Peterburi
Kolmanda juuni, laupäeva varahommikul astus (peaaegu) terve klass Otsa tänaval bussi peale ja võttis suuna Venemaa poole. Tuju oli hoolimata kellaajast juba hea. Enne piirile jõudmist tegime bensiinijaamas väikese peatuse, et kohvi või muud kraami osta. Piiriületus ise läks küllaltki kiiresti ja ilma probleemideta (isegi Uku lasti läbi pärast mõningast viivitust). Venemaa pinnale jõudnud, tegime jälle kiire peatuse ja siis sõitsime juba Peterburi välja. Kõigepealt anti meile muidugi kaubanduskeskuses veidike (tõesti veidike) aega, et keha kinnitada. Siis täie hooga edasi – vaatasime bussi seest ja väljast erinevaid vaatamisväärsusi (sh kullakallist vaskratsanikku ning Церковь на Крови) ja kuulasime oma imelise giidi tarka juttu ning kommentaare. Pikema peatuse tegime Iisaku katedraalis. Esmalt ronisime väga pikalt treppidest üles (mis osutus mõnele lihtsamaks, mõnele raskemaks) ja uurisime katedraali otsast ilusat vaadet linnale. Seejärel uurisime ehitist ka seespoolt, mis oli tõesti ilus ja maalirohke. Pärast pikka ja väsitavat päeva sõitsime lõpuks oma hotelli, Orbitasse, kus jätkusid rõõmud ja seiklused. Hotell ise oli väga vinge ning pood jalutuskäigu ulatuses.
Järgmisel päeval, nautinud rikkalikku hommikusööki ja pea selgemaks saanud, läksime külastama Ermitaaži. Saime igaüks kõrvaklapid ja vastuvõtjad, et paremini kuulda oma inglise keeles rääkivat giidi. Muuseum oli tõepoolest väga suur ning imekaunis. Kahjuks andis reisiväsimus juba tunda, mis tegi pika kõmpimise ja jutuvada kuulamise pisut keerukamaks. Sellegipoolest pidasid kõik vapralt lõpuni (loe: haarates haruldased istumisvõimalused välgukiirusel) ja näitasid Reaalkoolile omast taset tähelepanelikkuse, teadmiste ning küsimustele vastamise poolest. Pärast Ermitaaži tegime Nevski prospekti ligidal lõunapausi, et jõudu koguda. Jõudu oli vaja, et paadisõidul Neeva jõel iga silla juures pead kummardada. Sedasi saime linna ka vee pealt ära nähtud. Sellega polnud päev veel muidugi läbi – liikusime edasi Peeter Pauli kindlusesse. Seal nägime peaaegu liivaskulptuure, mõni sõi jäätist, mõni nautis lihtsalt vaadet. Nii lõppes meie tegus (püha)päev ja naasime oma hotellitubadesse, et veeta viimane öö Venemaal. Levib ka ühine arusaam, et see ei lõppenud tähistamiseta.
Esmaspäeva hommik algas pakkimise ja kiire söömisega, et õigeks ajaks bussile jõuda. Asusime üsna pikale sõidule Peterhofi poole. Seal kõndis igaüks omale meelepärase grupiga ringi, tegi pilti oma lemmikpurskkaevudest ja nautis hiigelsuurt haljasala. Ei jäänud ära ka suveniiride ostmine (hangiti nii näpuvurre kui ka vähem süütuid mänguasju). Lõunat söödi mõnes kohapealses putkas. Pärast Peterhofist lahkumist jäi viimaseks peatuseks Venemaal supermarket Lenta. Osteti komme ja muud vajalikku, mida Eestist ei saa, et bussisõit libedamalt läheks ja eesti tuttavad õnnelikumad oleksid. Siis algas lõplik tagasisõit Tallinna poole, mis vaheldus eelmisest korrast veelgi kiirema piiriületusega (ja ka Uku sai tagasi Eestisse). Reaalkooli ette jõudes näitas kell juba õhtutunde ning lahku mindi väsimuse ning järgneva koolipäeva eelse ootusega (ka lähenev ajaloo arvestus pakkus mõnele ajaviidet).
Kokkuvõttes läks reis väga hästi. Ilm oli ĂĽllatavalt soosiv ning jäime kogu aja jooksul pea täiesti kuivaks. Bussisõidud möödusid põnevalt – mängimise, muusika kuulamise, ajaloo õppimise ning kõige muu huvitavaga. Reisi jooksul said kõik hästi läbi, ĂĽldine vibe oli hea ja järjekordselt bond’iti tugevalt.
Tarmo, pildid ka Puusta