Arhiveeritud - kuu 11.2011

Ütlusi vol 7…

Doris: “Palju vÔÔrsĂ”nu…”
Henri: “Mida need tĂ€hendasid?”
Otsman: “Jah, ega minagi tea selliseid sĂ”nu.”
Doris: “Noh, ma ka mitte!”
Otsman: “Aus vastus vĂ€hemalt.”

Sooalu:
“Keegi lobiseb siin minu asemel!”
“Elutu, Lauri, hakkad siin dollareid sööma vĂ”i?”

Vellerind:
“Keemisel on vees selline vahva tegelane nagu mull”
“Muidu need osakesed liiguvad vees sulla-mulla sulla-mulla edasi-tagasi.”
“Niiet vastus on “mkm.””

Henri: “Õpetaja, kas ma saaksin ka paberit?”
Vellerind: “Ma ei saa aru, kas teie klassil on kĂ”ht lahti vĂ”i midagi!?”

Keegi Ă”pilane: “Kaas tegelikult.”
Vellerind: “OK, pani kaasi peale.”

Roos: “Ma kuulen vastuseid siia ette!”
MĂ€rten: “Oli Ă”ige vastus?”

SĂ€rg: “Kirjutage see lĂ”puni, mis teil pastaka sees on.”

Kangro:
“Me oleme sihukesed pĂ”drad, et pole vaja.”
“Gaasid on tujukad nagu 9c, PH=10”
“Palun mulle ĂŒks mool televiisorit!”
“Tarbija=lollakas, tema maksab kĂ”ik kinni.”
“Teile on matemaatikas juba sistem balalaika selgeks tehtud.”
“NĂŒĂŒd mina andma teile ĂŒlesanded.”
“Kas teil polegi siis nii, et on suvekruus ja talvekruus ja kevadkruus ja sĂŒgiskruus?”
“E-tĂ€ht on “kĂŒsi ema kĂ€est.” Kui E on kontrolltöös, tuleb ema kooli kaasa vĂ”tta.”

27.11.2011

TeatriskÀik

16. novembril kĂ€is enamus klassist teatris vaatamas etendust “MĂ€ngud tagahoovis ehk Because”, mille autor on Edna Mazja ja lavastaja Viktor RĂ”ĆŸakov, kes on oma karjÀÀri jooksul teeninud mitmeid Vene teatri aastapreemiaid .

KĂ”iki oli ette hoiatatud, et see etendus ei ole ilus muinasjutt, vaid karm tĂ”sielul pĂ”hinev lugu. Etendus tekitas kindlasti vaatajais vastakaid tundeid, sest tegelasi nĂ€idati pidevalt erinevate nurkade alt: see, kes enne tundus sĂŒĂŒtu ohvrina, vĂ”is hiljem nĂ€ida hoopis sĂŒĂŒdlasena. JĂ€rgmisel pĂ€eval oli koolis kuulda arutlusi selle kohta, kas kĂ”iki karistati Ă”iglaselt ja tĂ€nu kirjanduse tunnile sai kogu etendus lĂ€bi arutatud, analĂŒĂŒsitud ning igaĂŒks sai vĂ”imaluse avaldada oma arvamust.

Sellised ĂŒhised kultuuriĂŒritused on avardavad meie silmaringi ja annavad uusi kogemusi. Ma loodan, et see pani mĂ”tlema selle ĂŒle, et alati ei pruugi sĂŒĂŒdlased saada Ă”iglast karistust, kui ĂŒldse on vĂ”imalik aru saada, kes on sĂŒĂŒdi.

Jutt: Kerstin

TĂ€iendas: Kadri-Ann

23.11.2011

Ütlusi vol 6…

Raja: “Vaatasin, et te poisid mĂ€ngite mingeid totakaid kaardimĂ€nge. TĂ”in siis sulle ka ĂŒhe neljanda viienda klassi tasemel kaardimĂ€ngu.”

Niggulis: “Kas ma vĂ”in su juurest Ă€ra minna?”
Karu: “Arvad, et ma nutma ei hakka?”

Karu: “Sul on oma test, tee seda. Anton on nii vĂ”i naa omas mahlas, teeb mingit enda oma.”

Vellerind:
“Ära laula!”
“Ja kui kĂ”ik osakesed on end lahti murdnud, hĂŒĂŒavad nad hurraa ja hakkavad kiiremini liikuma.”
“Kuula nĂŒĂŒd, kui tahad jĂ€rgmist tööd viite saada, ise kirjutasid jĂ”uluvanale!”

