Esileht Kontakt Egoism.ee

125a

Järjekordne Reaalkooli ajaveebid veebileht

12A klass õppeaastal 2009/2010

Tere tulemast Tallinna Reaalkooli 125. lennu A-klassi veebilehele. Siin kajastame oma klassis toimuvat meie endi silme läbi, samuti teavitame üksteist erinevatest sündmustest ja ülesannetest. Oleme usinad, lõbusad ja eeskujulikud reaalikad, kellel on alati püss õlal ja viiulid häälestatud!

Räägime rahast veel kord

Postitas: admin

Kes soovib järgmisel aastal ka olla Reaali päeviku õnnelik omanik, sellel paluks maksta 30 krooni Triinule. Kes ei soovi, ärge pange tähele 🙂

Aastaraamatu järelpildistamine

Postitas: admin

Aastaraamatu järelpildistamine toimub teisipäeval 15. aprill kell 10.00-13.00. Meie klassist on piltideta Joosep ja Kaspar. Pildistamine toimub huvijuhi kabinetis 402.

Palun minge kindlasti kohale.

Ettekanne õppekogus

Postitas: admin

Mõtlesin näidata kõigile ettekannet, mille esitasin 3. märtsil õppekogus:

Möödunud õppeaasta jooksul pole 10A silma paistnud suuremate kodukorra rikkumistega. Klassis on olnud paar valupunkti, mis puudutavad põhjuseta puudumisi ja hilinemisi, ent nende ühe-kahe õpilase osas on juba võetud vastu otsused ja noomitused on järgnenud. Peale karistust on olukord märgatavalt paranenud ja tehakse pingutusi edaspidiste probleemide vältimiseks.
Ühtsel arvamusel ollakse aga riietuse osas – nimelt seame küsimuse alla valikulise riideesemete lubamise. Olukordi, kus üks õpilane saadetakse kapuutsi olemasolu tõttu direktori juurde, aga teine võib kanda värvikirevaid pusasid, tuleks üle vaadata. Jalanõude kandmise osas võiks samuti teha täpsemaid selgitavaid reegleid, et vältida arusaamatusi tulevikus.

Kodutööde maht ja kontrolltööde sagedus on jõukohane pea kõigile, pole olnud probleeme, mida ei suudeta otsese aineõpetajaga kokkuleppeliselt lahendada. Hinded on valdavalt positiivsed, sest üleüldine õhkkond klassis on õppimist soosiv – sellest tulenevalt pole veel olnud puudulikke kursusehindeid ega muud negatiivset. Teavitamine töödest toimub peamiselt e-kooli vahendusel, ent kogu info antakse õpetaja poolt tunnis ja vajadusel ka sõprade poolt suusõnaliselt alati edasi.

Õpilaste omavaheline suhtlemine on aktiivne, mistõttu pole muret, et info õpilaseni ei jõuaks. Sisekliima on väga positiivne, uued õpilased on hästi kohanenud. Olulist rolli etendas aktiivne klassijuhataja ja fakt, et ligi 50% klassiõpilastest olid pärit teistest koolidest. Moodustunud on sõprusgrupid ja pole eraldunud õpilasi ega sisepingeid.
Aktiivsus peegeldub ka info liikumises – nimelt on meie klassil oma koduleht, kus kirjutatakse tähtsamatest sündmustest, samuti seadis klassijuhataja õppeaasta alguses paika reeglid, mille kohaselt on meie klass jagunenud gruppideks, milles on umbes 6 liiget, neist üks grupijuht. Niimoodi on kergem tegeleda probleemidega ja samuti on kergendatud info liikumine. Probleemide tekkimise korral on viimane staadium klassi oma õppekogu (klassivanem, klassivanema abi ja grupijuhid) ees tekkinud situatsiooni lahkamine ja lahenduse määramine. Näiteks põhjuseta puudumise korral võib õpilane korvata selle töötegemisega või panustada klassikassasse viiskümmend krooni iga puudutud tunni eest.

