125b

Reedel, 26. oktoobril, jõudiski kätte see kauaoodatud ülelennuline rabamatk. Hommikupoolikul oli meil veel neli ja pool koolitundi, aga niigi suurte kompsude tõttu, ei pidanud me palju õpikuid kaasa vedama ning ka tunnid olid vähem vaevanõudvad kui tavaliselt. Näiteks kehalised kasvatused saatis B klass mööda hoopis Ku:lsaalis Bowlingut mängides ja füüsika kestis ainult 15 minutit (hilinejatele veelgi vähem), et kõik enne sõitu ilusti kõhud punni süüa jõuaksid. Ja 13:38 istuski kogu 125. lend (koos loomulike puudujääkidega) Tallinn-Lelle rongi peal ja hakkas vaikselt Keava poole loksuma. Sõit möödus mõõduka põnevusega, ilma eriliste sündmusteta. Kohale jõudes ootas meid ees kaks kaubikut, et kotid juba Tarsile kohale toimetada ja sellega meie vaeva vähendada. Ja algaski matk.Kõndisime üsna tempokal sammul üle aasade ja läbi metsade. Peatusime hetkeks muinaseestlaste kaitsevallide juures ning veidi pikemaks ajaks Keava linnamäel, kus soovijad võisid einestada. Siis võtsimegi suuna rappa. Enamik olid asjast kahjuks valesti aru saanud ning seetõttu olid vaid vähestel jalas kummikud, mis nagu selgus osutusid lausa hädavajalikuks. Niisiis möödusid need 3-4 km läbi raba märjalt ja vaevaliselt, kuid lõbusalt. (Eriti tore oli vaadata, kuidas mõni oma tosse rabast välja tirida üritas, kui need sinna kinni olid jäänud.) Mõni aga lõi hoopis käega ning võttis paljajalu – nii ei pidanud ju kartma ei jalatsite sohu kinni jäämist ega lihtsalt nende märjaks tegemist. Hoolimata kogu sellest “lustist”, olid kõik siiski äärmiselt õnnelikud, kui silmapiirile ilmus laudtee, mis oligi meie eesmärgiks. Ning laudteelt oli veel ainult natuke maad Tarsi turismitaluni.

Tarsil mahutasime end kõik ära ühte majakesse, kus õhtu poole küdes soe ahi ning alumisel korrusel oli televiisor. Soovijad võisid magada ka meile üles pandud telgis, kuid kas seda keegi ka tegi, on mulle teadmata. Talul oli ka suur ja tore terrass koos muusika ning paljude laudade ja pinkidega. Kotid ilusti tuppa toimetanud, serveeriti meile õhtueineks karuli-kruubi putru ja salatit, kuhu kõrvale võis igaüks omale lõkkel vorsti küpsetada. Õhtu edenedes said soovijad võtta saunas ka paar korralikku leilisahmakat. Ja need kõige kõvemad saunamehed, tuleb välja, on meie klassi Kristjanid, kes okupeerisid sauna suurema osa õhtust ning läksid hiljem ka sinna, magamiskottide puudumise tõttu, magama.

Mingi hetk toimus meile usaldatud majakeses ka väike kogunemine, kus iga klass pidi esitama numbri, mis oli eelnevalt ette valmistatud. Tuli välja, et B klass oli ainuke, kes oli asjaga tegelenud ja nii esitasidki poisid edukalt Reaali mütsi laulu (igaühel müts peas kah) “Kikilipsu” viisi ja kohati kattuvate sõnadega. A ja C klassi häbist päästmiseks laulsime lennuga, Piret Otsa juhendusel, maha veel paar toredat mängu. Ning peale seda hakkas grupp inimesi Maffiat mängima, mis jätkus terve õhtu vältel. Hiljem võis kuulata ja kaasa laulda ka karaoket ning püstkotta sattudes kuulsid “Järvani uskumatuid lugusid” ja pisukest kitarrimängu sinna kõrvale.

Järgmisel hommikul toimusid klassidevahelised spordivõistlused köieveos (meile tuli 2. koht) ning jalgpallis. Peale lõunat hakkasime taas rongijaama poole liikuma, seekord mitte läbi raba, vaid mööda lühemat ning vähem vaevarikast teed. Ja rong viis meid kõiki ilusti Balti jaama, kust igaüks liikus edasi juba erinevas suunas.

Anni Lember, 10.B

Pildid