Silverile tuli keset muusika tundi sÔnum.
Silver: “Issand Jumal!”
Roos: “Jumal ise helistab.”

Ühel pĂ€eval oli Ă”petaja SĂ€rjel eesti keelega natuke pahasti. Nimelt ĂŒritas ta tahvlile kirjutada sĂ”napaari “kahesaja kilomeetrine,” aga suutis selle asemel kirjutada “kakssĂ”na kilomeetrine.” Hiljem sai sellest veel “kakssaja kilomeetrine.”

14.11.2011

Ütlusi vol 5…

Doris: “Kas need jÀÀkuubikud on puhtad, kas me vĂ”ime neid sĂŒĂŒa?”
Vellerind: “Jah, ma ĂŒhe jĂ€tsin spetsiaalselt sulle.”

FĂŒĂŒsika praktikas sulatasime pliidil jÀÀkuubikuid.
Heleene: “Siin peal vĂ”iks pannkooke praadida.”

Kangro:
“Millest tehakse tsementi: vĂ”tan saia ja moosi…”
“Tulin kooli, pank oli Ă€ra lahustunud, raha vedeles igal pool maas. Pakkusin, mitte keegi ei tahtnud.”
“Õppimine on nii nunnu.”
“JĂ€reltööd on magustoiduks, nagu maasikad.”

Luuk:
“Korraldati vĂ€ike atendaadikene. Inimene kadus silmapiirilt, pole inimest, pole probleemi.”
“Oli riiklik sĂŒnnitaja. Oih, mida ma ajan, sĂŒĂŒdistaja hoopis!”

Emil: (Siseneb klassi Aleksandri kook kĂ€es) “Vabandust et ma hilinesin.”
Luuk: “Koogi tĂ”id mulle?”
Emil: “Jah, palun vĂ”tke, ma ei taha seda.”

Luuk: “Miks sa siis selle ostsid?”
Emil: “See oli eksitus.”

Tahvel protesteerib.
Karu: “Lollakas! TĂ€itsa loll kohe!”

Markus: “AherainemĂ€gi? Ma arvasin, et see on aheraine poolvulkaanne kompleksmĂ€gi!”

Sooalu: “On selliseid inimesi, kes jutustavad mĂ”nudega.”

07.11.2011

Ütlusi vol 4…

SĂ€rg:
“TĂ”mbame siit ekvaatori. Nii, mis me siis saame, ida- ja lÀÀnepoolkera.”

Karu:
“Aleksandri kook on nagu vĂ”rratu moreentasandik.”

Ühel pĂ€eval, mis juhtus olema rebastenĂ€dalal, leidsid poisid teise korruse toaleti kraanikausist kala, kellest nad raporteerisid Ă”petaja Karule ning seejĂ€rel seda Ă”nnetut olevust geograafia tunni alguses pÀÀstma suundusid.
Karu: “Noh, pÀÀstekomitee, saite asjad korda?”
Klemet: “Niisiis, lĂ€ksime vetsu, tegime kalast pilti.”
Emil: “Siis lĂ€ksime majandusala juhataja juurde, koos kalaga.”
Klemet: “Enne seda tuli Piret Otsa ja kĂ€skis meil kala Ă€ra visata.”
Emil: “Me siis viskasime, biojÀÀtmetesse.”
Karu: “Alatu elusolendi kohtlemine, ĂŒtleks ma selle peale.”
Henri: “Õpetaja, ma arvan, et see kala oli juba poes surnud.”
Karu: “Noh, ma arvan, et need on need eskimod, kes praegu koolis ringi kĂ€ivad.”
Henri: “Te vĂ”tsite eskimote kala Ă€ra!?”
Klemet: “Oleks vĂ”inud ikka paberi hulka visata…”

Raja:
“Pikalt sisse, nĂŒĂŒd uuesti vĂ€lja, rahu, rahu… No mida, kĂ”rvarĂ”ngad kĂ”distavad vĂ”i?”
“Sa oled nii vĂ€hetĂ€htis tegelane, et ma ei lugenudki su nime.”

Raja: “Kus Mari Helen on?”
Heleene: “LĂ€ks Ă€ra.”
Raja: “Kuhu?”
Heleene: “Reisile.”
Raja: “See kĂ”las nagu hĂŒvastijĂ€tt.”

Raja: “VĂ”tta uus lehekĂŒlg vĂ”i mitte, Ă€kki ei mahu Ă€ra…”
Henri: “Alustame elu puhtalt lehekĂŒljelt.”

Luuk:
“RÀÀgime sellest hiljem, kui su mĂ€lu on taastunud.”

03.11.2011