Ettepanekud direktsioonile puudutavad kooli kodukorra mõningate punktide täpsustamist, et koostöö oleks parem. Mõningad õpilased on teinud ettepanekuid muuta söögivahetunnis koolimajast väljumise korda.
Kirjaliku loaga võiks olla õpilase väljalaskmine kindlustatud, samuti võiks suulise põhjenduse korral teha gümnaasiumiõpilastele järelandmisi, sest praegune olukord sarnaneb pigem õnnemänguga – ühel päeval on võimalik lahkuda, teisel mitte. Arvestades tõsiasja, et kõik kooli õpilased on ametlikult kooli vastutusel, peaks siiski mõistma, et gümnaasiumiõpilased on täiesti võimelised enda eest vastutama ja ammendava põhjuse tõttu võiks nende lahkumine olla lubatud. Klassisiseselt ollakse aineõpetajaid puudutava olukorraga rahul ja ettepanekuid millegi muutmiseks pole tulnud. Kokkuvõtvalt on klassi areng olnud positiivne, produktiivne ja üksmeelne.

Sildid:

Orienteerumine vanalinnas

Postitas: admin

Kohe peale teist tundi seadsime sammud Õpetajate Maja poole. Nimelt toimus meil ülejäänud päeva orienteerumismäng vanalinnas koos Tõnismäe Reaalkooli õpilastega. Mängu eesmärk oli saada teada uut infot vanalinna kohta, kui ka innustada erinevaid õpilasi omavahel koostööd tegema. Õpetajate Majas jagati meile juhiseid, kusjuures igale õpilasele anti eraldi iPod, kust oli võimalik kuulata audio infot erinevate vihjetega orienteerumismängu tarbeks. Meeskonnad moodustati numbrite lugemise abil ja mäng võiski alata. Umbes kaks tundi kestnud mängu lõpetuseks läksime kõik koos sööma Peppersacki, kus peale lõunasööki jagati auhindu ning viidi läbi viktoriin. Võitjateks osutus meeskond number üks, kuhu kuulusid vähemalt pooled meie klassi õpilastest. Auhindu jagati kõigile, kuid esikoha võitja sai lauamängu, mis jäi meie klassi valdusesse. Ilmaga väga ei vedanud, lund hakkas keset mängu tuiskama, ent soe tee Peppersackis turgutas kõiki ja kokkuvõttes oli meil lõbus päev.

