt jällegi Pudi reas.