Kokkuvõte esimesest poolaastast

Postitas: admin

Möödunud on juba pool õppeaastat. Selle üüratult pika aja jooksul oleme koos palju läbi elanud. Märkamatult on meist saanud tõeliselt kokkuhoidev ja lõbus klass. On rõõm tulla hommiku kooli, kui kamp väsinud, ent rõõmsaid, sõpru seal ees ootab. Silma oleme paistnud eelkõige oma aktiivse klassielu ja organiseerimisega – alati leidub toredaid inimesi, kes on nõus midagi korraldama või mõne koorma enda peale võtma. Nõnda on meil ette näidata paras ports ettevõtmisi, mille oleme edukalt läbi viinud, alates väljasõidust Tammjärvele, lõpetades kabeturniiride ja arvukate üritustega seflusklassi jaoks. Sirvides meie üleskirjutisi augusti lõpust lennu väljasõidult, on lausa naljakas mõelda, kuidas tollal üksteist nii vähe tundes oskasime juba parajalt täpselt hinnata oma tuleviku ühtse klassina. Õpilasi tuli nii teistest koolidest, kui ka Reaalkoolist. Esimesel veerandil oli meie koosseisus ka muudatusi – lahkus Tiiu ja asemele tuli legendaarne Markus Holst. Hindan seda, et kõik need erinevused, mis meil klassisiseselt on, ainult rikastavad meid. Meil on nii naljahambaid, geeniuseid, kohusetundlikke konspektimeistreid kui ka painduvaid tantsijaid. Rõõmsameelne Anastassia võib lausa vene keele tunni ajal meile ühe spagaadi visata! Detsembri lõpus toimunud klassiõhtul jagasime Oskareid, mis on suuresti meie suhtumise sümboliks. Algul kõlas see lausa hirmutavalt, ent nüüd võime kõik ühest suust kinnitada, et meil on alati laetud püssid õlal ja viiulid häälestatud! Just nii kõlabki meie klassi moto, mille armas klassijuhataja Erika Vatsel meile esimesel septembril ette kandis. Oleme tohutult tänulikud, et meile sattus niivõrd aktiivne, tubli ja kohusetundlik klassijuhataja nagu seda on meie Erika. Alati on keegi, kes võib meid lohutada või vastupidiselt meid tagant torkida, kui tahtejõust vajaka jääb. Pole kahtlustki, et selline suhtumine ja üldine hoiak kasvatab meist tublid noored. Igal õpilasel on oma eripära, mistõttu oleme üks parajalt kirev seltskond. Klassisiseselt on moodustunud grupid – igaüks on leidnud endale vähemalt ühe toreda inimese, kellega koolipäeva jooksul nalja visata. Sõbrannad ja sõbrad on üksteist leidnud, ent pole kahtlustki, et aastate jooksul võib nii mõndagi muutuda – vähemalt esialgsed raamid on paika pandud. Vahetundide ajal võib olla enam kui kindel, et näete kuskil nurgas kihistamas Dorist ja Maria-Liisat. Mainimata ei saa ka jätta teatud härrade jaoks eluliselt olulist kirge – pokkerit. See on tõeliselt tore, et kaardimäng suudab lahutamatuteks semudeks teha nii erinevad inimesed. Mängitakse nii koolis kui ka vabal ajal üheskoos. Tiimitöö on ka õppimisel oluline – alati leidub keegi, kes on nõus keemia töövihikut loovutama, ökoloogia hinde üle üksmeelselt nurisema, füüsika tunni ajal padja funktsiooni täitma või sööklarivis oma söögikaardi leti alt läbi libistama. Oleme eranditult lõbusad ja mõnusad inimesed, kellel on kõigil ühtne eesmärk teha koolipäev võimalikult produktiivseks. Kahtlemata muutume aja jooksul veelgi ühtsemaks ja kokkuhoidvamaks, kuna oleme sõnapidajad, usinad, viisakad ja abivalmid. Soovin edu tuleval poolaastal ja hoidkem oma viiulid häälestatud!

Sildid:

Klassiõhtu bowlingus

Postitas: admin

Detsembri pimedal õhtul kogunesid enamus meie klassi õpilastest Mustamäele Magistrali bowlingusaali. Esmalt selgitasime enda seast välja “Oscari” võitjad hääletuse teel ning seejärel hakkasime kuule veeretama.

Oscariga auhinnatud:
Viisakaimad õpilased – Maarja-Liis ja Joosep
Parimad kaaslased – Kairit ja Markus H.
Kõige julgemad – Kati P. ja Taavi
Ahju-Jaan – Franc
Piripilli-Liisu – Ei valitud
Parimad organisaatorid – Liisi R. ja Rasmus
Muinasjutu printsess – Kairit
Prints valgel hobusel – Heimar
Hingearstid / psühholoogid – Kairit ja Hardi
Kõige abivalmimad – Maarja-Liisja Joosep
Parimad sportlased – Kairit ja Hardi
Klassi tantsulõvid – Nastja ja Taavi
Klassi geeniused – Liisa ja Erik
Naljahambad – Egelyn ja Edgar
Klassi päikesekiir – Peeter

Bowlingu Top 5:

Neiud:
1. Liis 175 p.
2. Liisa 126 p.
3. Elinor 113 p.
4. Triin 107 p.
5. Kairit, Liisi R. 83p.
  Noormehed:
1. Hendrik 165 p.
2. Jürgen 161 p.
3. Heimar 146 p.
4. Peeter 143 p.
5. Joosep 141 p.

Sildid:

Arutlus klassijuhatajatunnis

Postitas: admin

Selles klassijuhatajas arutlesime klassiga Soomes juhtunut. Probleem oli suur, see kohutas kõiki. Peaaegu poolt klassi ehmatas see niivõrd, et nad ei hakanud tundi tulemagi ja pingid seisid tühjadena. Ülejäänud võtsid probleemi käsile ja leidsid tähelepanuväärseid mõtteid ning ideid.

Autor: Heimar Kalpus
Esiteks arutlesime, kuidas sai midagi sellist üldse juhtuda niivõrd turvalises ühiskonnas nagu seda on Soomes. Mõned kaasõpilased leidsid, et sellised probleemid ei sõltu ühikonnast, teised arvasid, et järelikult pole Soome ühiskond piisavalt turvaline. Suurem osa pidi siiski nentima, et Egelynil oli õigus väites, et lolle leidub igal pool. Miks mitte ka näiteks Eestis?

Teine punkt tahtis teada, kas meedia reageeris õigesti, või paisutas niigi suure loo veel suuremaks. Samuti teame, et tal olid erilised huvid vaba-aja veetmiseks, kuid kas huvid saavad viia millegi selletaoliseni? Klass tunnistas kui ühehäälselt, et meedia pingutas üle ja lapse huvid ei mängi rolli tema isiksuses.
Kolmandas küsimuses pidime kõik leidma oma arvamuse, mis võid olla juhtunu tegelik põhjus. Paljud olid nõus Kadri väitega, et poiss oli ilmselgelt häirega, ning see oli õnnetus, mida on raske ennetada. Joosep ütles oma grupi mõtteid välja tuues kuldsed sõnad, et laps on kodu peegel, millega nõustusid paljud.
Neljas punkt nõudis fantaasiat ja oma arvamust leidmaks vastuse küsimusele, kas Soome valitsus tegutses õigesti kõikidelt tsiviilisikutelt relvade ära võtmise kohapealt. Sellel kohal ei leidnud klass üksmeelt. Arvati, et see oli õige, kuid oleks võinud teha rohkemgi. Populaarne oli ka arvamus, et kõigilt tsiviilisikutelt relvade konfiskeerimine pole kaugeltki mitte ainuõige lahendus. Sest teadagi ei pea tapmiseks tulirelva omama. Tagapingi poisid ei suutnud aplodeerimist lõpetadagi, kui Maarja esitas enda grupi idee, et selline lahendus võib viia ebaseaduslike relvaäride jälgedesse, mis oleks kindlast hullem.
Viimaseks pidime pakkuma omi lahendeid, mis aitaksid ennetada seesuguseid probleeme. Joosepi grupp pakkus, et relvalubadega peab olema karmim, Egelyni ja Priidu grupp arvas, et aitaks psühholoogide arvu kasvamine koolides. Parem on ju probleemi ennetada. Paljud kartsid, et on vaid aja küsimus, kui ka Eestis midagi sarnast juhtub. Loodame, et mitte, kuid pigem karta kui kahetseda!

Sildid:

Lennu rabamatk Keavale

Postitas: admin

Autor: Doris Mark
Ja oligi käes reede (26. oktoober). See kauaoodatud veerandi viimane päev. Ja meie lennu väljasõidu esimene päev. Peale tunde ja pannkooke siirdusime sujuvalt Balti jaama, ootused ja meeleolud varieerusid sügavast pessimismist peaaegu särava optimismini. Ilmselt kerge kooliväsimuse tõttu möödus rongisõit suhteliselt rahulikus ja unises võtmes. Olles väljunud rongist Keava nimelises peatuses, võeti meilt kõik isiklikud asjad ning kästi kõndida. Eks me siis kõndisime. Alguses tundus, et reklaam on olnud ekslik- paljulubatud rabamatka asemel leidsime end metsast (märksõna oksad) ning mööda libedaid mäekülgi üles ning alla ronimas. Kuid tuli ka raba. Ja olles nii mõnedki korrad küsinud, kas laudteed tõesti pole, saime selles ka varsti ise veenduda. Kuigi rabas oli märg, ja sellest tulenevalt ka külm, tekitas loto stiilis “vajun- ei vaju” siiski palju elevust. Igaüks sai rabaga tutvuda vastavalt soovile/ õnnele: mõni sügavamalt, mõni pinnapealsemalt. Kuigi tee tundus lõputu ja pääsemine lootusetu, jõudsime lõpuks ka laudteele. Ja siis maa. Kindel, tahke, ning enam-vähem kuiv. Olimegi jõudnud Tarsi turismitallu. Peale magamiskohtade leidmist, puhkamist-soojenemist ja õhtusööki toimus kogunemine, kus laulsime ja vaatasime b-klassi isetegevuskava. Järgnes kirju õhtu, millest absoluutselt kõigil on ilmselt omad mälestused.. Märksõnadeks võiks olla maffia, karaoke, lummavad wc-d, saun, kaardid, koerad, lõke, muusika, batuudid, külm ja palju muud. Enamus meist vajusid unne kuskil 3-4 paiku. Hommikusöök oli õnneks paigutatud inimlikule ajale (kell 10), niiet ärgati juba isegi varem. Päeva teemaks olid spordivõistlused- köievedu ning jalgpall. Köieveos pidime tunnistama, et arenguruumi on, kuid jalgpallis võitsid meie klassi poisid nii b- kui ka c-klassi. Omamoodi põnev oli ka kokkuseotud jalgadega jalgpallivõistlus- alguses veidrana tunduv idee osutus väga lõbusaks. Seejärel jällegi soojendasime ennast, pakkisime asjad, sõime lõunat ning asusimegi jälle teele. Seekord siis Keava rongipeatuse poole. Tee oli suhteliselt pikk, kuid ilm tundus soojem kui eelmisel päeval, seega oli minek sellevõrra meeldivam. Kohale jõudnud, külastasid paljud ka Keava poodi, mis polnud ilmselt ammu nii suurt hulka inimesi näinud. Enne rongile minemist kogunesime klasside kaupa ringidesse, ning väljendasime oma emotsioone seoses selle matkaga. Kuigi tõdeti, et oli märg ja külm, olid arvamused siiski üldjoontes positiivsed ja ka hiljem pole ma negatiivset vastukaja kuulnud. Kokkuvõttes oli matk tore ja huvitav, saime uue huvitava kogemuse raba näol ja oli lõbus. Patt oleks märkimata jätta, et nii mõnedki said nende päevade jooksul väga õnnelikuks;).

Autor: Kadri Käver
Minu äärmiselt subjektiivne kirjeldus 26.-st oktoobrist. Reedel, 26. oktoobrilil toimus Tallinna Reaalkooli 125. lennu rabamatk. Õigemini ei olnud teekonna esimesel osal rabast kippu ega kõppu, aga eks matkata (loe: kõndida) sai ikka. Minu jaoks algas matk juba kooli eest – matkasime Balti jaama rongile, rongiga Keavasse ja sealt edasi raba suunas. Tegelikult jäi Keava peatusest rabani veel 4 km, aga meie ootus tunda varvaste vahel ehtsat rabavett tegi vahemaa kuhjaga tasa ning vaevalt paari tunni pärast võisimegi oodatud raba silmitseda. Vaatepilt oli vapustav nagu ka ise sellesse rappa jala tõstmine. Vapustus väljendus nimelt karjete ja kiljatuste näol, kui keegi komistas/kukkus/sisse vajus/muidu märjaks sai (pean häbiga tunnistama, et vajusin ja kiljusin juba esimese kümne minuti jooksul). Enne tihedas pundis liikunud seltskond jagunes peagi indiviidide võhma ja jalanõuvaliku järgi. Peale pooltteist seiklusrikast laugaste vahel navigeerides veedetud tundi nägime kõige ilusamat vaatepilti meie pisikesel planeedil – laudteed. Nimetatud maailmaime viis meid linnuvaatlustorni, kust mina isiklikult küll linde ei näinud (ilmselt olid 100 teismelist neile veel hirmutavamad kui mulle), aga see-eest avanes suurepärane vaade mahajäänud rühmaosadele. Peale mõningast ootamist tundusid enamvähem kõik kohale jõudnud olevat… peale õpetajate. Oih. Päeva päästis giid, kes neid vapralt otsima läks samal ajal, kui meie Tarsi turismitalu poole jooksime. Rampväsinud inimesel taastub energia hämmastavalt kiiresti, kui talle öelda, et soe tuba (ja vahetusriided) on lähedal. Talukompleksi jõudmisele järgnes tormijooks madratsitele, kiire riietevahetus, söök ja saun, mis olid võrreldes eelnevate läbielamistega võrdlemisi sündmustevaesed. Õhtu tipphetk noortele artistidele oli tõenäoliselt isetegevuskava, suur braavo B-klassile, kes sellega ka eeskujulikult hakkama sai. Viimased tunnid sellest päevast veetsid kõik isemoodi, kes saunas, kes maffiat või kaarte mängides mängides. Järgmiseks päevaks olid planeeritud sportmängud, mida ma kahjuks kommenteerida ei saa, kuna ehtsale spordipelgurile kohaselt lahkusin ma juba varastel hommikutundidel. Oli tore, loodan, et kunagi kordame.

Autor: Peeter Tähepõld
Ühel ilusal reedesel päeval asusid Tallinna Reaalkooli 10 –ndad klassid rabamatkale. Esiteks sõideti Tallinnast Keavale, kus võttis meid vastu Tarsi talu peremees Illar. Meie kotid ja muud mitte vajalikud esemed pandi autode peale ja viidi Tarsile. Ise aga me alustasime matkaga, alguses tegi Illar väikese ülevaate Keavast ja sellest mis meid matkal ees ootab.
Olles käinud esimesed 2 km mööda kruusateid ja metsi, mõtlesin et millal see raba juba tuleb. Ja siis äkki see juhtuski olime sattunud rappa, kus oli väga märg. Ainult mõnedel olid kaasa võetud kummikud, kuid ega neistki erilist abi ei olnud märjaks said peaaegu kõik. Osad olid nii nutikad, et võtsid lausa jalanõud ära ja tegid terve matka kaasa paljajalu. Rabas juhtus ka väikseid äpardusi, mõnel jäi jalanõu rappa kinni, kuid osad olid lausa kõhuni rabas sees 🙂
Matk lõppes linnuvaatlus torni juures ja edasi saime kõndida 500 m mööda laudteed, mis oli väga meeldiv. Tarsile jõudes otsiti kohe endale magamiskohad ja mindi sauna. Saunas käidi korda mööda alguses poisid ja pärast õhtu poole tüdrukud. Esimesed sauna külastajad said ka peale sauna tiiki hüpata, aga kui ühel b-klassi poisil juhtus väike õnnetus, nimelt astus ta klassikillu jalga ei lubatud tiigis enam käia. Pärast sauna sai vorste grillida ja niisama lõkke ääres istuda. Õhtu poole olid klassidel erinevad etteasted, eriti meeldis mulle b-klassi koolimütsi laul. Peale seda sai veel niisama ringi jalutada ja kaarte mängida.
Hommikul toimusid erinevad spordivõistlused: köievedu ja jalgpall. Köieveo võitis 10c klass aga jalkas neil nii hästi ei läinud ja võit tuli meile. Pärast spordivõistlusi söödi veel lõunasööki ja asutigi teele raudteejaama poole. Tuli veel läbida umbes 4-5 km, seekord õnneks mitte läbi raba. Ja nii meie matk lõppeski, minu arvates oli see väga meeldejääv ja lõbus üritus kordaksin seda isegi uuesti ainult soojemal ajal.

Sildid:

Aaretemäng Kadriorus

Postitas: admin

Reedel käisime Kadrioru pargis: korraldasime 5A klassile seiklusmängu ja nemad pidid selle edukalt läbima. Mängu korraldas Liisi Reedo ja see koosenes 10 punktist, igas punktis oli viiendikele ülessanne. Lõpus jagati parematele auhindu! Valiti endale semud ning tehti ühispilt. Kahju ainult, et ei saanud õpetajate päeva koolis veeta. (Sissejuhatus: Joosep Sõnajalg)

Autor: Tairi Tuulik
Reedel, 5. oktoobril korraldasid osad 10a klassi õpilased 5a klassile aaretemängu Kadriorus. Terve 10a klass kogunes kell 11.00 Kadrioru päikesekella juurde ja jagunes punktidesse, mis asusid erinevates kohtades Kadrioru lossi ümber ja pargis. Seejärel tulid 5a klassi õpilased, kes olid kahestes, kolmestes ja neljastes gruppides. Punkte oli kokku kümme ja igas punktis oli kolm inimest. Igas punktis oli erinev ülesanne, mille eest sai teatud arv punkte.
Mina olin punktis nr 9. Meie punktis vastasid kõik rühmad küsimustele õigesti. Me küsisime Reaalkooli vanust, hüüdlauset ja deviisi.
Enamustele õpilastele meeldis see aaretejaht väga, kuigi see oli väsitav. Oli näha, et pingutati, sest sooviti häid punkte saada. Me küsisime veel, et mis oleks võinud teisiti olla. Üks rühm vastas, et igas punktis oleks võinud olla nähtav punktinumber, kuid üldiselt jäädi rahule.
Kui aaretejaht läbi sai, loeti kõikide rühmade punktid kokku ja autasustati võitjad. Seejärel valisid 5a õpilased omale 10a klassi seast õpilase, kes neid aitaks, kui abi vaja on, ja samuti korrale kutsuks, kui käitutakse ebaviisakalt. Tehti ühispilt. Seejärel mindi laiali.

Autor: Kaur Laurimaa 5A
Meie läksime koos kümnendikega Kadriorgu, et seal maastikumängu mängida. Mäng seisnes selles, et pidime minema alguspunkti, kust meile anti kaardid. Seejärel pidime minema vastavalt punktidesse. Meie (Madis, Artur, Joonas ja mina) pidime alustama 2. punktist. Me pidime seal tantsima uute liigutustega “Põdral maja metsa sees”. Edasi liikusime kolmandasse punkti jne. Vahepeal küsiti meilt, kas meile meeldib ja meie grupp vastas alati “jah”. Mulle meeldis kõige rohkem ülesanne, kus ühel meist seoti silmad kinni ja ta pidi klotsidest panema kokku sõna “elevant”. Teised ei tohtinud klotse puudutada ja võisid ainult ette öelda, kus see ja teine asub. Kokkuvõttes oli üks lõbus reedene päev Kadriorus.

Sildid:

Kabeturniir

Postitas: admin

Korraldati kabeturniir, milles oli võimalik osaleda kõigil klassi õpilastel. Lõpptulemuste väljaselgitamiseks läks aega mitu tundi. Võitjaks osutus Priit Tänav, teise koha sai Erik Paemurru ja kolmandaks jäi Hendrik Vaaks. Võitjaid premeeriti diplomite ja uhkete karikatega, millesse oli graveeritud võidukoht 10A klassi nimega.

  Nimi 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Punkte Koht

Sildid: